Rediem Capital AB hagi Z.O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
378,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja Z.O (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697) hagi Z.O (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista Z.O-lt Rediem Capital AB kasuks 340,48 eurot, s.o põhinõue.
3.Välja mõista Z.O-lt Rediem Capital AB kasuks viivis põhinõude (340,48 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 28.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud Z.O kanda.
5.Rahuldada osaliselt Rediem Capital AB menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista Z.O-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 294,20 eurot, sealhulgas riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja kulu 154,20 eurot.
7.Välja mõista Z.O-lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskulude 294,20 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
1 (8)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 06.03.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.O (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 05.05.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 340,48 eurot ja viivise põhinõudelt alates 06.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 132,25 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõlasummad vastavalt maksegraafikus märgitud tähtaegadele ja summadele, mõistes iga tulevikus sissenõutavaks muutuva makse välja alates vastava maksetähtpäeva järgnevast päevast. Lisaks palub hageja välja mõista viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ning seejärel edasi protsendimääras põhinõudelt kuni täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (laenuandja) ja kostja 21.05.2022 järelmaksulepingu nr 11222126, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 524,98 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 58 kuu jooksul. Makseid tuli teha iga kuu 10. kuupäeval või sellele eelneval pangapäeval. Intressimäär oli 24,90% aastas. Lepingutasu oli 0 eurot. Lepingu haldustasu oli 5,25 eurot kuus. Krediidi kulukuse määr oli 49,97% aastas. Viivisemäär oli 24,15% aastas. Kuna hagejal ei ole esitada tõendeid, millest järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, esitab hageja VÕS § 403 4 lg 7 tagajärjega arvestades hagis nõude selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi. Nõude ümberarvestuse tulemusena pidi kostja alates 10.06.2022 iga kuu 10. kuupäevaks tegema igakuiseid 9,05 euroseid põhiosamakseid, viimane põhiosa makse 9,13 eurot. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 184,50 eurot, mille hageja arvestab võla põhiosa katteks. Kostja tehtud maksed katavad täielikult tema 20 kuu maksekohustuse perioodil 10.06.2022–10.01.2024 ning lisaks 10.02.2024 makse osaliselt 3,50 euro ulatuses. 10.02.2024 makse tasumata põhiosa on 5,55 eurot. Kõik järgnenud maksed alates 10.03.2024 on tasumata. Hageja ütles lepingu kostjaga 2 (8)
üles 23.06.2023, tuginedes algsete lepinguliste kohustuste täitmata jätmisele. Nõude ümberarvestuse tulemusel selgus aga, et ülesütlemise hetkel ei olnud kostja viivitanud vähemalt kolme järjestikuse maksega. Seetõttu ei olnud täidetud VÕS § 416 lg 1 ülesütlemise materiaalsed eeldused ning ülesütlemisel puudub õiguslik tagajärg. Leping ei ole lõppenud. Hagi esitamise hetkel võlgnes kostja sissenõutavaks muutunud maksete tasumata põhiosa summas 132,25 eurot, mis koosneb 10.02.2024–10.04.2025 maksetest (5,55 eurot + 14 * 9,05 eurot). Kõik järgmised maksed alates 10.05.2025 (kokku 23 makset) kogusummas 208,23 eurot (22 * 9,05 eurot + 9,13 eurot) ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavad, vaid muutuvad sissenõutavaks edasiste tähtpäevade saabumisel, nagu märgitud uues maksegraafikus ridadel 36–58. Hageja palub need tulevased maksed välja mõista alates iga maksetähtpäeva järgnevast päevast. Kostjal on hagi esitamise hetkel tasumata 15 kuu sissenõutavad maksed kogusummas 132,25 eurot. Hageja kasutab VÕS § 416 alusel õigust leping kohtumenetluse ajal üles öelda ning on seetõttu hagi tekstis esitanud nii ülesütlemishoiatuse kui ka ülesütlemisavalduse. Hagi kättetoimetamisel saab kostja need teated kätte ning kohtul on teada täiendava 14-päevase tähtaja algus ja lõpp ning ülesütlemise jõustumise aeg. Lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 13.06.2025. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 14.07.2025. Kostja hagile ei vastanud. Maksekäsu kiirmenetluses saatis kostja e-kirja, milles esitas küsimuse, kas aegunud makseid on kohustus maksta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101
3 (8)
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Hageja on esitanud kohtule tõendina TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 21.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 11222126 (dtl 33–40). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 524,98 eurot. Hageja on esitanud väljavõtte, millest nähtub, et ülekanne on tehtud summas 524,98 eurot (dtl 42). Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu 5,25 eurot kuus. Lepingutasu oli 0 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 58 osamakset. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 10.06.2022 ja viimane osamakse 10.03.2027 (dtl 36). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
7.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15). Lepingust nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 49,97% aastas. Lepingutasu oli 0 eurot, lepingu haldustasu 5,25 eurot kuus, intressimäär oli 24,90% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 58 osamaksega (dtl 38). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 21.05.2022 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 kuni 30.06.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 50,85%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 49,58%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
8.Sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).
4 (8)
VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Arvestades, et hageja on hagis esitanud VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse, tuvastab kohus, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
10.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
11.Kostja sai laenu 524,98 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 184,50 eurot. Arvestades kostja tasutud summa 184,50 eurot üksnes põhiosamaksete katteks, siis katab see täies ulatuses põhiosa maksed perioodil 10.06.2022–10.09.2024 (maksed 1–28) kogusummas 178,16 eurot ja osaliselt 10.10.2024 (29. osamakse) põhiosa 6,34 eurot, jääk selle kuupäeva põhiosast on 2,11 eurot. Hageja esitas 05.05.2025 hagis ülesütlemisavalduse. Enne 05.05.2025 oli kostja viivituses järgmiste põhiosa summadega: - 10.10.2024 (kuu 29): 2,11 eurot; - 10.11.2024 (kuu 30): 8,63 eurot; - 10.12.2024 (kuu 31): 8,81 eurot;
Kohus leiab, et hageja hagis sisalduv lepingu erakorraline ülesütlemine vastab seaduses sätestatule. Kostjale anti VÕS § 416 lg 1 kohane 14-päevane tähtaeg sissenõutava võla tasumiseks, ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise tingimus (avalduse jõustumine täiendava tähtaja möödumisel) on selgelt esitatud ning avaldus toimetati kostjale kätte kohtumenetluses. Arvestades, et kostja sai hagi kätte 13.06.2025, algas 14-päevane tähtaeg 14.06.2025 ja lõppes 27.06.2025. Võla tasumata jätmisel lõpeb leping ülesütlemisega täiendava tähtaja möödumisel, s.o alates 28.06.2025. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja krediidiandja saab lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist. Lepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas ümberarvestuse ja ümberarvestuse kohaselt arvestas hageja kostja tasutud 184,50 eurot põhivõla katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 340,48 eurot (524,98-184,50). Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 340,48 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt alates 06.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et leping lõppes ülesütlemisega 28.06.2025, siis ei olnud hagi esitamise ajal kõik lepingujärgsed põhiosa maksed sissenõutavaks muutunud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (340,48 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 28.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
13.Maksekäsu kiirmenetluses saatis kostja e-kirja, milles esitas küsimuse, kas aegunud makseid on kohustus maksta. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 154 järgi on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine
6 (8)
õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 06.03.2025. Arvestades, et järelmaksuleping sõlmiti 21.05.2022, ei ole ühegi 2022. või 2023. aastal sissenõutavaks muutunud osamakse aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud. Järelikult ei ole hageja nõuded aegunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse olulises ulatuses ning jättis rahuldamata sissenõudmiskulude nõude marginaalses osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
15.1.Hagilt hinnaga 378,44 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 140 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 140 eurot.
15.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 134,20 eurot (sh käibemaks). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagi koostamisele 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on nimetatud toiming vajalik ja põhjendatud. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
15.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 53,68 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
7 (8)
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 53,68 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagi esitanud hageja lepinguline esindaja vastas tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Arvestades, et kohus luges põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 2,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 134,20 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).
16.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 294,20 eurot, sealhulgas riigilõiv 140 eurot, lepingulise esindaja kulu 154,20 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
17.TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.