Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-119769
Kohtuasi
OÜ GS Core hagi C.W vastu põhivõla 986 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud lahend, kaebuse C.W apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20.01.2026 esitaja ja liik otsuse peale Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant (kostja) C.W (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta C.W apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20.01.2026 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud C.W kanda. OÜ-l GS Core ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
OÜ GS Core (hageja) esitas 12.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.W-lt (kostja) 1355,81 euro saamiseks. Maksekäsuosakond tegi 15.08.2025 kostjale makseettepaneku, kostja esitas 15.08.2025 nõudele vastuväite ning maksekäsuosakond lõpetas 26.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 03.09.2025 haginõuetele vastava hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 986 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 323,01 eurot ja alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bondora AS (krediidiandja) 31.10.2019 krediidilepingu nr XXX, mille alusel andis krediidiandja kostjale 36-ks kuuks intressiga 36,93% aastas 1063 eurot krediiti. Krediidiandja maksis kostjale välja 1000 eurot. Kostja tasus lepingu alusel tagasi 14 eurot. Lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Maksegraafikujärgse viimase maksetähtpäeva möödumisel (11.10.2022) muutus krediidiandja nõue kogu ulatuses sissenõutavaks. Krediidiandja loovutas 05.05.2023 lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on nõue aegunud. Krediidiandja ütles 31.01.2020 e-kirja teel lepingu üles, nõue muutus siis kogu ulatuses sissenõutavaks ning oli kohtu poole pöördumise ajaks aegunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 20.01.2026 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 404,49 eurot, otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 148,07 eurot ja alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud 59% ulatuses hageja ja 41% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 123 eurot koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
Bondora AS ja kostja sõlmisid 31.10.2019 kirjalikus vormis laenulepingu nr BL1612436, milles lepiti kokku kostjale antavas krediidisummas 1063 eurot intressiga 36,93% aastas 36-kuuks (3-aastaks) lõpptähtpäevaga 11.10.2022; lepingule kohaldusid üldtingimused; enne lepingu sõlmimist anti kostjale nõuetekohane Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja krediidiandja täiendav teabeleht; krediidilepingu juurde kuulus kirjalikus vormis maksegraafik; krediidiandja maksis kostjale välja 1000 eurot ja pidas kinni lepingutasu 63 eurot; kostja tasus tagasimakseid 14 euro ulatuses; 2
2-25-119769 -
krediidiandja saatis kostjale 31.01.2020 elektroonilise teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, kostja sai teate kätte; krediidiandja loovutas 05.05.2023 lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei öelnud krediidiandja lepingut kehtivalt üles ja see kehtis kuni kokkulepitud tähtaja lõpuni. Krediidileping ei ole tühine, sest lepingujärgne krediidi kulukuse määr (58,07%) ei ületa Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Arvestades seda, et hageja ei tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, nõuab hageja kostjalt kooskõlas VÕS § 403 4 lg-ga 7 üksnes põhivõla jäägi ja seadusjärgses määras viivise (mitte kõrvalnõuete) tasumist. Sellest tulenevalt ei olnud krediidiandjal õigust öelda 31.01.2020 avaldusega krediidilepingut üles, sest kõrvalnõudeid arvestamata tuli kostjal maksgraafiku järgi selle aja seisuga tasuda kolme esimese põhiosa makse katteks 51,16 eurot (16,54 + 17,05 + 17,57), kuid koos lepingutasuga oli kostja tasunud krediidiandjale kokku 77 eurot (14 + 63). Seega ei olnud krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 ja krediidilepingu p 13.2.1 järgi alust lepingut kostja rikkumise tõttu üles öelda ja leping kehtis kuni 11.10.2022, mil tuli tasuda viimane tagasimakse.
4.3.Hageja põhinõue tuleb rahuldada osaliselt, sest hageja nõue on 2019–2021 sissenõutavaks muutunud maksete osas aegunud. Laenulepingujärgsete perioodiliste maksete (korduvate kohustuste) aegumist tuleb hinnata TsÜS § 154 järgi, st nende aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algas maksegraafiku järgi 2019 sissenõutavaks muutunud osamaksete (kuumaksete) aegumistähtaeg 01.01.2020 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2022 kell 24.00, 2020 sissenõutavaks muutunud osamaksete puhul vastavalt 01.01.2021 kell 00.00 ja 31.12.2023 kell 24.00, 2021. a sissenõutavaks muutunud osamaksete puhul vastavalt 01.01.2022 kell 00.00 ning 31.12.2024 kell 24.00 ning 2022 sissenõutavaks muutunud osamaksete puhul vastavalt 01.01.2023 kell 00.00 ning lõppenuks 31.12.2025 kell 24.00. Kuna hageja esitas siinses menetluses maksekäsukiirmenetluse avalduse 12.08.2025, siis ei ole 2022 sissenõutavaks muutunud maksete osas hagi aegunud, kuid ülejäänud maksete (2019–2021 sissenõutavaks muutunud maksed) osas on hageja nõue aegunud. Arvestades seda, et maksgraafiku kohaselt tuli 2022 kostjal tasuda põhiosa katteks kokku 418,49 eurot ning kostja on tasunud 14 eurot, tuleb kostjal tagastada hagejale aegumata summa 404,49 eurot (418,49 – 14).
4.4.Hageja viivisenõue tuleb samuti rahuldada osaliselt, sest koos põhinõudega aegus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 144 järgi ka viivisenõue. Ajavahemikul 12.10.2022–20.01.26 muutus sissenõutavaks viivis 148,07 eurot. Lisaks peab kostja tasuma alates 21.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
4.5.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile 59% ulatuses hageja ja 41% ulatuses kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20
3
2-25-119769 eurot. Kostja peab hüvitama hagejale sellest 41%, s.o 123 eurot. Kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millest saab järeldada, et kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi kogu ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt aegumise osaliselt kohaldamata, kuigi nõue on kogu ulatuses aegunud. Arvestades seda, et krediidiandja ütles 31.01.2020 lepingu üles ning kostjale ei olnud teada, kas krediidiandja täitis vastustundliku laenamise põhimõtet või mitte, muutus kogu nõue 31.01.2020 sissenõutavaks. Seejuures nõudis krediidiandja edaspidi kostjalt kogu summa tasumist, mitte maksegraafiku täitmist. Samuti pöördus krediidiandja nõudega 20.02.2020 tsiviilasjas nr 2-20-104682 kohtu poole, millega kinnitas, et nõue on muutunud sissenõutavaks. Krediidiandjal oli õigus öelda leping üles, sest kostja pidi maksegraafiku järgi tasuma kolmel esimesel kuul kokku 134,2 eurot. Ei ole selge, miks maakohus otsustas laenumaksete summat arvutades loobuda intressimaksetest. Ei ole selge, kust tuleb summa 14 eurot, hageja ei ole esitanud selle kohta ühtki tõendit. Lepingutasu (63 eurot) tuleb käsitada haldustasuna. Maakohtu otsus võib kujundada halba praktikat, mille kohaselt krediidiandja ei tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kaotab intressimaksed, kuid väldib nõude aegumist.
5.2.Juhul, kui leping kehtis, on kostja eksitamine, kostja lähedaste teavitamine ja maksehäire avaldamine põhjustanud kostjale mittevaralise kahju, mistõttu palub kostja määrata endale mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu 4
2-25-119769 otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.1.Maakohus märkis otsuses, et ei anna otsuse edasikaebamiseks luba TsMS § 442 lg 10 tähenduses.
8.2.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist. Kostja tõi apellatsioonkaebuses esile uued asjaolud ja väited, mida ta maakohtus ei esitanud, üldjuhul ei ole see TsMS § 652 lg 1 ja 3 järgi lubatud. Samas, ka juhul, kui pidada seda lubatavaks, ei annaks kaebuses esile toodud asjaolud ja väited alust maakohtu otsust tühistada. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 lg 1 tähenduses, sh täitnud nõuetekohaselt teabe saamise kohustust ja tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Olukorras, kus krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, st muud tasukokkulepped on sellisel juhul tühised. Seetõttu luges maakohus lepingu alusel õigesti kostja võla hulka üksnes põhiosa maksed ning jättis intressimaksed ja lepingutasu (haldustasu) võla hulka arvamata. Samuti leidis maakohus õigesti, et sellises olukorras ei olnud krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Maksegraafiku järgi tuli kostjal tasuda esimese osamaksena 28,62 eurot ning selle saab lugeda tasutuks raha väljamaksmise ajal krediidiandja poolt kinnipeetud 63 euro arvel. Nii saab lugeda esimese osamakse täielikult tasutuks ning teise osamakse (52,79) sama raha arvel osaliselt makstuks. Seega, ka juhul, kui kostja ei tasunud krediidiandjale täiendavalt 14 eurot, ei olnud lepingu ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 ja krediidilepingu p 13.2.1 järgi täidetud ning ülesütlemine oli tagajärjetu. See, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tegi õigusliku aluseta ülesütlemisavalduse, nõudis kostjalt pärast ülesütlemisavalduse tegemist kogu põhinõude summa tagastamist ja käitus nii, nagu oleks leping olnud kehtivalt üles öeldud, ei anna alust jätta VÕS § 6 lg 2 alusel hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata VÕS § 416 lg-s 1 ja lepingu p-s 13.2.1 sätestatud ülesütlemise eeldust ja asuda seisukohale, et krediidiandja ütles lepingu kehtivalt üles. Samuti ei anna see alust jätta kohaldamata hageja nõude aluseks olevat VÕS § 108, mis annab hagejale õigust nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist ja VÕS § 113 lg-t 1, mis annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa pidada vastuvõtmatuks seda, et kostja peab tagastama lepingu alusel saadud raha, kuigi ta uskus, et raha tagastamise nõue muutus lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks ja hakkas siis aeguma, samuti maksma selle raha tagastamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgses määras viivist. See, kui krediidiandja pöördus sama nõudega juba 2020 kohtu poole (esitas 03.02.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille menetlus lõppes kohtute infosüsteemi andmete hagi menetlusse võtmisest keeldumisega 11.05.2020), võiks anda TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi alust lugeda nõuete aegumine selleks ajaks peatunuks ega toeta hageja väidet nõuete suuremas ulatuses aegumise kohta.
5
2-25-119769
8.3.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
10.Kuigi praeguses asjas ei ole apellant apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellandil riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.