Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (3)

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte 29.07.2024. a. 01.02.2024. a. Kostja kinnitas e-posti () vahendusel menetlusdokumentide kättesaamist. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.08.2022. a üürilepingu eluruumi asukohaga zzzzzzxxxxxxxxx xxxxxxxxxxlinnas üürimiseks. Sõlmitud üürileping oli tähtajaline ning sõlmitud üheks aastaks. Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest igakuiselt 10ndaks kuupäevaks sularahas 200 eurot. Lisaks kohustus üürnik tasuma kõik eluruumiga seonduvad kõrvalkulud (haldus- ja hooldustasu, elektri, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, lõõrida ja korstnapuhastuse, muruniitmise tasud, veeboileri puhastustasu kord aastas) sularahas üürileandjale. Eluruumi kasutamise eest tasumisele kuuluva summa ja teenuste eest tasumisega viivitamisel tasub üürnik viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Pooled pikendasid 14.09.2023. a sõlmitud üürilepingut ühe aasta võrra, s.o kuni 01.09.2024.a. Kostja V.F. kinnitas 21.02.2024. a kirjalikult, et tema tasub korteri üüri ja tekkinud kommunaalkulude võlgnevuse perioodil 01.01.2024. a kuni 10.03.2024. a. Hiljemalt 10.märtsiks 2024. a. Lisaks V.F. koristab korteri ning taastab selle endise seisukorra nagu see oli üürile võtmise ajal 27.08.2022. a. Remondiga seonduvad kulud kannab V.F. . Lisaks kannab V.F. kütmisega seonduvad kulud summas 45 eurot (5x9) perioodi eest, mil ta ise oli eemal. V.F. tasub jaanuari eest 271,57 eurot, veebruari eest 253,44 eurot, kütmine 45 eurot ja märtsi eest (üür + kommunaalid) ligikaudu 270 eurot. Pooled sõlmisid 22.01.2024. a kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt lõpetatakse 27.08.2022. a sõlmitud ning 14.09.2023. a pikendatud üürileping ennetähtaegselt tingimusel, kui V.F. on 10.märtsiks 2024. a kõik võlad tasunud ja teinud eluruumis sanitaarremondi. 10.03.2024. a sõlmisid pooled võlatunnistuse, mille kohaselt V.F. kinnitab, et ta võlgneb M.H. Undile 700 eurot. V.F. kohustub võlgnevuse tasuma hiljemalt 10.maiks 2024. a, seejuures tasudes 350 eurot 10.aprilliks 2024. a. Võlatunnistuse on V.F. allkirjastanud. Kostjal on võlgnevus hageja ees alates 2024. a veebruarist. Viiviseks (lepingujärgses määras) perioodil 2024. a veebruar kuni 12.06.2024. a kujuneb 427 eurot. Kohus on seisukohal, et 10.03.2024. a kuupäeva ning V.F.-i allkirjastatud võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõttes, kuna kostja V.F. on võlatunnistuses kinnitanud, et kohustub M.H. Undile tasuma võla summas 700 eurot. 2 (3)

Riigikohus on lahendis nr 2-13-34922 p-s 13.1 asunud seisukohale, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslik tagajärg on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Hageja on esitanud võlatunnistuse aluseks olevad dokumendid. Seega saab järeldada, et nõue tuleneb üürilepingust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1, § 30 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja mõista võlg summas 700 eurot. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist üürilepingu punktis 4.5 sätestatud määras, mis on 0,5% päevas, kuna kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hagejal on õigus viivist nõuda perioodi 01.02.2024. a kuni 12.06.2024. a eest 427 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu olnud 280 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Riigilõivu summas 280 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.