Bondora AS-i hagiavaldus XX XXi vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
7405,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: XX XX (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 02.03.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS-i hagiavaldus XX XXi vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Mõista XX XXilt Bondora AS-i kasuks 08.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 54,93 eurot.
3.Mõista XX XXilt Bondora AS-i kasuks 08.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev 17.04.2026 18.05.2026 17.06.2026 17.07.2026 17.08.2026 17.09.2026 19.10.2026 17.11.2026 17.12.2026 18.01.2027 17.02.2027 17.03.2027 19.04.2027
4.Mõista XX XXilt Bondora AS-i kasuks 08.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 0,25 eurot ja iga resolutsiooni punktis 3 toodud osamakse tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3/16
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 10.07.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse XX XXi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hageja tõi hagis ja selle hilisemates täiendustes hagi alusena välja järgmised asjaolud:
2.1.Kostja esitas hagejale 08.05.2022 laenutaotluse, milles märkis oma tööandjaks xxx-i, tööstaažiks kuni 1 aasta, sissetulekuks 900 eurot, oma kohustuste suuruseks 15 eurot ning oma eluasemeliigiks muu. Andmeid oma perekonnaseisu, ülalpeetavate ja elamiskulude kohta kostja ei esitanud. Koos taotlusega esitas kostja hagejale oma arvelduskonto väljavõtte.
2.2.Hageja hindas kostja krediidivõimelisust, kontrollides oma andmebaasis olevaid andmeid ja tehes päringud muudesse registritesse. Hageja arvestas kostja arvelduskonto väljavõtte analüüsi põhjal kostja igakuiseks sissetulekuks 638,23 eurot, igakuisteks kohustusteks kolmandate isikute ees 89,94 eurot, olemasolevateks kohustusteks hageja ees 137 eurot ning elamiskuludeks 250 eurot (kohustused kokku seega 479,94 eurot). Kuivõrd kostja oma igakuiseid elamiskulusid ei avaldanud, arvestas hageja kostja elamiskuludeks 30% sissetulekust (või minimaalselt 250 eurot). Kostja sissetulekute ja kohustuste tuvastamisel lähtus hageja kolme kuu keskmistest summadest. Hageja tuvastas laenutaotluse esitamise ajal avalikustatud maksehäirete puudumise ning tegi päringud Rahvastikuregistrisse ja Pensioniregistrisse. Hageja järeldas sissetulekutest kohustuste mahaarvamise järel, et kostjal oli võimekus täiendava kohustuse võtmiseks.
2.3.Hageja ja kostja sõlmisid 08.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu 5103 eurot tagasimakseperioodiga 60 kuud, intressiga 22,93% aastas, haldustasuga 4% aastas, lepingutasuga 303 eurot ning krediidi kulukuse määraga 36,91%. 4/16
2.4.Hageja kandis lepingu alusel 08.05.2022 kostja arvelduskontole 4800 eurot.
2.5.Hageja ja kostja sõlmisid 17.03.2023 laenulepingu muudatuse, millega nägid ette, et laenu põhiosa jääk 5009,84 eurot tagastatakse 126 osamaksega, mille suurus on 123,12 eurot ning millest esimese osamakse tasumise tähtaeg on 17.04.2023.
2.6.Kostja tegi lepingu alusel hagejale makseid kokku 1591,48 euro ulatuses, sealhulgas 17.08.2023viimase makse 0,29 eurot. Hageja arvestas kostja maksetest laenu põhiosa katteks 93,16 eurot, intressi katteks 1192,45 eurot ja haldustasude katteks 305,87 eurot. Kostja jättis tasumata 2023. a. septembri, oktoobri, novembri ja detsembri osamaksed.
2.7.Hageja edastas 20.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks kuni 19.12.2023.
2.8.Kuivõrd kostja oma kohustusi täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, edastas hageja kostjale 21.12.2023 lepingu ülesütlemise avalduse.
2.9.Hageja edastas kostjale tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevusi ei tasunud.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista 6266,54 eurot, millest 5009,84 eurot on tagastamata krediidisumma, 485,41 eurot on sissenõutavaks muutunud intress, 129,26 eurot on lepingu haldustasu ning 632,46 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 5009,84 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni määraga 22,93% aastas.
4.Kohus võttis hagiavalduse 16.10.2024 määrusega menetlusse.
5.Kostja hagiavaldusele ei vastanud.
6.Kohus palus 18.02.2025 määruses hagejal täpsustada lepingu sõlmimise, krediidi kulukuse määra arvestamise, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja kostja tagasimaksetega seonduvaid asjaolusid ning võimaldas hagejal esitada alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
7.Hageja esitas 24.03.2025 vastuse 18.02.2025 kohtunõudele, milles selgitas kohtu palutud asjaolusid ning esitas alternatiivse nõudearvestuse, mis rajanes eeldusel, et hageja oleks lepingu hüpoteetiliselt 18.10.2024 üles öelnud.
8.Kohus palus 14.05.2025 määruses hagejal täpsustada oma alternatiivset nõuet ning esitada see selgelt. Samuti selgitas kohus hagejale, et kohtul ei ole võimalik arvestada lepingu hüpoteetilise ülesütlemisega.
9.Hageja esitas 16.05.2025 uue nõude ümberarvestuse ning täpsustas oma alternatiivset nõuet. Hageja taotles tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude rahuldamist.
10.Kohus palus 23.05.2025 määruses hagejal täpsustada oma nõude ümberarvestust ja alternatiivset nõuet ning selgelt esile tuua, millises osas on hageja nõue käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud ning millisel kuupäeval ja millises summas tuleb kostjal tasuda ülejäänud maksed.
11.Hageja täpsustas 27.05.2025 vastuses, missuguses ulatuses on tema alternatiivne nõue sissenõutavaks muutunud ning missuguses ulatuses taotleb hageja tulevikunõude väljamõistmist, aga ei esitanud selgelt formuleeritud alternatiivset nõuet.
12.Hageja senine lepinguline esindaja teatas 14.07.2025 esindusõiguse lõppemisest ning hageja uus lepinguline esindaja teatas 25.07.2025 oma esindusõigusest. 5/16
13.Kohus palus 18.08.2025 määruses hagejal veelkord täpsustada oma alternatiivset nõuet ning esitada see selgelt.
14.Hageja esitas 27.08.2025 varasemaga võrreldes täiesti uue nõude ümberarvestuse ja alternatiivse nõude, mis rajanes eeldusel, et leping on ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 21.12.2023.
15.Kohus palus 11.09.2025 määruses hagejal täpsustada 27.08.2025 nõude ümberarvestust ning osutas, et esitatud ümberarvestus ei vasta lepingu tingimustele.
17.Kohus palus 02.10.2025 hagejal seoses hagi korduva muutmisega esitada hagiavalduse tervikteksti.
18.Hageja esitas 24.10.2025 hagiavalduse tervikteksti.
19.Kohus palus 05.12.2025 määruses muude korralduste hulgas hagejal täpsustada lepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid ja hageja alternatiivset nõuet ning osutas, et esitatud ümberarvestus ei vasta lepingu tingimustele ega arvesta 17.03.2023 lepingu muudatusega.
20.Hageja täpsustas 22.12.2025 vastuses lepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid ning esitas uue ümberarvestuse ja alternatiivse nõude, mis lähtuvad 17.03.2023 lepingu muudatuse järgsest tagasimaksete arvust. Hageja palus juhul, kui kohus ei hinda vastutustundlikku laenamist tõendatuks, mõista kostjalt hageja kasuks välja 3208,52 eurot, sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 220,72 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Kohtuistungil, mis toimus 20.01.2026, kostja ei osalenud. Kohus selgitas hagejale, missugustel asjaoludel on kohus seisukohal, et hageja 22.12.2025 ümberarvestus ei vasta lepingu tingimustele. Kuivõrd tõendite uurimisel ilmnes, et hageja esitatud krediiditoimik ei pruugi olla terviklik ning esineb ebaselgus seoses lepingu muudatustega ning haldustasu suurenemisega, määras kohus hagejale täiendava tähtaja vastavate asjaolude täpsustamiseks.
22.Hageja 30.01.2026 vastuses vastutustundliku laenamise põhimõtte ja lepingu muudatustega seonduvaid asjaolusid ei täpsustanud. Küll aga täpsustas hageja 22.12.2025 ümberarvestust puudutavaid seisukohti ning esitas täiendava ümberarvestuse ja alternatiivse nõude. Hageja palus juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, ning et leping ei ole uuesti määratud maksete korral üles öeldud, mõista kostjalt hageja kasuks välja:
22.1.17.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevus 19,09 eurot, sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutatud viivis 0,24 eurot ja sellelt arvutatud edasiulatuv viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
22.2.19.01.2026 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevus 35,03 eurot, sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutatud viivis 0,11 eurot ja sellelt arvutatud edasiulatuv viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
22.3.3153,59 eurot vastavalt selle sissenõutavaks muutumisele samas esitatud graafiku kohaselt ja viivis iga toodud osamakse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
23.Kohtuistungil, mis toimus 02.03.2026, kostja ei osalenud. Hageja jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. 6/16
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
25.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud sõlmitud lepingu alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning millelt ta ei ole intressi ja muid tasusid maksnud.
26.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping on kehtiv (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada, tasuda intressi ja muid tasusid ning kostja on vastavaid kohustusi rikkunud.
27.Esiteks kontrollib kohus, kas hageja ja kostja on lepingu sõlminud.
28.Hageja selgituste kohaselt saab hagejalt laenu taotlemise protsessi algatada üksnes isik, kes on end hageja veebilehel autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et isik tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada hageja kliendiportaalis pärast seda, kui isik on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et isik nõustus hagejaga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, nähtub hageja hinnangul ka lepingu jaluses olevast elektroonilise allkirja infost, mis sisaldab laenu võtnud isiku nime, isikukoodi, isiku poolt kasutatud seadme IP-aadressi ning kinnitamisega seotud aega ja IPaadressi.
29.Hageja esitas lepingu sõlmimise tõendamiseks laenulepingu eri- ja üldtingimused ühtse PDF-failina, mis sisaldab poolte nimesid, ent ei ole omakäeliselt allkirjastatud. Failist nähtuvalt on kostja dokumendi kinnitanud 08.05.2022 kell 12:05:08 samas sätestatud IPaadressilt ning hageja 08.05.2022 kell 12:08:48 samas sätestatud IP-aadressilt (dtl 70-90).
30.Täiendavalt esitas hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks laenulepingu maksegraafiku PDF-failina, mis sisaldab poolte nimesid, ent ei ole omakäeliselt allkirjastatud. Failist nähtuvalt on kostja dokumendi kinnitanud 08.05.2022 kell 12:05:08 samas sätestatud IPaadressilt ning hageja 08.05.2022 kell 12:08:48 samas sätestatud IP-aadressilt (dtl 91-93).
31.Samuti esitas hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks hageja laenuväljastamise protsessi kirjelduse (dtl 249-255) ning tõendi dokumentide kättesaadavuse kohta (dtl 256-257).
32.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja ja hageja on teinud 08.05.2022 tahteavaldused tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping) sõlmimiseks lepingu eri- ja üldtingimustest ning maksegraafikust nähtuvatel tingimustel. Seega on hageja ja kostja kohtu hinnangul lepingu 08.05.2022 sõlminud.
33.Samuti tuvastab kohus eeltoodu põhjal, et lepingueelne teave, lepingu eri- ja üldtingimused ning maksegraafik on PDF failidena kostjale hageja iseteenindusportaalis kättesaadavaks tehtud. Seeläbi on hageja kohtu hinnangul kostjale andnud lepingudokumendid püsival andmekandjal.
34.Lepinguga andis hageja kostjale laenu 5103 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 60 kuumaksega iga kuu 17. kuupäeval alates 17.05.2022 kuni 19.04.2027 vastavalt maksegraafikule. Lepingu kohaselt kuulus laenusummalt tasumisele intress 22,93% aastas. Lepingu kohaselt kuulus tasumisele lepingutasu 303 eurot, mis arvatakse väljamakstavast laenusummast maha. Lepingu kohaselt kuulus igakuiselt tasumisele ka haldustasu 4% laenusummast aastas. 7/16
35.Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd hageja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti kostjale kui tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
36.Hageja tõi esile, et maksis laenu kostjale välja. Hageja esitas laenusumma väljamaksmise tõendamiseks 08.05.2022 maksekorralduse, mille kohaselt hageja kandis 08.05.2022 kostja arvelduskontole 4800 eurot selgitusega „XX XX Bondora AS Loan XXX“ (dtl 101).
37.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et hageja maksis 08.05.2022 kostjale lepingu alusel välja laenu 4800 eurot. Kohtu hinnangul täitis hageja seeläbi kostja ees oma lepingust tuleneva põhikohustuse anda krediit kostja kasutusse.
38.Hageja tõi esile, et hageja ja kostja muutsid lepingut, ning et viimase 17.03.2023 lepingu muudatuse kohaselt kohustus kostja kogu võlajäägi, mis koosnes põhinõudest 5009,84 eurot, millelt arvestatakse intressi 22,93% aastas, tagastama 126 osamaksega annuiteetmakse põhimõttel, igakuise osamakse (v.a. esimene osamakse) suurusega 123,12 eurot ning esimese tagasimakse tähtajaga 17.04.2023. Hageja esitas selle tõendamiseks lepingu muutmise kokkulepped PDF-failidena, mis sisaldavad hageja ja kostja nimesid ning dokumentide kinnitamise andmeid, aga ei ole omakäeliselt allkirjastatud (dtl 128130, 262-282).
39.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et hageja ja kostja muutsid lepingut 11.07.2022, 03.01.2023 ja 17.03.2023. Alates 17.04.2023 kuulus laenujääk 5009,84 eurot, millelt arvestati intressi 22,93% aastas, tagastamisele 126 osamaksega annuiteetmakse põhimõttel igakuise osamakse (v.a. esimene osamakse) suurusega 123,12 eurot.
40.Teiseks kontrollib kohus lepingu kehtivust.
41.Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja on lepingu alusel laenu kätte saanud, ning et krediidiandja on kostjale edastanud lepingudokumendid püsival andmekandjal. Seetõttu ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 ja § 410 lg-s 1 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.
42.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.
43.Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 36,91% (dtl 70). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (36,88%).
44.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
45.Hageja selgituste kohaselt lähtus hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja taotluses toodud andmetest, mida hageja kontrollis oma andmebaasis olevate andmete, avalikest registritest nähtuvate andmete ning kostja esitatud arvelduskonto väljavõtte põhjal järgmiselt:
45.1.Kostja märkis laenutaotluses oma tööandjaks xxx-i, tööstaažiks kuni 1 aasta, sissetulekuks 900 eurot, oma kohustuste suuruseks 15 eurot ning oma eluasemeliigiks muu. Andmeid oma perekonnaseisu, ülalpeetavate ja 8/16
elamiskulude kohta kostja ei esitanud. Koos taotlusega esitas kostja hagejale oma arvelduskonto väljavõtte.
45.2.Hageja arvestas kostja arvelduskonto väljavõtte analüüsi põhjal kostja igakuiseks sissetulekuks 638,23 eurot, igakuisteks kohustusteks kolmandate isikute ees 89,94 eurot, olemasolevateks kohustusteks hageja ees 137 eurot ning elamiskuludeks 250 eurot (kohustused kokku seega 479,94 eurot). Kuivõrd kostja oma igakuiseid elamiskulusid ei avaldanud, arvestas hageja kostja elamiskuludeks 30% sissetulekust (või minimaalselt 250 eurot). Kostja sissetulekute ja kohustuste tuvastamisel lähtus hageja kolme kuu keskmistest summadest.
45.3.Hageja tuvastas laenutaotluse esitamise ajal avalikustatud maksehäirete puudumise ning tegi päringud Rahvastikuregistrisse ja Pensioniregistrisse.
45.4.Hageja järeldas sissetulekutest kohustuste mahaarvamise järel, et kostjal oli võimekus täiendava kohustuse võtmiseks.
46.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks oma krediiditoimiku (dtl 111).
47.Kohtu hinnangul ei ole hageja suutnud tõendada, et on toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, et ta on küsinud kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 403 4 lg 1 p 1 ja lg 3 mõttes, ning et ta on kontrollinud kostja esitatud teavet vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 alljärgnevatel põhjustel:
47.1.Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement“ ei nähtu ühtegi kostja arvelduskonto väljavõtet 2022. aastast. Seetõttu ei ole kohtul hageja esitatud tõendi alusel võimalik tuvastada, et kostja kontoväljavõte tõesti koguti, ning et seda analüüsiti.
47.2.Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“ nähtuvad küll mõned kirjed, mis võivad olla seotud lepinguga (tulbas „Laenutaotluse number“ tähistatud kui „xxx“). Kirjetest ei nähtu aga, milliselt arvelduskonto väljavõttelt need pärinevad. Seetõttu ei ole kohtul hageja esitatud tõendi alusel võimalik tuvastada, kas kirjed pärinevad kostja arvelduskonto väljavõttelt ning kui jah, siis millise kostja arvelduskonto väljavõttelt.
47.3.Arvelduskonto tervikliku väljavõtte puudumise olukorras ei ole kohtul ühtlasi võimalik tuvastada, kas hageja arvelduskonto väljavõtte väidetav analüüs on adekvaatne, sealhulgas kas kostja väidetavad sissetulekud ja varalised kohustused on õigesti ja kõikehõlmavalt tuvastatud, ning kas hageja on teinud selle põhjal kostja sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta õiged järeldused.
47.4.Isegi kui eeldada, et hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“ nähtuvad kirjed pärinevad mingilt kostja arvelduskonto väljavõttelt ning kajastavad kostja sissetulekuid ja kohustusi kõikehõlmavalt, ei saa kohtu hinnangul hageja järeldused kostja sissetulekute ja varaliste kohustuste suuruse kohta olla adekvaatsed.
47.5.Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“ nähtuvate kirjete kohaselt sai kostja väidetavalt regulaarset sissetulekut märtsis 247,93 eurot, aprillis 731,81 eurot ja mais 684,66 eurot. Veebruaris regulaarse sissetuleku laekumist ei nähtu. Kokku teeb see laekunud regulaarse sissetuleku suuruseks seega 1664,4 eurot, kolme kuu keskmiseks regulaarseks sissetulekuks 554,8 eurot ja nelja kuu keskmiseks regulaarseks sissetulekuks 416,1 eurot. 9/16
47.6.Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“ nähtuvate kirjete kohaselt sai kostja väidetavalt täiendavat sissetulekut märtsis 75,31 eurot töötuskindlustushüvitise näol ja 5,7 eurot füüsilisest isikust ettevõtjana xxx ning aprillis 172,14 eurot töötuskindlustushüvitise näol. Kokku teeb see väidetava täiendava sissetuleku suuruseks seega 253,15 eurot, kolme kuu keskmiseks täiendavaks sissetulekuks 84,38 eurot ja nelja kuu keskmiseks täiendavaks sissetulekuks 63,28 eurot.
47.7.Hageja hinnang kostja keskmise sissetuleku suurusele näib seetõttu baseeruvat hinnangul, et ka kostja väidetavaid täiendavaid sissetulekuid saab pidada kostja regulaarseks sissetulekuks, ning et kostja regulaarse sissetuleku suuruse hindamiseks piisab üksnes kolme viimase kuu sissetulekute hindamisest.
47.8.Hageja krediiditoimikust ei nähtu, missugustel kaalutlustel asus hageja seisukohale, et eelkäsitletud väidetavaid täiendavaid laekumisi saab pidada kostja regulaarseks sissetulekuks. Kohtu hinnangul ei tohtinuks hageja kostjalt täiendavat teavet küsimata käsitleda neid sissetulekuid kostja regulaarse sissetulekuna, kuivõrd ei ole teada, missuguse perioodi eest on laekunud töövõimetushüvitised ning millega on tegelikult tegemist laekumise näol xxx.
47.9.Hageja krediiditoimikust ei nähtu, missugustel kaalutlustel lähtus hageja kostja sissetulekute suuruse hindamisel viimase kolme kuu keskmisest, mitte nelja kuu keskmisest. Kohtu hinnangul ei saa seda pidada piisavaks ajavahemikuks KAVS § 49 lg 3 p 2 mõttes.
47.10.Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“ nähtuvate kirjete kohaselt täitis kostja väidetavalt finantskohustusi kolmandate isikute ees veebruaris kokku 65,33 euro ulatuses, märtsis kokku 51,53 euro ulatuses, aprillis 50,23 euro ulatuses ning mais 165,14 euro ulatuses.
47.11.Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“ nähtuvate kirjete kohaselt võttis kostja väidetavalt uusi finantskohustusi kolmandate isikute ees märtsis 500 euro ulatuses ja aprillis 171,53 euro ulatuses.
47.12.Hageja hinnang kostja finantskohustuste suurusele kolmandate isikute ees näib baseeruvat hinnangul, et kostja finantskohustustena tuleks käsitleda üksnes neid finantskohustusi, mida kostja juba täidab, mitte aga neid, mille kostja on vaadeldaval perioodil juurde võtnud, ning et kostja finantskohustuste suuruse hindamiseks piisab üksnes kolme viimase kuu finantskohustuste hindamisest. Üksnes niisugustest eeldustest lähtumise korral saab kostja finantskohustuste keskmiseks suuruseks pidada hageja osutatud summat 89,94 eurot.
47.13.Kohtu hinnangul on aga selline hageja lähenemine põhjendamatu. Hageja pidanuks kostja finantskohustuste suuruse hindamisel arvesse võtma ka kostja poolt vaadeldaval perioodil juurde võetud finantskohustusi ning küsima kostjalt vajadusel lisateavet nende finantskohustustega seonduva igakuise rahalise kohustuse suuruse kohta.
47.14.Hageja krediiditoimikust ei nähtu, missugustel kaalutlustel lähtus hageja kostja kohustuste suuruse hindamisel viimase kolme kuu keskmisest, mitte nelja kuu keskmisest. Kohtu hinnangul ei saa seda pidada piisavaks ajavahemikuks.
47.15.Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“ nähtuvate kirjete kohaselt täitis kostja väidetavalt finantskohustusi hageja ees märtsis 168 eurot, aprillis 149,13 eurot ja mais 149,13 eurot.
10/16
47.16.Hageja krediiditoimikust ei nähtu, missugustel kaalutlustel jõudis hageja eeltoodut silmas pidades järeldusele, et kostja finantskohustuste keskmiseks suuruseks hageja ees tuleb lugeda hoopis 137 eurot.
47.17.Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“ nähtuvate kirjete kohaselt kandis kostja väidetavalt hasartmängudega seonduvaid kulusid veebruaris 75 eurot, 62,86 eurot ja aprillis 20 eurot.
47.18.Hageja krediiditoimikust ei nähtu, missugustel kaalutlustel on hageja vastavad kostja kulutused hasartmängudele jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel lõviosas arvesse võtmata. Kohtu hinnangul tulnuks nendega tervikuna arvestada, kuivõrd vastavaid kulusid on kantud regulaarselt.
47.19.Hageja krediiditoimikust ei nähtu, et hageja oleks kontrollinud kostja regulaarsete majapidamiskulude suurust kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, ega ka seda, missugustel kaalutlustel hageja seda ei teinud ning missugustel kaalutlustel pidas hageja kostja puhul asjakohaseks ja põhjendatuks lähtuda summast 250 eurot.
48.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
49.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohast rakendamist. Eeltoodust johtuvalt ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet kooskõlas VÕS § 4034 lg-tega 1-5. Seetõttu ei ole kohtul ühtlasi alust järeldada, et krediidiandja sai krediidivõimelisuse aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline, ega rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut.
50.Isegi kui hageja väidetud andmeid hageja väidetud viisil kontrolliti ja analüüsiti, ei saanud hageja krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
51.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
52.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 15,40% aastas on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
53.Kolmandaks kontrollib kohus, kas hageja on tagasimaksed uuesti määranud kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.
54.VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
55.Krediidiandja peab seega ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.
11/16
56.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see ületab seadusjärgset intressimäära. Seega kehtib leping ülejäänud osas edasi ja seda tuleb maksete ümber arvestamisel silmas pidada (TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500/35, p 32).
57.Erialakirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (VÕS II komm (2019), § 4034 lg 7, p 3.3.a.a).
58.Seega tuli hagejal esile tuua, millised tagasimaksed oleks kostjal tulnud krediidiandjale lepingu alusel teha, kui intressimäär oleks vastanud VÕS §-s 94 sätestatud määrale.
59.Lepingujärgsete maksete uuesti määramine on oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada krediidiandja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kehtivust, s.t asjaolu, kas tarbijal oli lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles (vt ka TlnRnKo 18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32).
60.Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole üksnes juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Praegusel juhul ei ole aga kõigi osamaksete tähtaeg saabunud (dtl 128-130).
61.Hageja palus 30.01.2026 menetlusdokumendis kohtul vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral lähtuda esimeses järjekorras hageja 22.12.2025 menetlusdokumendis esitatud nõude ümberarvestusest ning teises järjekorras hageja 30.01.2026 menetlusdokumendis esitatud nõude ümberarvestusest.
62.Hageja määras 22.12.2025 nõude ümberarvestuses tagasimaksed uuesti selliselt, et kostjale väljastatud krediidi põhisumma 4800 eurot tagasimaksed kuni 18.12.2023 tagasimakseni vastavad oma suuruselt lepingujärgses maksegraafikus sätestatud kuumaksete suurustele (arvestades lepingu muudatusi) ning pärast nimetatud tagasimakset on laenu põhiosa jääk jagatud ülejäänud tagasimaksete vahel selliselt, et kõik tagasimaksed alates 14.01.2024 tagasimaksest (v.a. viimane tagasimakse) on võrdse suurusega. Tagasimaksete koguarv vastab lepingule ja selle viimasele, 17.03.2023, muudatusele. Hageja on selgitanud, et ei nõua uuesti määratud maksete korral kostjalt intressi isegi mitte seadusjärgses ulatuses. Sisuliselt lähtus hageja seega tagasimaksete uuesti määramisel seadusjärgse intressimäära asemel intressimäärast 0%.
63.Hageja määras 30.01.2026 nõude ümberarvestuses tagasimaksed uuesti selliselt, et kostjale väljastatud krediidi põhisumma 4800 eurot on jaotatud tagasimaksete vahel võimalikult võrdselt (17.05.2022 kuni 17.04.2026 on tagasimakse suurus 35,3 eurot ja 18.05.2026 kuni 19.09.2033 on tagasimakse suurus 35,4 eurot). Tagasimaksete koguarv vastab lepingule ja selle viimasele, 17.03.2023, muudatusele. Hageja on selgitanud, et ei nõua uuesti määratud maksete korral kostjalt intressi isegi mitte seadusjärgses ulatuses. Sisuliselt lähtus hageja seega tagasimaksete uuesti määramisel seadusjärgse intressimäära asemel intressimäärast 0%.
64.Kohus on seisukohal, et hageja 22.12.2025 ümberarvestus ei ole kooskõlas lepingu ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.
65.Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt kohustus laenvõtja laenusumma laenuandjale tagasi maksma igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette nähtud tingimustel. Lepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt sisaldub intress eritingimustes nimetatud kuumakse summas ja seda tasutakse laenuandjale kord kuus eritingimustes ette nähtud kuumakse tasumise tähtpäeval. Lepingu eritingimuste p 1.15 kohaselt on kuumakse summa kindlaks määratud maksegraafikus ning p 1.16 kohaselt on kuumaksete arv 60. Lepingu eritingimuste p 3.1. kohaselt on maksegraafik eritingimuste lahutamatu osa. 12/16
66.17.03.2023 lepingu muudatuse kohaselt kohustus kostja tagastama võlajäägi 126 osamaksega. Lepingu muudatuse p 1 kohaselt on lepingu põhiosajääk 5009,84 eurot ning kostja kohustus selle tasuma 126 osamaksega. Lepingu muudatuse p 2 kohaselt tasutakse põhiosajääk ja sellele lisanduv intress annuiteetmakse põhimõttel ning intressi- ja viivisejääk jaotatakse võrdselt kõikide osamaksete vahel. Lepingu muudatuse p 3 kohaselt on ühe osamakse (v.a esimene osamakse) suurus 123,12 eurot. Lepingu muudatuse p 6 kohaselt muutub esimene osamakse sissenõutavaks 17.04.2023.
67.Lepingu tingimusi aitab mõista hageja lepingueelse teabe dokument, mille kohaselt koostatakse maksegraafik annuiteetmaksetena ehk võrdsete maksetega (dtl 95).
68.Kohtu hinnangul ei vasta 22.12.2025 ümberarvestus eelkäsitletud lepingu tingimustele ning lepingus ja selle muudatuses sätestatud tagasimaksete määramise põhimõtetele.
69.Hageja pidanuks eelkäsitletud lepingu tingimuste valguses määrama tagasimaksed uuesti selliselt, kostjale väljamakstud krediidi 4800 eurot tagasimaksete koguarv vastab lepingule ja selle 17.03.2023 muudatusele ning tagasimaksed on valdavalt ühesuurused.
70.Olukorras, kus hageja lähtus tagasimaksete uuesti määramisel seadusjärgse intressimäära asemel sisuliselt intressimäärast 0%, tulnuks ettenähtud tagasimaksete arvu vahel seega võimalikult võrdselt jaotada krediidi põhiosa.
71.Kohtu hinnangul ei ole lepinguga kooskõlas tagasimaksete suuruse osaline uuesti määramine lähtuvalt lepingus või selle hilisemates muudatustees kokku lepitud kuumakse summast, kuivõrd vastavad kuumakse summad kujunesid niisuguseks põhjusel, et leping nägi ette intressi määraga 22,93% aastas arvestamise laenusumma jäägilt ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei või hageja kostjalt sellises määras intressi nõuda (vt ka TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500, p 32-34).
72.Kohtu arusaamist mööda on hageja tagasimaksed selliselt uuesti määranud selleks, et lepingu ülesütlemist saaks ka uuesti määratud tagasimaksete valguses kehtivaks pidada. Selliselt määratud tagasimaksed ja seeläbi tekkiv kaheastmeline laenu tagastamise graafik ei ole aga kuidagi lepingu ja selles sätestatud tagasimaksete määramise põhimõtetega kooskõlas.
73.Eeltoodust johtuvalt ei ole hageja 22.12.2025 ümberarvestus kohtu hinnangul kooskõlas lepingu ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga ning kohtul ei ole võimalik seda asja lahendamisel aluseks võtta.
74.Kohus on seisukohal, et hageja 30.01.2026 ümberarvestus on kooskõlas lepingu ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.
75.Hageja on 30.01.2026 ümberarvestusest nähtuvalt tagasimaksed uuesti määranud selliselt, et kostjale väljamakstud krediidi 4800 eurot tagasimaksete koguarv vastab lepingule ja selle 17.03.2023 muudatusele ning tagasimaksed on võimalikult ühesuurused.
76.Eeltoodust johtuvalt on kohtul võimalik hageja 30.01.2026 ümberarvestus asja lahendamisel aluseks võtta.
77.Neljandaks lahendab kohus hageja nõuded.
78.Hageja on esile toonud, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1591,48 euro ulatuses, ning et kostja tegi viimase tagasimakse 17.08.2023 summas 0,29 eurot. Hageja esitas selle tõendamiseks hageja koostatud nõudearvestuse (dtl 107-109).
79.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1591,48 euro ulatuses, ning et viimase tagasimakse tegi kostja 17.08.2023.
80.Hageja on esile toonud, et hageja saatis kostjale 20.11.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles teatas, et kostjal on hagejaga sõlmitud lepingute alusel võlg 1034,25 eurot, mistõttu on hageja sunnitud lõpetama kostjaga sõlmitud lepingud, sh lepingu, kui kostja ei tasu 13/16
võlga hiljemalt 19.12.2023. Hageja esitas selle tõendamiseks 20.11.2023 kostja e-posti aadressile saadetud teate koopia (dtl 102-104).
81.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et hageja saatis kostjale 20.11.2023 avalduse, milles teatas, et kostjal on hagejaga sõlmitud lepingute alusel võlg 1034,25 eurot, ning et hageja lõpetab kostjaga sõlmitud lepingud, sh lepingu, kui kostja ei tasu võlga hiljemalt 19.12.2023.
82.Hageja on esile toonud, et kuivõrd kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles hageja 21.12.2023 lepingu erakorraliselt üles ning palus täita kõik sissenõutavaks muutunud kohustused. Hageja esitas selle tõendamiseks 21.12.2023 kostja e-posti aadressile saadetud teate koopia (dtl 105-106).
83.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et hageja saatis kostjale 21.12.2023 avalduse, milles teatas, et leping on üles öeldud.
84.Arvestades kostja tehtud tagasimaksed 1591,48 eurot kostjale väljastatud laenu 4800 eurot põhiosa katteks vastavalt hageja 30.01.2026 uuesti määratud tagasimaksetele, saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks hageja 30.01.2026 ümberarvestatud maksegraafiku järgsed tagasimaksed alates 17.05.2022 tagasimaksest kuni 19.01.2026 tagasimakseni tervikuna ning lisaks 15,13 euro suuruse osa 17.02.2026 tagasimaksest.
85.Kohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et lepingu ülesütlemine 21.12.2023 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval lepingu alusel täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu, leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule.
86.Kohtu hinnangul järeldub eeltoodust ühtlasi, et kostjal on kohtuotsuse tegemise hetke seisuga lepingu alusel tähtaegselt tasumata ümberarvestatud maksegraafiku järgne 17.02.2026 tagasimakse 19,90 euro ulatuses ja 17.03.2026 tagasimakse 35,03 euro ulatuses. Kokku on kostjal seega lepingu alusel tähtaegselt tasumata tagasimaksed 54,93 euro ulatuses.
87.Hageja palus 30.01.2026 menetlusdokumendis esitatud teise alternatiivse nõude kohaselt kostjalt välja mõista 17.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevuse 19,09 eurot, 19.01.2026 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevuse 35,03 eurot ja 3153,59 eurot, mis muutub sissenõutavaks perioodil 17.02.2026 – 19.09.2033 samas toodud tähtpäevadel ja summades.
88.Hageja tõi esile, et kostja on viimati teinud hagejale lepingu aluse makse 17.08.2023, ei ole pärast seda näidanud üles soovi võlgnevust tasuda ega ole osalenud käesoleva tsiviilasja menetluses, jäädes hagejale ja kohtule kättesaamatuks. Eeltoodust tingituna on hageja hinnangul täidetud TsMS §-s 369 sätestatud eeldused hagi rahuldamiseks ka juhul, kui leping ei ole kehtivalt üles öeldud, sealhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste osas.
89.Kuivõrd kostja tehtud tagasimaksete 1591,48 eurot arvel saab lugeda tasutuks hageja 30.01.2026 uuesti määratud tagasimaksed kuni 19.01.2026 tagasimakseni tervikuna ja 17.02.2026 tagasimakse 15,13 euro ulatuses, ei olnud kostja enne 17.02.2026 tagasimakset laenu tagastamisega viivituses.
90.Seetõttu puudub alus hageja teise alternatiivse nõude rahuldamiseks osas, milles see puudutab 17.12.2025 tähtajaga laenu tagasimakset ja 19.01.2025 tähtajaga laenu tagasimakset.
91.Kohtu hinnangul esineb alus hageja teise alternatiivse nõude rahuldamiseks osas, milles see puudutab perioodil 17.02.2026 – 19.09.2033 sissenõutavaks muutuvaid laenu tagasimakseid, millest kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud 14/16
tähtajaga 17.02.2026 tagasimakse 19,90 euro ulatuses ja tähtajaga 17.03.2026 tagasimakse 35,03 euro ulatuses.
92.Tulevase nõude täitmise hagi saab kohus rahuldada üksnes juhul, kui on ilmne, et kostja kohustust õigel ajal ei täida. Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et isikud täidavad võetud kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel heas usus, mistõttu haginõue esitatakse reeglina kohtusse isiku õiguste kaitseks, mida juba on rikutud, s.o alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks (st kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud). Erandina on seadusandja lubanud TsMS § 369 alusel esitada hagi tulevase nõude täitmiseks, kuid seda vaid juhul, kui on ilmne, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.
93.Hageja tõi esile, et kostja on viimati teinud hagejale lepingu aluse makse 17.08.2023, ei ole pärast seda näidanud üles soovi võlgnevust tasuda ega ole osalenud käesoleva tsiviilasja menetluses, jäädes hagejale ja kohtule kättesaamatuks.
94.Kohtupraktikas on analoogses olukorras peetud põhjendatuks hagi rahuldamist tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste osas (TlnRnKo 17.11.2025, 2-24-104976/27, p 19 jj).
95.Arvestades, et kostja ei ole pärast 17.08.2023 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ei ole osalenud käesoleva tsiviilasja menetluses ning on jäänud hagejale ja kohtule kättesaamatuks, on kohtu hinnangul alust eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhivõla osamakseid tähtaegselt ei tasu.
96.Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1, TsMS § 369, lepingu ja hageja 30.01.2026 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 54,93 eurot ning alates 17.04.2026 – 19.09.2033 sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt hageja 30.01.2026 uuesti määratud tagasimaksetele kogusummas 3153,59 eurot.
97.Hageja palus 30.01.2026 menetlusdokumendis esitatud teise alternatiivse nõude kohaselt kostjalt välja mõista 17.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevuselt 19,09 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutatud viivise 0,24 eurot, 19.01.2026 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevuselt 35,03 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutatud viivise 0,11 eurot ja 3153,59 eurolt, mis muutub sissenõutavaks samas toodud maksegraafiku kohaselt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutatud viivise alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
98.Kuivõrd kostja tehtud tagasimaksete 1591,48 eurot arvel saab lugeda tasutuks hageja 30.01.2026 uuesti määratud tagasimaksed kuni 19.01.2026 tagasimakseni tervikuna ja 17.02.2026 tagasimakse 15,13 euro ulatuses, ei olnud kostja enne 17.02.2026 tagasimakset laenu tagastamisega viivituses.
99.Seetõttu puudub alus hageja teise alternatiivse nõude rahuldamiseks osas, milles see puudutab 17.12.2025 tähtajaga laenu tagasimakselt arvestatud viivist 0,24 eurot ja 19.01.2025 tähtajaga laenu tagasimakselt arvestatud viivist 0,11 eurot.
100.Kohtu hinnangul esineb alus hageja teise alternatiivse nõude rahuldamiseks osas, milles see puudutab perioodil 17.02.2026 – 19.09.2033 sissenõutavaks muutuvatelt laenu tagasimaksetelt arvestatavat viivist samadel kaalutlustel, mida kohus käsitles ülal tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa maksete väljamõistmise põhjendatuse hindamise kontekstis.
101.Kohtuotsuse tegemise seisuga on seejuures laenu tagasimaksetelt muutunud sissenõutavaks viivis 0,25 eurot vastavalt alljärgnevale arvestusele: 15/16
summa
muutus lõppkuupäev viivisemäär sissenõutavaks 18.02.2026 23.03.2026 10,15% 18.03.2026 23.03.2026 10,15%
päevas/ viivis päevade aastas arv 19,90 € aastas 0,19 € 34 35,03 € aastas 0,06 € 6 Kokku 0,25 €
102.Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest mõistab kohus VÕS § 113 lg 1 teise lause, TsMS § 369 ja hageja 30.01.2026 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 0,25 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodil 17.04.2026 – 19.09.2033 sissenõutavaks muutuvatelt laenu tagasimaksetelt alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
103.Hagejal ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt õigust nõuda kostjalt intressi lepingujärgses määras ega lepingus sätestatud muid tasusid. Hageja ei ole esitanud alternatiivset VÕS § 94 sätestatud määras intressi arvestust ja nõuet. Seetõttu jäävad hageja intressinõue ja lepingu haldustasu nõuded rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
104.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
105.Arvestades nii seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et hageja esile toodud ja tõendatud asjaoludel ei oleks hageja VÕS § 403 4 lg 6 alusel tohtinud kostjaga lepingut sõlmida ning lepingu ülesütlemine ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel uuesti määratud tagasimaksete korral kehtiv, aga ka seda, et seetõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal ega ole ka käesoleva otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, on siinses asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (analoogsele seisukohale analoogsetel asjaoludel on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus, vt TlnRnKo 30.09.2024, 2-23-126294/34, p 14.2.214.2.3).
106.Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
16/16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.