Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
23. märts 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-14203
Tsiviilasi
Swedbank AS väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
hagi
G.Y
vastu
võlgnevuse
nende Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht XXX), lepinguline esindaja: Marjel Mõis (e-post XXX) Kostja: G.Y (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-post XXX)
Jätta Swedbank AS hagi G.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS (hageja) hagi G.Y (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Kohtule nähtub Kohtute Infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-25-14722 on välja kuulutatud G.Y Kuigi (G.Y) pankrot 4. märtsil 2026 kell 13:00. Kohtumäärus jõustus 20. märtsil 2026.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus
võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 43 lg 2 lähtub põhimõttest, et võlgniku pankroti väljakuulutamise järgselt lahendatakse võlausaldajate nõudeid puudutavad vaidlused pankrotiseaduses sätestatud korras toimuvas nõuete tunnustamise menetluses.
Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 43 lg 2 eesmärk on tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses. Viidatud sätte alusel tuleb jätta läbi vaatamata võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad esitada ning mis rahuldatakse võlgniku pankrotimenetluses (vt Riigikohtu 1. märtsi 2017 määrus nr 3-2-1-145-16, p 13.2.). PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras.
Kohus leiab, et PankrS § 43 lg 2 alusel tuleb hagi G.Y Kuigi vastu jätta läbi vaatamata.
Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 kohaselt taastab kohus hageja avalduse alusel PankrS § 43 lg-s 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.
PankrS § 431 lg 3 järgi kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Tegemist on erinormiga menetluskulude jaotamise kohta, mis annab kohtule kaalutlusruumi otsustada teisiti vastavate asjaolude olemasolul (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-118175, p 11). Kohus on seisukohal, et õige ja õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
2
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.