23.09.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-23-150177
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi K. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
470,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046) esindaja Anu Volmer Kostja: K. A. (isikukood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud, kui neid oli, jäävad kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
1.Hageja esitas 07.02.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: mõista kostjalt hageja kasuks välja B OÜ ja kostja vahel 14.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 297,30 eurot, intress 50,31 eurot, viivis 83,09 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
2.Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.
2.1.Hageja väitel on kostja ja B OÜ vahel 14.06.2021 sõlmitud krediidileping nr xxxx sidevahendite teel. Hageja selgitab, et lepingut sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga xxxx kliendikeskkonnas sisse, tuvastab enda isikusamasuse ning esitab laenutaotluse. Laenutaotluse esitamiseks tuvastas kostja enda isikusamasuse 14.06.2021. Kostja kohustus oli enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuma Laenuandja poolt edastatud Euroopa tarbijakrediidistandardinfo teabelehe, Personaalsete Tingimuste ning Üldtingimustega. Laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks pidi kostja andma kinnitused, täites krediidiküsitluse. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõustunud, andis kostja kinnituse üldtingimuste p 5.1 alusel, esitades taotluse ja täites krediidiküsitluse 14.06.2021. Laenuleping loeti sõlmituks peale kostja poolt laenuandaja laenuportaalis lepingu tingimustega tutvumist, nende aktsepteerimist, andes nõutavad kinnitused ning peale krediidiandaja poolt positiivse otsuse tegemist. Laenuandja poolt tehti positiivne laenuotsus 14.06.2021 13:43:54 ja edastati laenulepingu sõlmimise kinnitus 14.06.2021 13:45:58 (lisa 3). Kõik lepingu dokumendid on kostjale edastatud kostja poolt kinnitatud e-posti aadressile xxxx ning samuti püsival andmekandjal kättesaadavad ja kliendikeskkonnas www.raha24.ee allalaetavad. Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 475 eurot, intressimääras 52,9% aastas, krediidi kulukuse määras 58,97% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et 475 eurot laenatakse 41 kuuks (st 41 tagasimakset), fikseeritud intressimääraga 52,9% aastas, lepingutasu 0 eurot, tagasimakstav kogusumma 1003,47 eurot. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 2 tulenevalt kuulub igakuiselt tasumisele 25,73 eurot; tagasimaksete arv 39.
2.2.Lisalaen 475 eurot on kostja arvelduskontole xxxx kantud 14.06.2021.
2.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et kostja esitas laenutaotluse, täites krediidiküsitluse 14.06.2021 13:19:11, milles märkis andmed enda keskmise sissetuleku, kohustuste ja ülalpeetavate kohta (tööandja: V AS; igakuine netosissetulek 1000 eurot, igakuised finantskohustused 60 eurot, igakuised muud kulud - 300 eurot, ülalpeetavate arv – 0). Krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute ja kohustuste õigsust kostja pangakonto väljavõtte alusel, mille analüüsi aluseks on võetud (märts-juuni 2021) töötasu laekumised tööandjalt V AS-st + töövõimetushüvitis, mille analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 773,00 eurot. Lisaks tehti päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded). Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Otsuse tegemisel lähtuti järgnevatest andmetest: netosisstulek 773 eurot (lähtuti pangakonto väljavõttelt saadud keskmisest netosissetulekust), finantskohustused 200 eurot (lähtuti pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel saadud finantskohustuste andmetest, kuna analüüsi tulemusel saadi kõrgem summa kostja poolt esitatust), muud minimaalsed kulud 300 eurot (lähtuti kostja poolt esitatud andmetest, kuna see oli kõrgem lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjas kehtestatud minimaalsete kulude piirmäärast), puhver 38 eurot (sise-eeskirjast tulenevalt arvestati 5% netosissetulekust ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks). 14.06.2021 13:43:36 laenutaotluses muutis kostja enda sissetuleku ja kohustuste suurust, mis ühtis krediidiandja poolt kontrollitud kostja pangakonto väljavõttel oleva keskmise sissetuleku ja kohustustega.
2.4.Kostja jäi alates 05.04.2023 osamakse tasumisega viivitusse, edastati kostjale Krediidiandja poolt tekkinud võlgnevuse osas meeldetuletuskirjad: 12.04.2023, 12.05.2023 ja 05.06.2023. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jäädes täielikult viivitusse
vähemalt kolme järjestikuse 05.04.2023 05.05.2023 ja 04.06.2023 osamakse tasumisega, edastas krediidiandja kostjale 05.06.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx lepingu ülesütlemise teatise, millega anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 19.06.2023 ei likvideerinud, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel üles 20.06.2023 seisuga. Kostja ei ole krediidiandjat oma kontaktandmete muutumisest teavitanud.
2.5.Krediidiandaja loovutas tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 21.06.2023 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx teatise nõude loovutamise kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 12.08.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja on enne hagi menetlusse võtmist kohtule 10.06.2024 vastanud, et ta ei ela Eestis ning et ta ei ole nõus maksma rohkem kui tema võlad alguses olid, viidates, et juurde on tulnud põhjendamatud kohtutäiturite ja meeldetuletuskirjade kulud. Peale menetlusse võtmist kostjale hagile vastuse esitamiseks antud tähtaja jooksul kostja vastanud ei ole. Hagejale oli antud peale kostjale antud tähtaega tähtaeg täienduste esitamiseks, hageja esitas täiendused tähtaegselt.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja isikusamasus tuvastati 14.06.2021. Kostja on isikusamasuse tuvastamisel andnud digiallkirja, isikusamasuse tuvastamisel on küsitud kinnitus, et kostja on tutvunud ja nõustunud kliendikeskkonna kasutajatingimustega (dtl 223). Hageja on esitanud krediidiküsitluste faili, milles 14.06.2021 kuupäevaga krediidiküsitlustes on märgitud, et kostja kinnitab, et on tutvunud ja nõustub isikuandmete töötlemise tingimustega ja kasutajatingimustega (dtl 228). Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et kostja oleks tutvunud ning nõustunud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, Personaalsete Tingimuste ning Üldtingimustega. Hageja on esitanud faktiväite laenu 475 eurot kostjale välja maksmise kohta ning esitanud ka kuvatõmmise ülekande andmetest täpsustamata, et mis dokumendist see kuvatõmmis pärineb (et kohus saaks hinnata tõendi usaldusväärsust).
5.Nõude loovutamine Hageja on esile toonud ning tõendanud, et hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud (dtl 188 algse krediidiandja teade kostjale).
6.Vastutustundliku laenamise põhimõte
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
6.2.Hageja väitel lähtuti kostja konto väljavõttelt tuvastatud keskmisest netosissetulekust (mis koosnes palgast ja töövõimetushüvitistest) 773 eurot kuus. Finantskohustusteks arvestati
200 eurot kuus ning seda konto väljavõtte analüüsi alusel. Majandamiskuludeks arvestati kostja avaldatud 300 eurot kuus. Kohtule esitatud konto väljavõttest (dtl alates 139) nähtub, et kostjal oli väikelaen xxxx, mille katteks ta tegi makseid ca 63 eurot kuus ning mitmel korral oli arvestatud viivist. Xxxx tasus kostja kahe laenu makseid, ca 20 eurot + 68 eurot kuus. Aprillis võttis kostja P OÜ-lt viiel korral laenu kokku 820 eurot, misjärel hakkas tegema laenu tagasimakseid ca 45 eurot kuus. Mais võttis kostja Ü OÜ-lt laenu 1940 eurot ja P OÜ-lt 100 eurot. Ü OÜ-le hakkas kostja tegema tagasimakseid 89,90 eurot kuus. Lisaks nähtuvad konto väljavõttelt kostja püsikulud. Kostja tasus üüri ja kommunaalkulusid suurusjärgus vähemalt 350 eurot kuus, kindlustusmakseid 9,25 eurot kuus, kahe sideettevõtte arveid (märtsis kokku 196 eurot, aprillis 194 eurot, mais 217 eurot, juunis ca 120 eurot). Eeltoodust tuleneb, et kostjal oli olemasolevaid finantskohustusi ca 286 euro eest kuus ning tema püsivad majandamiskulud olid ca 541 eurot kuus. Lisaks tuleb arvestada kostja toidu ning transpordikuludega (hageja esitatud konto analüüsis on transpordikuludeks saadud keskmiselt 101,15 eurot kuus. Eeltoodust on selge, et kostja igakuised kulud olid suuremad kui tema töötasu ehk regulaarne püsiv sissetulek. Ka hageja esitatud krediidiandja enda konto analüüsis on kõiki kulusid analüüsitud ning neid märgendatud ja kokku arvutatud, ent laenu andmise otsustamisel on millegipärast seda eiratud. Kui hageja märgib, et kontrolliti maksehäireid ning neid ei tuvastatud, siis konto väljavõttelt nähtus, et kostja oli laenu tagasimaksetega viivituses ning kostjalt nõudis võlga ka inkasso. Ka neid asjaolusid on krediidiandja eiranud. Nagu eespool selgitatud, pidi krediidiandja arvestama ka muid talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta. Konto väljavõttelt nähtus, et kostja kulutab kuus oluliselt rohkem, kui on tema stabiilne, garanteeritud sissetulek palga näol. Konto väljavõttest nähtus ka see, et kostjal oli samaaegselt erinevaid laene. Kohtu hinnangul pidi krediidiandja nende asjaolude põhjal hindama kostja püsikulusid ning nende kulude tarbimislaenudega finantseerimise jätkusuutlikkust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et krediidiandja ignoreeris konto väljavõtte kaudu talle teadaolevaid asjaolusid ning rikkus seega vastustundliku laenamise kohustust.
7.Hageja nõuded Ka juhul, kui leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ning rikutud on vastutustundliku laenamise kohustust, tuleb laenuks saadud rahasumma tagastada. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestada kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks, sest lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0% ning muid tasusid tarbija sel juhul ei võlgne. Hageja on esile toonud, et kui kohus asub siiski vaatamata hageja esitatud selgitustele ja tõenditele seisukohale, et krediidiandaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja poolt oleks kohustus täidetud ning kostjal puuduks võlgnevus krediidiandja ees. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja hagi tervikuna rahuldamata.
8.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud
tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on menetluskulude suuruse esitanud hagiavalduses. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tegi. Kuivõrd kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad kostja võimalikud menetluskulud, kui neid oli, tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.