Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. F. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2933.20 eurot
Menetlusosalised esindajad:
ja
nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: L. F. (IK XXX), lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova Asja lahendamise viis kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata L. F. 20.02.2026 lõplike seisukohtade juurde esitatud tõendid (kontode väljavõtted) ja tagastada need kostjale.
2.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. F. vastu kostja ja AS XXX vahel 11.11.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.
3.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
Määrata L. F. menetluskulude suuruseks 250 eurot.
5.Välja mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital L. F.
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
1 (10)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult L. F. (kostja) 2491.56 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 13.04.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.04.2023 kohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1804.95 eurot, intressi 161.94 eurot, viiviste 499.93 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja lisanduvate viiviste põhinõudelt alates 28.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni 23,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks AS XXX ja kostja vahel 11.11.2020 sõlmitud väikelaenuleping nr XXX, mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot, intressiga 23,9% aastas, krediidikulukuse määraga 26,73% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10. kuupäevaks alates 10.01.2021 97.26 eurot kuni viimase osamakseni 10.12.2025 57.41 eurot. Kostja tasus alates 10.11.2021 osamaksest osaliselt põhisumma 18.45 eurot ja tasumata jäi 2.55 eurot. Kostja jättis täielikult tasumata 10.12.2021, 10.01.2022, 10.02.2022 osamaksed. Krediidiandja teavitas 14.02.2022 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 28.02.2022. Kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 01.03.2022 üles. Krediidiandja loovutas 05.04.2022 nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult. Hagejale tekkis kostjale 05.04.2022, 05.10.2022 ja 05.10.2022 tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisega aadressil XXX sissenõudmiskulu 35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta hageja selgitab, et palus krediidiandjal väljastada sellekohane teave otse kohtule. AS XXX esitas 26.05.2023 kohtule tõendi toimiku juurde lisamiseks. Krediidiandja vastuse kohaselt andis kostja sissetulekute kontrolliks nõusoleku taotluse esitamisele eelneva kuu sissetulekute kontrollimiseks Maksu- ja Tolliameti väljastatud maksutõendi ja pensionikonto andmete alusel. Päringu tulemusena arvestas krediidiandja kliendi korrigeeritud (sissetulek – kohustused) sissetulekuks 1446.70 eurot, mis võeti aluseks kliendile laenuteenindusvõimekuse väljaarvutamisel. Kliendi kohustustena arvestas krediidiandja kliendi esitatud andmeid. Maksu- ja Tolliameti väljastatud teabe põhjal oli kliendil taotluse esitamisel kehtiv tööleping. Krediidiandja tuvastas maksehäireregistri andmete põhjal, et kliendil puudusid taotluse esitamisel maksehäired. Krediidisumma on makstud lepingus märgitud arvelduskontole.
3.31.07.2023 vastuses (vene keeles, tõlge esitatud 02.08.2023) kostja teatab, et ei ole sõlminud AS XXX lepingut nr XXX. Võlgnevusest sai kostja juhuslikult teada Creditinfo Eesti AS-ist 2022 septembri alguses. Kostja võttis hagejaga kohe ühendust, mille peale hageja saatis 13.09.2022 kostjale lepingud nr XXX ja nr XXX. Kuna kostja ei sõlminud neid lepinguid, pöördus ta politseisse, kus talle selgitati, et kostja dokumente võis kasutada keegi tema lähisugulastest ja kuna ta vastutab oma dokumentide eest, siis tuleb tal võlg siiski tasuda. Kostja teatas selle peale hagejale, et on valmis võlgnevuse graafikujärgselt tagasi maksma. Poolte vahel olid 04.-31.10.2022 läbirääkimised võla tagasimaksmise tingimuste üle. Kostja teatas hagejale 31.10.2022, et kohustub eelnimetatud lepingute alusel tasuma hageja näidatud võla 5300 eurot graafiku alusel, alates novembrist 2022 80 euro suuruste osamaksetega hageja arvelduskontole. Hageja teatas, et on nõus neil tingimustel lepingu sõlmima, kuid praeguseks on selgunud, et hageja esitas kostjale 22.12.2022 kompromissi vaid summale 4925.56 eurot. Kostja on alates novembrist 2022 makseid tehes arvanud, et maksab võlga lepingu nr XXX ja lepingu nr XXX alusel. Kostja leiab, et hageja käitub pahauskselt. Ei vasta tõele, et kostja sai lõpetamise ja nõude 2 (10)
loovutamise teate. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja need teated kätte sai, samuti, et saatis meeldetuletuskirjad aadressile XXX ja et kostja need kätte sai. Kui hageja oleks õigeaegselt kostjat teavitanud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmata jätmisest, oleks kostja teinud vajalikud toimingud võlgnevuse tasumiseks ja hagejal ei oleks alust kohtusse pöörduda. Kostja pakub välja kompromissi, mille kohaselt tasub ta hagejale 31. augustiks 2023 1966.89 eurot, sh põhivõlg 1804.95 eurot ja intress 161.94 eurot.
4.29.08.2023 seisukohas hageja teatab, et ei nõustu kostja vastuses esitatuga. Hagiavalduse aluseks olev väikelaenuleping on allkirjastatud digitaalselt, Smart-ID kasutades 11.11.2020. Kui kostja väidab, et kolmas isik kasutas tema identiteeti, pidi kostja selle kolmandale isikule ise andma, samuti pidi kostja tagama isikule juurdepääsu enda pangakontole ehk andma üle enda panga tunnussõnad ja paroolid. Kostja vastutab seega ise tehingute eest, millised on sõlmitud tema ID-kaarti või muud digiidentiteeti kasutades ja tema poolt kolmandale isikule üle antud PIN-koodiga ja muude tehingu sõlmimiseks vajalike andmetega. Kostja oma vastuses osutas, et poolte vahel olid läbirääkimised 04.-10.10.2022 võla tagasimaksete üle. Lisaks esitas ta tõendi, milles on kirjeldatud mõlemad lepingud. Seega kostja on ise tõendanud, et oli teadlik mõlemast kohustusest. Kuna kostja teadis võlgnevusest alates 04.10.2022 ja tegi hagejale makseid alates 05.11.2022, siis ei saanud kostjal tekkida kahtlust uue võlausaldaja osas, samuti pidi ta olema teadlik nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja täpsustab, et krediidiandja loovutas 11.03.2022 nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole kordagi enne kohtumenetlust tuginenud sellele, et nõude loovutamisest ei ole teda teavitatud ega esitanud vastuväiteid loovutamisest tingitud asjaoludele. Teade lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta ja lepingu ülesütlemise avaldus on vastavalt krediidilepingus kokkulepitule 14.02.2022 saadetud kostja lepingus avaldatud e-posti aadressil XXX ja loeti kättesaaduks saatmisele järgneval tööpäeval. Samal e-posti aadressil on kostjale edastatud ka leping ja igakuised arved, milliseid on kostja alates 11.11.2020 kuni 10.10.2021 tasunud, seega sai kostja e-posti teel edastatud teated kätte. Hageja teatab, et esitab teise alternatiivina alusetust rikastumisest tuleneva nõude ning kolmanda alternatiivina on nõuded muutunud sissenõutavaks osamaksete tähtaegade saabumisega. Kui kohus ei saa lugeda lepingu ülesütlemise teadet kostja poolt kätte saaduks, siis saab lugeda laenulepingu ülesütlemise teate kätte saaduks alates 11.07.2023, mil kostja sai kätte hagiavalduse koos lisadega. Hageja esitab omapoolse kompromissi, mille järgi kostja tasub põhinõude 1804.95 eurot, intressid 161.94 eurot, viivised 430.20 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras 192.50 eurot ja 1⁄2 lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 2799.59 eurot.
5.22.05.2024 vastuses kohtunõudele (kompromissist) kostja teatab, et on tasunud hagejale põhivõla 1804.95 eurot ja intressi 161.94 eurot. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude 832.70 euro sissenõudmiseks kostjalt.
6.17.04.2025 vastuses kohtunõudele (vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest) hageja selgitab (krediidiandja päringuvastuse põhjal), et kostjaga 11.11.2020 sõlmitud väikelaenulepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 26,73 % aastas. Lepingu sõlmimisel analüüsiti kostja arvelduskontot ajavahemiku 16.04.-17.10.2017 kohta ja saadi vastuseks, et kostja regulaarne sissetulek oli 1446.70 eurot ja tööandjaks on AS XXX. Kostja tuvastas nende andmete õigsuse kostja pensioniregistri andmete alusel. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste krediidikohustustena olemasolevad 300 eurot ja uus 11.11.2020 lepingu kuumakse 57.42 eurot. Arvestades maksimaalset laenuteenindusmäära ning pärast krediidi- ja/või muude varaliste kohustuste tasumist alles jääv sissetuleku osa oli 622.70 eurot. Võlgnik deklareeris oma sissetulekuks 1400 eurot. Krediidiandja kontrollis deklareeritud sissetulekut, kõrvutades summat statistiliste andmetega ja korrigeeris vastavalt sellele 3 (10)
sissetuleku suurust. Krediidiandja kontrollis võlgniku sissetulekuid pensioniregistri andmete alusel, võlgniku sissetulekuna on arvestatud 0 eurot. Maksu- ja Tolliameti maksutõendi (palgalaekumine perioodil mai kuni november 2020) põhjal arvestas krediidiandja võlgniku sissetulekuna 1446.70 eurot. Võlgnik deklareeris oma laenu- ja liisingumaksete suuruseks 300 eurot. Krediitkaardiga seotud võimalikud finantskohustused ja finantskohustused krediidiandja ees on 0 eurot. Krediidiandja arvestas võlgniku igakuiste finantskohustustega 300 eurot. Maksehäired taotluse esitamise hetkel puudusid. Ülalpeetavad puudusid.
7.07.05.2025 seisukohas kostja osutab veelkord, et ei ole isiklikult sõlminud laenulepinguid nr XXX ja XXX. Kostja leiab, et on täitnud kõik laenulepingutest nr XXX ja nr XXX tulenevad kohustused hageja ees ning ei tunnista võlga summas 832,70 eurot.
8.Hageja 17.02.2026 lõplikus seisukohas teatab, et esitab arvutused, mis on kostja kohustused juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. AS XXX maksis 11.11.2020 kostja arvele välja krediidi 2000 eurot. Kostja tegi krediidiandjale tagasimakseid alates 10.12.2022 kuni 28.10.2021, kokku 617.45 eurot. Seega on kostjal tagastamata kokku 1382.55 eurot. Kuivõrd hagiavalduse aluseks olev leping lõppes 10.12.2025 laenutähtaja saabumisega, siis Riigikohtu selgituse järgi ei pea krediidiandja esitama sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust.
9.Kostja 20.02.2026 lõplikus seisukohas (vene keeles, tõlge esitatud 22.02.2026) teatab, et ei tunnista hageja nõudeid, kuna ei sõlminud hagejaga mainitud laenulepinguid. Samuti kostja leiab, et nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud, et AS XXX järgis lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitab kohtule XXX AS-i ja XXX AS-i väljavõtted, millega tõendab, et ei olnud sel perioodil krediidivõimeline. Kostjal oli sel perioodil kohustusi teiste võlausaldajate ees.
KOHTU SEISUKOHT
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 2933.20 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus jätab asja juurde võtmata kostja 20.02.20206 lõpliku seisukohale lisatud tõendid – AS XXX ja XXX AS kontoväljavõtted (dtl 194-211), kuivõrd tegemist on hilinenult esitatud tõenditega. Kohus 12.02.2026 määruses määras jätkata asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja soovi korral (üksnes) lõplike seisukohtade, kuid mitte uute asjaolude või tõendite esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kostja esitatud tõendid ka vajalikud, kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamine on hageja tõendamiskoormis ja kuni selle täitmiseni võib kostja piirduda vaid vastuväidete esitamisega.
12.Hagiavalduse põhjal on hageja nõude aluseks AS XXX ja kostja vahel 11.11.2020 sõlmitud väikelaenuleping nr XXX, mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot.
13.Kostja esitas hageja nõudele ühe vastuväitena, et tema ei ole sõlminud lepingut nr XXX. Kostja ei ole seejuures konkreetsemalt välja toonud ega tuginenud ühelegi asjaolule, mis osutaks sellele, et tema andmeid ja dokumente kasutades sõlmis lepingu keegi teine ja lepingu 4 (10)
sõlmimiseks (leping allkirjastatud Smart-ID abil) peteti kostjalt koodid välja. Kohus selgitab, et Riigikohtu praktika põhjal (vt nt RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 11) juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Käesolevas asjas on kostja vaatamata esitatud vastuväitele menetluse kestel korduvalt avaldanud jätkuvat valmisolekut tasuda võlgnevus kokkulepitud graafiku alusel. Kohtule avaldatu põhjal politsei selgitas kostjale, et asjaolude põhjal võis tehingu kostja dokumentidega teha lähisugulane. Kohtu hinnangul toetaks võimalust, et lepingu sõlmis kostjale lähedane isik, asjaolu, et lepingu täitmiseks tehti tagasimakseid alates lepingu sõlmimisest 11.11.2020 kuni 10.11.2021 osamakseni, seega leping sõlmiti sooviga võetud kohustust täita. Seega isegi laenulepingu sõlmimisel kolmanda isiku poolt on kostja võlgnevuse tasumise valmisoleku ülesnäitamisega (seejuures juba enne käesolevas asjas hagi esitamist) sisuliselt vähemalt möönnud enda kaasvastutust tekkinud võlgnevuse eest. Kohus selgitab, et sellises olukorras oleksid kostja ja võimalik kolmas isik käsitletavad solidaarvõlgnikena. Kuivõrd kostja vastuväide on paljasõnaline ja konkretiseerimata, samuti vastuoluline tulenevalt kostja käitumisest menetluses, jätab kohus vastuväite tähelepanuta ja lähtub vaidluse lahendamisel ümberlükkamata eeldusest, et vaidlusaluse lepingu sõlmis kostja või vähemalt kostja heakskiidul ja kostja nimel kolmas isik, s.o hagi on esitatud õige isiku vastu.
14.Järgmisena kohus hindab, kas AS XXX ja kostja vahel (või tema nimel) sõlmitud lepingust tuleneb kostjale võlgnevuse tasumise kohustus tulenevalt lepingu ülesütlemisest või hageja esitatud alternatiividena alusetu rikastumise sätete alusel või osamaksete osaliselt või tervikuna sissenõutavaks muutumisega.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga laenulepingut (dtl 31-34) sõlmides tegutses AS XXX krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Poolte vahel puudub vaidlus, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse põhikohustuse ja maksis laenutaotluses märgitud arveldusarvele välja laenu 2000 eurot (dtl 31, maksekorraldus dtl 75).
16.Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt kokkulepitud maksegraafikule igakuiste osamaksetega perioodil 10.01.2021 – 10.12.2025, s.o 60 kuu jooksul (esimene makse 97.26 eurot, järgmised 57.42 eurot, viimane 57.41 eurot). Hageja selgituse ja esitatud tõendite (dtl 76, 188) põhjal tasus kostja kuni 28.10.2021 lepingu täitmisena 617.45 eurot. Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust ka selles, et kostja selgituse ja esitatud maksekorralduste (dtl 145-149) põhjal tasus ta 04.-07.09.2023 hagejale hagis nõutud põhivõla 1804.95 eurot ja intressi 161.94 eurot, kokku 1966.89 eurot, kuivõrd maksekorraldused on neis märgitud selgituste põhjal („leping XXX (2-23-114307)“) üheselt seostatavad selle konkreetse lepingu ja hagiasjaga.
17.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu 5 (10)
tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
18.Kohus tuvastas, et 11.11.2020 sõlmitud lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 26,73% aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2020 20,52%, kolmekordne määr seega 61,56%).
19.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist: 1) kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Krediidiandja ei saa laenutaotluse rahuldamisel lähtuda üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda mõistlikult kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
20.Hageja selgituste (tuginedes krediidiandja kohtule esitamiseks antud selgitustele ja tõenditele; dtl 69-70, 74,) põhjal on krediidiandja lähtunud kostja maksevõime hindamisel kostja taotluses avaldatud teabest (sissetulek 1400 eurot, kohustused 300 eurot), maksehäireregistritest nähtuvatest andmetest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud) ja Maksu- ja Tolliameti maksutõendist (kuue kuu keskmine palgalaekumine 1447 eurot). Samuti on hageja menetluses täiendavalt välja toonud (viitega krediidiandja selgitustele, dtl 166-175), et lepingu sõlmimiseks analüüsiti ka kostja arvelduskontot perioodi 16.04.17.10.2017 kohta, mille põhjal oli kostja regulaarne sissetulek 1446.70 eurot ja tööandjaks AS XXX. Nende andmete õigsus tuvastati pensioniregistri andmete alusel. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste krediidikohustustena olemasolevad 300 eurot ja 11.11.2020 lepingu kuumakse 57.42 eurot. Krediidiandja sai kohustuste ja sissetuleku suhtarvuks 43%, krediidiandja arvestuse põhjal jäi kostjale pärast kohustuste täitmist sissetulek 622.70 eurot. Kohus selgitas hagejale nii 14.04.2023 määruses kui 31.03.2025 kohtunõudes tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist, sh tagasimaksete uuesti määramise kohta. Kohus selgitas muuhulgas, et hageja esitatust peab nähtuma, milliste andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Samuti kui krediidiandja ei ole kostjalt konto väljavõtet küsinud, siis peab hageja tõendama, et kostja kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise 6 (10)
põhimõtet. Kohus nõustub hagejaga selles, et Maksu- ja Tolliameti andmed kostja sissetuleku suuruse ja regulaarsuse kontrollimiseks on asjakohane teabeallikas. Kostja ei vaielnud vastu ja kohtul puudub alus kahelda selles, et krediidiandja on küsinud ja kontrollinud taotluses esitatud sissetuleku andmeid maksutõendi alusel ning kostja sissetulek perioodil mai kuni november 2020 oli keskmiselt 1447 eurot. Samas kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet kohustuste kohta piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei anna alust väita, et kostja maksevõimet on kontrollitud ja see on piisav laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Kuigi hageja väitel (dtl 155) analüüsiti kostja maksevõime hindamisel tema arvelduskontot (seejuures 2017 aasta kohta), ei ole kohtule sellist kontoväljavõtet esitatud ja kontoväljavõtte küsimist ei nähtu ka krediidiandja selgitustest (viimane vastupidiselt selgitab, miks kontoväljavõtte küsimine ei ole põhjendatud, osutades proportsionaalsuse põhimõttele teabe kogumisel, vt 169, 171-172). Maksehäire andmebaasidest ega Maksu- ja Tolliameti päringuvastusest saadavad andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida tarbijast laenusaajal finants- ja muude kohustuste (sh tegelike majapidamiskulude) olemasolu ja suurust. Ilma tarbijal olemasolevate kohustuste suurust ja olemust teadmata ei ole võimalik anda objektiivset hinnangut tema maksevõimelisuse kohta, s.o kas ta on muu eluks otseselt mittevajaliku vara puudumisel võimeline kohustusi täitma oma sissetuleku arvel. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema kohustuste kohta mingeid täiendavaid andmeid või dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud ega tõendanud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid. Kohus märgib, et seadus ei näe vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma suurusest või laenuperioodi pikkusest ning kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tema krediidivõimelisuse hindamiseks (vt KAVS § 50 lg 3). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja, st antud juhul hageja. Kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud. Eelnevast tulenevalt kohus asub seisukohale, et kostja krediidivõime kontrollimine laenu andmise otsustamise käigus oli ebapiisav ja toimus vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus selgitas (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24), et krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. 7 (10)
Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ega esitanud menetluse kestel kohtule oma sissenõutavaks muutunud nõuete arvestust.
22.Hageja tugines hagis kõigepealt sellele, et lepingust tulenevad nõuded muutusid tervikuna sissenõutavaks lepingu ülesütlemise tulemusena (osaliselt või tervikuna olid tasumata osamaksed alates 10.11.2021 osamaksest), seega peab ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu VÕS § 4034 lg-s 7 ettenähtud tagajärje korral olema leping 01.03.2022 kehtivalt üles öeldud, s.o et kostjal oli lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles (vt nt TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500, p 33). Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär alates lepingute sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega kuni lepingu ülesütlemiseni kostja hagejale intressimakseid ei võlgnenud. Kostjal tuli kokkulepitud maksegraafiku alusel (dtl 32) tasuda ajavahemikus 10.01.2021 kuni 10.02.2021 kokku 280.78 eurot. Kuna selleks ajaks oli kostja tasunud (viimane makse 28.10.2021, dtl 76) lepingu täitmisena 617.45 eurot, siis ei olnud kostjal maksevõlgnevust ja ülesütlemine seega vähemalt materiaalse aluse puudumise tõttu toimetu.
23.Teise alternatiivina hageja taotles kostjalt laenulepingu alusel tasutud 2000 euro tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 järgi. Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka sellel alusel, kuivõrd saadud laenusumma 2000 eurot tuleks lugeda tagastatuks krediidiandjale ja hagejale kokku tasutud 2584.34 euro (617.45 + 1966.89) arvel.
24.Viimasena kohus hindab, kas kostjal on hageja ees võlgnevus tulenevalt maksegraafikus kokkulepitud osamaksete sissenõutavaks muutumisega. Hageja lõplikes seisukohtades teatas, et esitab arvutused, mis on kostja kohustused, kui kohus jõuab järeldusele, et algne võlausaldaja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades kostja poolt lepingu alusel tehtud tagasimakseid kuni 28.10.2021, on kostjal tagastamata 1382.55 eurot (2000-617.45). Samas hageja osutab, et hagiavalduse aluseks olev leping lõppes tähtaja saabumisega 10.12.2025 ja Riigikohtu selgituse kohaselt ei ole sellisel juhul krediidiandjal arvestuse esitamise kohustust. Kohus märgib esiteks, et isegi kui laenu kõigi osamaksete tasumise tähtaeg lepingu järgi on saabunud, seega ei saa olla vaidlust laenu (põhi)osamaksete tervikuna sissenõutavuses, siis peab ka sellisel juhul olema selge, millised on hageja nõuded (põhiosa ning seadusjärgne intress ja viivis) arvestades VÕS § 4034 lg-s 7 ettenähtud tagajärge. Kohtule toimikust nähtuvate andmete põhjal on poolte vahel sõlmitud maksegraafiku näol tegemist annuiteetgraafikuga, intressiga 23,90% aastas, laenu tagastamisega 60 kuu jooksul (sh intressi arvestatud alates lepingu sõlmimisest, esimene intressi osamakse sellevõrra suurem), tasumisega igakuiselt 10. kuupäevaks. Ka seadusjärgse (ja seega ajas muutuva) intressi arvestamise korral on annuiteetgraafiku järgi laenumakse esialgselt võrdne, kuid muutub vastavalt baasintressimäära muutumisele, kuna intressimäära muutumisel arvutatakse kogu laenu tagasimakse graafik ümber. Kohtu arvestuse kohaselt (kasutatud laenukalkulaatorit https://credory.ee/laenukalkulaator/) oleks kostjal tulnud seadusjärgse intressi korral tasuda: 1) 10.01.2021 – 31.12.2022 (24 osamakset) – laenujääk 2000 eurot, intressimäär 0% - ainult põhiosamaksed 534.48 eurot; 2) 01.01.2023 – 30.06.2023 (6 osamakset) – laenujääk 1465.52 eurot (ümardatud kalkulaatoris 1466 euroni), intressimäär 2,50% - põhiosamaksed 236.77 eurot, intress 17.09 eurot; 3) 01.07.2023 – 31.12.2023 (6 osamakset) – laenujääk 1229.23 eurot (ümardatud kalkulaatoris 1229 euroni), intressimäär 4% - põhiosamaksed 236.09 eurot, intress 22.63 8 (10)
eurot; 4) 01.01.2024 – 30.06.2024 (6 osamakset) – laenujääk 992.91 eurot (ümardatud kalkulaatoris 993 euroni), intressimäär 4,5% - põhiosamaksed 239.92 eurot, intress 20.12 eurot; 5) 01.07.2024 – 31.12.2024 (6 osamakset) – laenujääk 753.08 eurot (ümardatud kalkulaatoris 753 euroni), intressimäär 4,25% - põhiosamaksed 245.67 eurot, intress 13.83 eurot; 6) 01.01.2025 – 30.06.2025 (6 osamakset) - laenujääk 507.33 eurot (ümardatud kalkulaatoris 507 euroni), intressimäär 3,15% - põhiosamaksed 251.49 eurot, intress 6.33 eurot; 7) 01.07.2025 – 31.12.2025 (6 osamakset) - laenujääk 255.51 eurot (ümardatud kalkulaatoris 256 euroni), intressimäär 2,15% - põhiosamaksed 256 eurot, intress 1.61 eurot (ei ole arvestatud intressiarvestuse perioodi lõppemisega lepingu lõppemisel 10.12.2025) Kokku 2000.42 eurot, intress 81.61 eurot (arvestus ei ole täpne tulenevalt kalkulaatori jaoks tehtud laenujäägi summa ümardamisest ja lepingu tegelikust lõppemisest enne täiskalendrikuu lõppu). Kuivõrd kostja on lepingu täitmisena tasunud hagejale kokku 2584.34 eurot, mis ületab nii võetud laenusummat kui hagejale kehtiva õiguse järgi tagatud seadusjärgset intressi, puudub kostjal võlgnevuse hageja ees. Kohus märgib, et tulenevalt lepingu (toimetu) ülesütlemise hetkeks tehtud enammakse suurust ja kostja poolt täiendavate maksete tegemist septembris 2023, on vähetõenäoline, et kostja oleks jäänud mõne vahepealse graafikujärgse maksega viivitusse, seega puudub hagejal ka viivisenõue. Sellise nõude olemasolul kataks juba tasutud summad ka võimalikku seadusjärgses viivisemääras viivisenõuet (lepingu järgi viivisemääraks lepingujärgne intress, minimaalselt EKP intress + 8% aastas, dtl 31). Seoses lepingust tulenevate kohustuste ennetähtaegse täitmisega kohus selgitab, et VÕS § 411 lg 1 esimese lause järgi võib tarbija tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt. Käesoleval juhul on pooled ka laenulepingu p-s 4 kokku leppinud vastavas õiguses, seejuures ilma krediidiandjal hüvitise saamise õiguseta (dtl 30).
25.Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi kõikidel hageja taotletud alustel rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, s.o kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja on kohtule esitatu põhjal lühikese aja jooksul pärast hagimaterjalide kättetoimetamist 11.07.2023 pakkunud hagejale välja kompromissi ja seejärel septembris 2023 tasunud võlgnevuse summas, mis kohtu väljaselgitatu põhjal ületab koos varem tasutuga hageja põhjendatud nõuet peaaegu 500 euro võrra.
27.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 5 hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
28.Kostja menetluskuludeks 25.02.2026 esitatud nimekirja järgi on: 1) õigusabikulu 450 eurot – 4,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot; 2) kohtudokumentide tõlkimise kulu 94.50 eurot – hagiavaldus, 26.05.2023, 29.08.2023 ja 17.04.2025 hageja vastus ja seisukoht – 13,5 lk, hinnaga 7 eurot lehekülg. 9 (10)
Hageja 12.03.2026 seisukohas märgib, et kohtupidamise keel on eesti keel ning hagiavalduse ja teise menetlusdokumentide tõlkimise kulud ei kuulu menetluskulude alla. Lisaks esindas kostja ennast ise, seega puuduvad kostjal õigusabikulud.
29.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas maakohtus lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele. Kohtule ei ole teatatud tema esindusõiguse lõppemisest. Esindaja esitas kostja nimel kohtule 31.07.2023 vastuse hagile (vene keeles), 15.05.2024 taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks ja 22.05.2024 vastuse kohtunõudele. Kohus leiab, et tulenevalt menetlusdokumendi sisust ja mahust on põhjendatud ajakulu 31.07.2023 vastuse (u 2,5 lk) koostamiseks kõige enam 2 tundi, ja 22.05.2024 vastuse kohtu nõudele (u 1 lk) koostamiseks kõige enam 0,5 tundi, kuna nende sisuks on valdavalt asjaolude loend ja need ei sisalda õiguslikku analüüsi. 15.05.2024 tähtaja pikendamise taotluse näol ei ole kohtu hinnangul tegemist menetlusdokumendiga, mille koostamise kulu peaks hageja kanda jääma. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on käesoleval juhul lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot põhjendatud. Kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on seega 250 eurot.
30.Tõlkekulu on asja läbivaatamise kulu TsMS § 143 p 1 mõttes. Kohus selgitab, et tõlkekulud võivad tekkida kirjaliku või suulise tõlke kasutamisel. Kirjaliku tõlke kulud tekivad, kui menetlusosaline peab võõrkeelse menetlusdokumendi või dokumentaalse tõendi lähtuvalt TsMS §-st 33 eesti keelde tõlkima. Kostja viidatud tõlgitud dokumentide näol on tegemist hageja esitatud menetlusdokumentidega (hagiavaldus, hageja taotlusel kohtule esitatud krediidiandja selgitus ja hageja seisukohad). Kohus nõustub hagejaga, et kostja tõlkekulu seoses hageja esitatud dokumentide kostja enda jaoks tõlkimisega ei ole TsMS § 143 p 1 mõistes hüvitatav menetluskulu. Tegemist ei ole tulenevalt TsMS § 33 lg-s 1 sätestatust kostjale tekkinud kuludega, s.o tingitud menetlusosalise kohustusest esitada enda esitatud võõrkeelse avalduse või tõendi juurde selle tõlge eesti keelde. Samuti on kostja Eesti kodanik ja tal oli vähemalt kuni 22.05.2024 vastuse esitamiseni olemas lepinguline esindaja, kes sai vajadusel kostjale selgitada nende dokumentide sisu. Seega tuleb jätta kostja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumentide tõlkekulud hagejalt välja mõistmata.
31.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks 250 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
(digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.