Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue OÜ Elegants (kostja on ainuomanik ja juhatuse liige) kasutas alates 16.02.2010.a. äriruumide lepingu alusel ruumi (pindalaga 37 m2) aadressil Õismäe tee 107a Tallinn. Seoses äriruumide omaniku vahetamisega sõlmisid 31.12.2014.a. hageja ja OÜ Elegants ja OÜ Elegants O & I „Kokkuleppe“, milles oli viidatud järgmine: 16.02.2010.a. sõlmisid Järveotsa Keskus OÜ (registrikood 11146575) ja Üürnik I äriruumide üürilepingu, mille alusel Üürnik I kasutab Tallinnas, Õismäe tee 107 A asuva hoone I korrusel paiknevat äriruumi ligikaudse pindalaga 37 m2 (edaspidi nimetatud Leping); Järveotsa Keskus OÜ ja Üürileandja vahel 07.11.2014.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu alusel on Lepingujärgseks uueks üürileandjaks OÜ Corigeer (Üürileandja); Üürnik I soovib Lepingust temale tulenevad kõik õigused ja kohustused üle anda Üürnikule II. Seega olid kõik üürniku õigused ja kohustused üleantud OÜ-le Elegants. Kuna OÜ Elegants (kostja on ainuomanik ja juhatuse liige) ei suutnud täita oma rahalisi kohustusi, sõlmiti 18.02.2020.a. „Kolmepoolene kokkulepe“, milles oli sätestatud:  Üürnik Elegants O&I OÜ loovutab kehtiva Üürilepingu, sõlmitud 16.02.2010.a Tallinnas, X ́le seisuga 18.02.2020.a koos kõigi kohustuste ja õigustega,  Üürnik X võtab kohustuse likvideerida Elegants O&I OÜ poolne võlgnevus summas 4 275,33 vastavalt Üürileandja poolt koostatavale maksegraafikule võrdsetes osades hiljemalt 18.05.2020.  Alates 18.02.2020 koostatakse kõik lepingujärgsed arved X nimele, kes garanteerib kõigi lepingujärgsete maksete tasumise ja kohustub vastava teatise saamisel võlgnevuse tasuma arvel näidatud kuupäevaks.  Arvete maksetähtaja ületamisel 10 päeva, on Üürileandjal õigus koheselt Üürileping lõpetada. Kostja allkirjastas 22.07.2020 digitaalselt. „Kokkuleppe võlgnevuse likvideerimiseks“, mis on selle aja seisuga kokku 5441,16 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlga 19 347,49 eurot ning menetluskulud. Kostja hagile ei ole hagile vastanud, korraldavale istungil ei ilmunud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 3 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava ja ka põhjendava osa. Kohus märgib otsuses kirjeldava osa ning õigusliku põhjenduse ning menetluskulude sisulise analüüsi. Kuna kostja hagile ei vastanud, on ta omaks võetud järgmised faktilised asjaolud:  16.02.2010 sõlmisid Järveotsa Keskus OÜ (registrikood 11146575) ja OÜ Elegants äriruumide lepingu alusel ruumi (pindalaga 37 m2) aadressil Õismäe tee 107 a Tallinn;  Seoses äriruumide omaniku vahetamisega sõlmisid 31.12.2014.a. hageja ja OÜ Elegants ja OÜ Elegants O & I „Kokkuleppe“ Järveotsa Keskus OÜ ja Üürileandja vahel 07.11.2014.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu alusel on Lepingujärgseks uueks üürileandjaks OÜ Corigeer.  18.02.2020.a. sõlmiti „Kolmepoolene kokkulepe“, milles oli sätestatud, et Üürnik Elegants O&I OÜ loovutab kehtiva Üürilepingu sõlmitud 16.02.2010.a Tallinnas X ́le seisuga 18.02.2020.a koos kõigi kohustuste ja õigustega.  Üürnik X võtab kohustuse likvideerida Elegants O&I OÜ poolne võlgnevus summas 4 275,33 vastavalt Üürileandja poolt koostatavale maksegraafikule võrdsetes osades hiljemalt 18.05.2020.  Alates 18.02.2020 koostatakse kõik lepingujärgsed arved X nimele, kes garanteerib kõigi lepingujärgsete maksete tasumise ja kohustub vastava teatise saamisel võlgnevuse tasuma arvel näidatud kuupäevaks.  Arvete maksetähtaja ületamisel 10 päeva, on Üürileandjal õigus koheselt Üürileping lõpetada. 

22.07.2020.a. allkirjastas kostja digitaalselt „Kokkuleppe võlgnevuse likvideerimiseks“ summas 5441,16 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustus tuleb täita VÕS 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja, lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust, lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

Hageja soovib kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 19347,49 eurot, mis tekkis seoses sellega, et kostja jätkas üürnikuna ruumide kasutamist Õismäe tee 107a ning hageja esitas talle arveid ruumide kasutamise eest. Kuna hageja on esile toonund, et kostja on 22.07.2020.a. allkirjastanud ning kinnitanud, et „Kokkuleppe võlgnevuse likvideerimiseks“ alusel tasub X (kostja) kokku 5441,16 eurot ning on väitnud, et kostja ei ole ka seda summat hagejale tasunud ning kostja pole vastuväiteid esitanud, siis on hagiavaldus selles ulatuses toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kostja on rikkunud viidatud võlatunnistusest tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes. Hagejal on õigus nõuda kostjalt võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmist ja hagi kuulub kooskõlas VÕS 8 lg 2, § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kostja vastu summas 5441,16 eurot rahuldamisele. Hageja on soovinud kostjalt saada kokku 19347,49 eurot. Kohus ei tuleta tõendistest hageja väiteid ja nõude asjaolusid Kohus küsis hagejalt nõude täpsustusi ning märkis, et hagi asjaoludest ei ole võimalik aru saada, mida pidi kostja hagejale tasuma arvete alusel ehk mis kohustused olid kostjal, millised konkreetsed kohustused jättis täitmata, millise perioodi eest ja millises summas jäi kostja hagejale võlgu, mida pidi kostja väidetud graafiku järgi maksma, millal oli maksete tähtaeg. Kohus märkis, et ebaselge on, millest koosneb nõue 19347,49 €: kas kolmepoolsest kokkuleppest ja 22.07.2020 graafikujärgsetest maksetest kokku või ei (dtl 47, vt istungi protokoll 06.06.2024, dtl 75). Nimetatud asjaolud tuli hagejal esile tuua, mida hageja ei ole teinud. Seega ei ole hagiavaldus ja selle täpsustused nendes toodud asjaoludega ülejäänud osas 13906,33 eurot (19347,49-5441,16) õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, 2, § 82, 100 järgi: ehk et mis kohustused olid kostjal, millal tuli kohustused täita, millal hageja ülejäänud nõue muutus sissenõutavaks ja milles rikkumine seisnes, et nõuda kostjalt ülejäänud 13906,33 euro tasumist. Hagi ülejäänud 13906,33 euro (19347,49-5441,16) nõudes jääb kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi summas 5441,16 eurot ning jättis rahuldamata 13906,33 euro osas, siis hagi rahuldamise ulatuseks on 28 %, mistõttu jätab kohus menetluskulud 28 % ulatuses kostja kanda ja 72 % ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega jääb kostja menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 1050 eurot ja õigusabikulud summas 380 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud riigilõiv summas 1050 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 46) on hageja esindaja toiminguteks: hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtusse 2,5 t x 80,00 eurot = 200,00 eurot; hagiavalduse täienduse koostamine ja esitamine kohtusse 1,0 t x 80,00 eurot = 80,00 eurot;

ettevalmistamine eelistungiks 0,5t x 80,00 eurot = 40,00 eurot; Osalemine eelistungis 06.06.2024.a. 0,5 t x 80,00 eurot = 40,00 eurot; osalemine istungis 09.09.2024.a. 0,4 t x 80,00 eurot = 20.00 eurot. Kokku: 380,00 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses tsivilasja nr.2-23-11085 menetlemisega. Hageja esindaja on käesolevas menetluses esitanud 03.08.24 hagiavalduse, 27.02.24 hagiavalduse täienduse, osalenud kohtuistungil (06.06.24 al 10.08-10.21), esitanud hagiavalduse täienduse 26.07.24, osalenud kohtuistungil (09.09.24 al 14.05-14.15), esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas (üürilepingust/võlatunnistusest tulenev võlavaidlus), ei tugine suurele hulgale tõenditele (üürileping, kolmepoolne kokkulepe, võlatunnistus, maksete graafik), kohtuistungil kostja puudumise tõttu ei toimunud sisulist arutelu, kostja ei ole hagile esitanud ühtegi vastuväidet ja ühtlasi on hagi asjaolude ebaselguse tõttu kohus korduvalt kohustanud hageja esindajat esitama hagi täpsustused, mida hageja ei teinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikud hageja esindaja kulud käesolevas menetluses on kokku 200 eurot (2,5*80; hagi esitamine, menetluskulude nimekirja esitamine 2h, istungiteks ettevalmistamine/osalemine 0,5h). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid kokku 1250 eurot, millest 1050 eurot riigilõiv ning 200 eurot õigusabikulud. Kuivõrd hagi rahuldati 28% ulatuses ning kostjal on kohustus hüvitada hageja menetluskulud 28% ulatuses, peab kohus põhjendatuks hageja eelnimetatud menetluskulude väljamõistmist kostjalt 28% ulatuses, s.o summas 350 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.