2-24-386/9 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et „kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“ Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita. TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni. Hageja on esitanud nõude, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks P OÜ ja kostja vahel 05.08.2021 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr xxxx ja 20.01.2022 sõlmitud lepingu lisast tuleneva võlgnevuse 3322,39 eurot, millest põhivõlgnevus on 2610,71 eurot, intressid 256,96 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 454,72 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 2610,71 eurolt alates 10.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõue põhineb viidatud tarbijakrediidilepingul ja sellest tuleneval võlgnevusel. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud järgmiselt: riigilõiv summas 455 eurot ning õigusabikulu summas 192 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (KAVS § 49 lg 3). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest ning kostja esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel. Laenuandja on arvestanud kostja igakuise sissetulekuna 460 eurot, majapidamiskuludena 150 eurot ja kohustusena 80 eurot. Kohtu hinnangul, kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt, ei olnud

kostja isikuks, kes oleks olnud võimeline laenu teenindama. Lisaks on kostjal üks alaealine ülalpeetav. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja sissetulek on ca 460 eurot kuus ning arvestades kostja kohustusi ja asjaolu, et kostjal on üks ülalpeetav, ei olnud kostja isikuks, kellele saanuks laenu väljastada. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, andes laenu isikule, kelle sissetulekuks olid üksnes toetused. Kohus selgitab, et maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Lisaks kostja poolt tasutud ja hageja poolt põhivõla katteks arvestatud 143,29 eurole, on kohus arvestanud kostja poolt tasutud intressimaksed 872,87 eurot, viivise maksed 0,36 eurot ja mootorsõiduki võõrandamise hinna 1450 eurot samuti põhivõla katteks. Seega tuleb kostjalt mõista välja hageja kasuks põhivõlg summas 1732,48 eurot (so 4199143,29-872,87-0,36-1450). Viivist kostja hagejale ei võlgne, kuivõrd arvestades kostja poolt tasutud summad põhivõla katteks, ei olnud kostja maksetega viivituses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 637 lg 2’ näeb ette, et käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei anna.