lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-4654/3

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-4654/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
994
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-26-4654

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-26-4654

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: W.V (isikukood XXX; viibimiskoht XXX );

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmise otsustamine

W.V hagi Tartu kohtutäitur Aive Kolsari vastu kahju hüvitamise nõudes

Kostja: Tartu kohtutäitur Aive Kolsar (isikukood 47506036523)

RESOLUTSIOON

1.Jätta W.V hagi Tartu kohtutäitur Aive Kolsari vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud W.V kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada määrus kätte W.V-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse temale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.W.V (hageja) esitas 28.02.2026. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Tartu kohtutäitur Aive Kolsari (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 173,54 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt viibib hageja alates 03.03.2025. a kinnipidamisasutuses. Hageja sai 25.02.2026. a vangla kontaktisiku kaudu teada, et temale väljastati K-Raha väljavõte nõuete täitmise aruannete kohta. Nõuete täitmise aruandest avastas hageja, et 02.07.2025. a on kostja, kohtutäitur Aive Kolsar alustanud tema suhtes viis täitemenetlust seoses tema alaealise poja Martin Lillise elatise nõudega ja iga täitemenetluse nõutavaks summaks on 292 eurot. Ühes täitemenetluses on nõue täidetud 173,54 euro ulatuses ja täitmata on 118,46 eurot. Alates ajast, kui hageja on kinnipidamisasutuses maksab tema lapsele elatist Eesti Vabariik 1

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Sotsiaalkindlustusameti kaudu ja hageja leiab, et seetõttu ei olnud kostjal õigust hageja arvelt lapse elatise nõuet täita. Sissenõudja ei saa nõuda elatist korraga Eesti Vabariigilt ja hagejalt ning Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu on õigus hagejalt lapsele makstud elatis tagasi nõuda. Kostjal kohtutäiturina oli kohustus kontrollida, kas sissenõudja esitatud nõue on põhjendatud ning õiguspärane, sh tulnuks kontrollida, kas sissenõudjale on elatist tasunud Eesti Vabariik. Kostja seda ei kontrollinud ja täitis alusetult lapse elatise nõuet hageja arvelt. Hageja leiab, et kostja kohtutäiturina tekitas oma sellise tegevusega hageja varalist kahju summas 173,54 eurot, mis on hageja rahast alusetult sissenõudjale kantud summa. Lisaks tekitas kostja hagejale mittevaralist kahju. Seoses hageja arvelt alusetult 173,54 euro sissenõudjale kandmisega tekkisid hagejal suured kannatused ja hingeline valu. Alusetult tema arvelt raha kinnipidamisega halvenes hageja majanduslik veelgi rohkem ja hageja ei saanud teha kulutusi, mis olid temal vanglas esmatähtsad ja vajalikud.

2.03.03.2026. a esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks hagilt riigilõivu tasumisest. Hageja põhjendab, et ta viibib kinnipidamisasutuses, tal puudub sissetulek ja tema suhtes on käimas täitemenetlused kuriteoga tekitatud kahju ja menetluskulude sissenõudmiseks Eesti Vabariigi kasuks ning elatise võla sissenõudmiseks lapse kasuks, mistõttu ei ole tal võimalik riigilõivu maksta.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et W.V hagi Tartu kohtutäitur Aive Kolsari vastu kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Arvestades hagiavalduses hagi alusena toodud asjaolusid, on kohtu hinnangul ilmne, et hagi ei ole võimalik rahuldada. Hageja nõuab kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hagi alusena tugineb hageja sellele, et kostja kohtutäiturina on täitemenetluses täitnud hageja raha arvel lapse elatise nõuet hageja vastu, samas kui riik on maksnud lapsele elatist. Kohtu hinnangul ei ole hagi alusena toodud asjaoludest tuvastatav hageja õiguste rikkumine. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 1 on jõustunud kohtulahend, millega on hagejalt on lapse kasuks elatis välja mõistetud, täitedokument ja kui hageja seda kohtulahendit vabatahtlikult ei täitnud, oli sissenõudjal õigus nõuda lahendi sundtäitmist täitemenetluses ning kohtutäituril õigus ja kohustus nõuet täita. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 50 kohaselt makstakse alaealisele lapsele riigi poolt täitemenetlusaegset elatisabi, kui kohtulahendi alusel elatise sissenõudmiseks on täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus selle perioodi eest. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus, kuid mitte rohkem kui kohtulahendi alusel võlgniku elatise maksmise kohustus. Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. PHS § 57 lg 2 näeb ette, et täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses. Neid sätteid arvestades ei tähenda lapsele täitemenetlusaegse elatisabi maksmine seda, et vanem vabaneb kohtulahendi alusel lapsele elatise maksmisest või läheb elatise maksmise kohustus üle riigile nagu hageja seda ekslikult leiab. Vastavalt PHS §-ile 47 on elatisabi eesmärk toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust täitemenetluse ajal. Makstava elatisabi

2

arvutamisel võetakse arvesse ka võlgniku poolt makstud summasid. Seega ei saa tekkida olukorda, kus võlgnikult nõutakse elatist sisse topelt nii lapse kui ka riigi kasuks. Hagi asjaoludest ei nähtu kostja kui kohtutäituri õigusvastane tegu ega hagejal sellega seoses kahju tekkimine. Seetõttu on ilmne, et hagi on perspektiivitu ja seda ei ole võimalik rahuldada. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, siis ei lahenda kohus hageja menetlusabi taotlust. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 loetakse hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral, et hagi ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 372 lg 4 järgi ei toimeta kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral hagiavaldust kostjale kätte. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.

4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Antud juhul keeldub kohus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole tekkinud ka menetluskulusid, mida hageja peaks hüvitama. Seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja