Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS hagi X vastu osaliselt.
2.Mõista Xlt Bondora AS kasuks 17.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2549821 alusel välja põhivõlg 941,84 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 112,81 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 80,24% kostja kanda ning 19,76% hageja kanda.
4.Mõista Xlt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 413,03 eurot.
5.Xl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Bondora AS-ile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu
otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 17.06.2025 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võla nõudes, milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
1.1.Hageja ja kostja sõlmisid 17.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2549821 (leping).
1.2.Hageja väljastas 17.01.2022 lepingu alusel kostjale krediidisumma 1100 eurot, 69 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks.
1.3.Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja vastavat kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja jättis tasumata 13.05.2022, 13.06.2022, 13.07.2022 ja 15.08.2022 kuu osamaksed.
1.4.Kostja on lepingu alusel teinud tagasimakseid kokku 158,16 euro ulatuses.
1.5.Hageja edastas kostjale 14.07.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.
1.6.Hageja ütles 16.08.2022 lepingu erakorraliselt üles ja palus täita sissenõutavaks muutunud kohustused.
2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 941,84 eurot, viivise hagiavalduse esitamiseni 299,18 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kohus võttis 15.08.2025 hagi menetlusse.
4.Kostja hagile ei vastanud.
5.Hageja täpsustas 27.08.2025 seisukohas lepingu sõlmimise asjaolusid ja esitas sellekohased tõendid.
6.Hageja täpsustas 29.10.2025 seisukohas krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olevaid asjaolusid ning lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemisavalduse edastamisega seonduvaid asjaolusid. Samuti määras hageja VÕS § 4034 lg-le 7 viidates lepingujärgsed tagasimaksed uuesti. Hageja hinnangul on ka uuesti määratud tagasimakseid arvestades 2/9
leping kehtivalt üles öeldud. Juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja on tagasimaksed ebaõigesti uuesti määranud, esitas hageja ka alternatiivse viivise arvestuse. Hageja palus 29.10.2025 seisukohas rahuldada hagi hagiavalduses toodud ulatuses või alternatiivselt mõista kostjat hageja kasuks välja 941,84 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni 39,40 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Kohus selgitas 30.12.2025 kohtunõudes pooltele menetluslikku olukorda ja määras tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus juhtis tähelepanu vajakajäämistele nõuetekohase sisu ja vormiga lepingu sõlmimise tahteavalduste esitamisega seonduvate asjaolude ja tõendite esiletoomisel: Samuti osutas kohus, et hageja esitatud tagasimaksete uuesti määramine ei vasta kohtu hinnangul lepingu tingimustele, ning et selle tõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida hageja sissenõutavaks muutunud viivise arvestust ja viivisenõude põhjendatust.
8.Hageja avaldas 13.01.2026 seisukohas, et isegi kui kostja ei oleks teinud lepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud sisu ja vormiga tahteavaldust, tuleks kostja poolt saadud ja tagastamata summa tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti avaldas hageja, et kui kohtu hinnangul ei ole leping uuesti määratud tagasimaksete korral kehtivalt üles öeldud, on hagejal õigus nõuda viivist arvates lepingu tähtpäevale järgnevast päevast.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).
10.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud.
11.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada ning kostja on vastavat kohustust rikkunud.
12.Kohus tuvastab, et kostja ja hageja on teinud 17.01.2022 tahteavaldused tarbijakrediidilepingu nr BL2549821 (leping) sõlmimiseks lepingu eri- ja üldtingimustest ning maksegraafikust nähtuvatel tingimustel (dtl 8-28, 30-31, 61-67). Seega on hageja ja kostja kohtu hinnangul lepingu 17.01.2022 sõlminud.
13.Kohus tuvastab, et lepingueelne teave, lepingu eri- ja üldtingimused ning maksegraafik on PDF failidena kostjale hageja iseteenindusportaalis kättesaadavaks tehtud (dtl 68-69). Seeläbi on hageja kohtu hinnangul kostjale andnud lepingudokumendid püsival andmekandjal.
14.Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 1169 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 36 kuumaksega iga kuu 13. kuupäeval alates 14.02.2022 kuni 13.01.2025 vastavalt maksegraafikule. Lepingu kohaselt kuulus laenusummalt tasumisele intress 30,36% aastas. Lepingu kohaselt kuulus tasumisele lepingutasu 69 eurot, mis arvatakse väljamakstavast laenusummast maha. Lepingu kohaselt kuulus igakuiselt tasumisele ka haldustasu 4% laenusummast aastas.
15.Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti 3/9
tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
16.Kohus tuvastab, et hageja maksis 17.01.2022 kostjale lepingu alusel välja 1100 eurot. Kohtu hinnangul täitis hageja seeläbi kostja ees oma lepingust tuleneva põhikohustuse anda krediit kostja kasutusse.
17.Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja on lepingu alusel laenu kätte saanud, ning et krediidiandja on kostjale edastanud lepingudokumendid püsival andmekandjal. Seetõttu ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 ja § 410 lg-s 1 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.
18.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.
19.Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 50,18% (dtl 8). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (50,08%).
20.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
21.Hageja on esile toonud, et on kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusel veendunud, et kostja on laenuvõimeline. Hageja asjaomased väited on aga pinnapealsed ning hageja ei ole esitanud tõendeid vastavate asjaolude tõendamiseks.
22.Eeltoodust johtuvalt ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet kooskõlas VÕS § 4034 lg-tega 1-5. Seetõttu ei ole kohtul ühtlasi alust järeldada, et krediidiandja sai krediidivõimelisuse aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline, ega rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut.
23.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
25.VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
26.Krediidiandja peab seega ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.
27.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see ületab seadusjärgset intressimäära. Seega kehtib leping ülejäänud osas edasi ja seda tuleb maksete ümber arvestamisel silmas pidada (TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500/35, p 32). 4/9
28.Erialakirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (VÕS II komm (2019), § 4034 lg 7, p 3.3.a.a).
29.Lepingujärgsete maksete uuesti määramine on oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada krediidiandja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kehtivust, s.t asjaolu, kas tarbijal oli lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles (vt ka TlnRnKo 18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32).
30.Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole üksnes juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).
31.Praegusel juhul on kõigi osamaksete tähtaeg saabunud 13.01.2025 (dtl 8). Seetõttu ei ole tagasimaksete uuesti määramine hageja põhinõude põhjendatuse hindamiseks vajalik. Kuivõrd hageja nõuab aga viivist arvates lepingu ülesütlemisest, on tagasimaksete uuesti määramine vajalik hageja viivisenõude põhjendatuse hindamiseks.
32.Hageja määras 29.10.2025 nõude ümberarvestuses tagasimaksed uuesti selliselt, et kostjale väljastatud krediidi põhisumma 1100 eurot tagasimaksed kuni 15.08.2022 tagasimakseni vastavad oma suuruselt lepingujärgses maksegraafikus sätestatud kuumaksete suurusele ning pärast nimetatud tagasimakset on laenu põhiosa jääk jagatud ülejäänud tagasimaksete vahel selliselt, et tagasimaksed oleksid võimalikult ühesuurused (13.09.2022 – 14.10.2024 on tagasimaksete suurus 25,11 eurot ning 13.11.2024 – 13.01.2025 on tagasimaksete suurus 25,10 eurot).
33.Kohus on seisukohal, et hageja 29.10.2025 nõude ümberarvestus ei ole kooskõlas lepingu ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.
34.Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt kohustus laenvõtja laenusumma laenuandjale tagasi maksma igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette nähtud tingimustel. Lepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt sisaldub intress eritingimustes nimetatud kuumakse summas ja seda tasutakse laenuandjale kord kuus eritingimustes ette nähtud kuumakse tasumise tähtpäeval. Lepingu eritingimuste p 1.15 kohaselt on kuumakse summa kindlaks määratud maksegraafikus ning p 1.16 kohaselt on kuumaksete arv 36. Lepingu eritingimuste p 3.1. kohaselt on maksegraafik eritingimuste lahutamatu osa.
35.Lepingu tingimusi aitab mõista hageja lepingueelse teabe dokument, mille kohaselt koostatakse maksegraafik annuiteetmaksetena ehk võrdsete maksetega (dtl 37-40).
36.Kohtu hinnangul ei vasta 29.10.2025 ümberarvestus eelkäsitletud lepingu tingimustele ning lepingus ja selle muudatuses sätestatud tagasimaksete määramise põhimõtetele.
37.Hageja pidanuks eelkäsitletud lepingu tingimuste valguses määrama tagasimaksed uuesti selliselt, kostjale väljamakstud krediidi 1100 eurot tagasimaksete koguarv vastab lepingule ning tagasimaksed on valdavalt ühesuurused.
38.Olukorras, kus hageja lähtus tagasimaksete uuesti määramisel seadusjärgse intressimäära asemel sisuliselt intressimäärast 0%, tulnuks ettenähtud tagasimaksete arvu vahel seega võimalikult võrdselt jaotada krediidi põhiosa.
39.Kohtu hinnangul ei ole lepinguga kooskõlas tagasimaksete suuruse osaline uuesti määramine lähtuvalt lepingus või selle hilisemates muudatustees kokku lepitud kuumakse summast, kuivõrd vastavad kuumakse summad kujunesid niisuguseks põhjusel, et leping nägi ette intressi määraga 30,36% aastas arvestamise laenusumma jäägilt ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei või hageja kostjalt sellises määras intressi nõuda (vt ka TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500, p 32-34). 5/9
40.Kohtu arusaamist mööda on hageja tagasimaksed selliselt uuesti määranud selleks, et lepingu ülesütlemist saaks ka uuesti määratud tagasimaksete valguses kehtivaks pidada. Selliselt määratud tagasimaksed ja seeläbi tekkiv kaheastmeline laenu tagastamise graafik ei ole aga kuidagi lepingu ja selles sätestatud tagasimaksete määramise põhimõtetega kooskõlas.
41.Eeltoodust johtuvalt ei ole hageja 29.10.2025 ümberarvestus kohtu hinnangul kooskõlas lepingu ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga ning kohtul ei ole võimalik seda asja lahendamisel aluseks võtta.
42.Hageja on esile toonud, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 158,16 euro ulatuses (dtl 5). Kostja ei ole vastavat faktiväidet vaidlustanud. Kohus aktsepteerib vastavat hageja seletust tõendina kostja tagasimaksete kogusumma kohta (TsMS § 405 lg 1 p 5). Kohus tuvastab vastava hageja seletuse põhjal, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 158,16 euro ulatuses.
43.Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 14.07.2022 lepingu ülesütlemise avalduse, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 13.08.2022 kohustuste täitmiseks ning avaldas, et võla tasumata jätmise korral öeldakse leping 14.08.2022 üles (dtl 32-35).
44.Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 16.08.2022 avalduse, mille kohaselt on leping 16.08.2022 seisuga üles öeldud (dtl 36).
45.Kohus tuvastab, et lepingus sätestatud laenu tagastamise tähtaeg saabus 13.01.2025 (dtl 8).
46.Kuivõrd hageja ei ole esitanud lepingule ja VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatule vastavat ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas lepingu ülesütlemise hetkel olid täidetud VÕS §-s 416 lg-s 1 sätestatud eeltingimused. Seetõttu ei ole kohtul ühtlasi alust järeldada, et leping on kehtivalt üles öeldud.
47.Kohtu hinnangul tuleb kohtu ette toodud asjaoludel lugeda leping lõppenuks tähtaja saabumisega 13.01.2025.
48.Hageja palus 17.06.2025 hagiavalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 941,84 eurot.
49.Arvestades kohtu tuvastatud asjaolusid krediidi 1100 eurot väljastamise, tagasimaksete 158,16 eurot tegemise ja 13.01.2025 lepingu tähtaja saabumise kohta, on kostjal lepingu alusel tähtaegselt tagastamata krediit 941,84 eurot.
50.Kohus mõistab seega VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 941,84 eurot.
51.Hageja nõudis 17.06.2025 hagiavalduses kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ehk perioodi 17.08.2022 – 17.06.2026 eest VÕS § 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras.
52.Hageja esitas 29.10.2025 alternatiivse sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse lepingu tähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni ehk perioodi 14.01.2025 – 17.06.2025 kohta ning alternatiivse nõude, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise hagiavalduse esitamiseni 39,40 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
53.Kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludel ei ole alust järeldada, et leping on 16.08.2022 kehtivalt üles öeldud, ei ole 17.06.2025 hagiavalduses esitatud viivisenõude eeldused täidetud ning puudub alus viivisenõude rahuldamiseks vastavas ulatuses.
54.Arvestades kohtu tuvastatud asjaolusid krediidi 1100 eurot väljastamise, tagasimaksete 158,16 eurot tegemise ja 13.01.2025 lepingu tähtaja saabumise kohta, on hageja 6/9
alternatiivne sissenõutavaks muutunud viivise nõue 39,40 eurot põhjendatud (kontrollitud viivisekalkulaatori abil summa 941,84 eurot ja perioodi 14.01.2025 – 17.06.2025 kohta VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga).
55.Arvestades kohtu tuvastatud asjaolusid krediidi 1100 eurot väljastamise ja tagasimaksete 158,16 eurot tegemise kohta, on alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 73,41 eurot (arvestatud viivisekalkulaatori abil summalt 941,84 eurot perioodi 18.06.2025 – 23.03.2026 kohta VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga).
56.Kohus mõistab seega VÕS § 113 lg 1 teise lause, TsMS § 369, lepingu ja hageja 29.10.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 112,81 euro ulatuses ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
57.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
58.Kohtu hinnangul on antud juhtumi asjaoludel põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
59.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest.
60.Hageja nõudis kostjalt lepingu alusel põhivõlga 941,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 299,18 eurot ja viivist põhivõlalt alates 18.06.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, millest oleks kohtuotsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud 73,41 eurot (kõik kokku seega 1314,43 eurot).
61.Kohus mõistab kostjalt lepingu alusel välja põhivõla 941,84 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 112,81 euro ulatuses ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
62.Hageja nõue kostja vastu arvestatuna otsuse tegemise seisuga oli seega 1314,43 eurot ja kohus rahuldab hageja nõude otsuse tegemise seisuga 1054,65 euro ulatuses. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 80,24% (1054,65/1314,43 x 100 = 80,24). Seega jäävad menetluskulud 80,24% ulatuses kostja kanda ning 19,76% ulatuses hageja kanda.
63.Hageja lõpliku menetluskulude nimekirja (dtl 96) kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 280 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulust 563,50 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas 06.06.2025 hagiavalduse koostamine 1 tund summas 100 eurot, 15.08.2025 kohtu poolt nähtavaks tehtud e-toimiku materjalidega tutvumine 20 minutit summas 30 eurot, 25.08.2025 ja 27.08.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine kokku 1 tund ja 23 minutit summas 124,5 eurot, 22.10.2025 täiendava seisukoha koostamine 1 tund ja 30 minutit summas 135 eurot, 28.10.2025 menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit summas 30 eurot, 30.12.2025 kohtumäärusega tutvumine 10 minutit summas 15 eurot, 05.01.2025 hageja lõpliku seisukoha koostamine 1 tund ja 6 minutit summas 99 eurot ning 13.01.2026 menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit summas 30 eurot. 7/9
64.Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 90-100 eurot ilma käibemaksuta.
65.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 280 eurot, hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 280 eurot väljamõistmine kostjalt.
66.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
67.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90-100 eurot ilma käibemaksuta on kohtuvaidluse sisu ja hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik ja põhjendatud.
68.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund 06.06.2025 hagiavalduse koostamisele vajalik ja põhjendatud.
69.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 minutit 15.08.2025 e-toimiku materjalidega tutvumisele vajalik ja põhjendatud.
70.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 25.08.2025 ja 27.08.2025 seisukoha koostamisega seoses menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades vajalik ja põhjendatud kokku 15 minuti ulatuses.
71.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 22.10.2025 seisukoha koostamisega seoses menetlusdokumendi sisu ja mahtu, sealhulgas tõendite sisu ulatuslikku ja tarbetut refereerimist, arvestades vajalik ja põhjendatud 30 minuti ulatuses.
72.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 28.10.2025 menetluskulude nimekirja koostamisega seoses nimekirja sisu ja mahtu ning juba varem esitatud nimekirja olemasolu arvestades vajalik ja põhjendatud 5 minuti ulatuses.
73.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 30.12.2025 kohtumäärusega tutvumisega seoses vajalik ja põhjendatud 5 minuti ulatuses ja 05.01.2026 lõpliku seisukoha koostamisega seoses menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades vajalik ja põhjendatud 10 minuti ulatuses.
74.Kohtu hinnangul on 13.01.2026 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu nimekirja sisu ja mahtu ning juba varem esitatud nimekirja olemasolu arvestades vajalik ja põhjendatud 5 minuti ulatuses.
75.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 30 minutit. Lepingulise esindaja tasu on seega põhjendatud ja vajalik 235 euro ulatuses (1 tund tasumääraga 100 eurot tunnis ja 1 tund ja 30 minutit tasumääraga 90 eurot tunnis).
76.Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 515 eurot (s.o riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 235 eurot).
77.Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
78.Kohus jättis menetluskuludest 80,24% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 413,03 eurot (0,802 x 515 = 413,03). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei 8/9
ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
79.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.