Complex Consult OÜ hagi Confor Group OÜ vastu raha tagastamise ja viiviste nõudes ja Confor Group OÜ vastuhagi Complex Consult OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hageja/vastukostja: Complex Consult OÜ registrikood 14044389, lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja/vastuhageja: Confor Group OÜ registrikood 11465050, lepinguline esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson
Menetlusliik
27.01.2026 eelistung, 13.02.2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Jätta vastuhagi rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 23.09.2021 hagi. Hagis tugineb hageja asjaolule, mille kohaselt pidasid hageja ja kostja 2020 suvel läbirääkimisi korteriomandis, asukohaga Tallinna mnt 8a-31 Narva linn remonttööde teostamiseks. Hageja on hagi aluses tuginenud ka asjaolule, et kostja esitas töödele hinnapakkumise ning pooled sõlmisid 10.11.2020 töövõtulepingu. Töövõtulepingu alusel kohustus kostja teostama remonttööd hinnaga 15 000 eurot korteriomandis, asukohaga Tallinna mnt 8a-31 Narva linn.
2.Hageja tasus kostjale 15 000 eurot 29.01.2021.
3.28.02.2021 teatas kostja tööde valmimisest kui ka sellest, et tööd on teostatud hinnaga 27 000 eurot (sh käibemaks).
4.Hageja järelpärimise alusel kostja selgitas tööde maksumuse tõusu. Hageja ei nõustunud hinnatõusuga, kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat eelarve ületamisest ja sellega ei ole hageja ka nõustunud.
5.Lisaks heidab hageja kostjale ette, et töid on teostatud oluliste puudustega, mida hageja tõendab eraldi ekspertiisiakti ja elektriauditiga. Need edastas hageja koos lepingu täitmise nõudega 06.05.2021 kostjale andes kostjale täiendava tähtaja so 20.05.2021 puuduste kõrvaldamiseks.
6.Kostja puudusi ei kõrvaldanud ja keeldus seda ka tegemist, mille tõttu taganes hageja 12.08.2021 taganemisavaldusega lepingust. Hageja leiab, et töid ei teostatud kohaselt, tööd ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1, lg 2 p. 1 ja 2). VÕS § 647 lg 1 loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks, kui töövõtja keeldub tööd parandamist. VÕS § 116 lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui pool on lepingut oluliselt rikkunud. Hageja tugineb VÕS § 116 lg 1 pp-dele 1-5. VÕS § 189 lg 1 kohaselt muutub lepingust taganemisel lepingu täitmise võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, mis tähendab, et kostja peab tagastama saadud raha 12 500 eurot (käibemaksuta).
7.Hageja on esitanud hagis ka viiviste nõude VÕS § 113 lg 1 seadusjärgses määras alates 13.08.2021 (st taganemisavalduse tegemisele järgnevast päevast) kuni hagi esitamiseni 23.09.2021 summas 115, 07 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise nõude TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest.
HAGEJA PALUB JÄTTA KOSJA VASTUHAGI RAHULDAMATA
8.Hageja on esitanud kostja vastuhagile vastuse 17.06.2022. Hageja ei nõustu vastuhagis tooduga ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja palub vastuhagi jätta rahuldamata.
9.Hageja leiab, et kostja vastuhagi on tõendamata, seevastu on hageja enda väiteid kostja töödes esinevate puuduste osas tõendatud ekspert V. M. eksperthinnanguga (dtl 45-110) ja elektri auditiga (dtl 43).
10.Hageja ei nõustu kostjaga, et kokkulepitud tööde maksumus oli suurem kui 15 000 eurot, sest summa 15 000 eurot sisaldab käibemaksu.
11.Hageja ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt on hageja tööd vastu võtnud, seega ei ole tegemist kostja poolt olulise lepingu rikkumisega ning hageja on tööde valmimisel esile
2 (11)
toonud vaid kostja töödes esinevaid pisipuudusi ja etteheiteid selles, et objekt oli koristamata ja pinnad kvaliteetselt puhastamata. Hageja esitab vastuväite, et ta ei ole töid vastu võtnud ja pooled ei ole sõlminud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja poolt täpsemalt tööde ülevaatamisel selgus, et väga paljud kostja teostatud töödest olid teostatud ebakvaliteetselt ja tuli lasta kolmandal isikul ümber teha.
12.Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on ta tunnistanud vastu vaidlemata kohustust summas 3000 eurot, mis on kostja viimasest arvest (arve nr 2101003 summas 6000 eurot) tasumata (dtl 239). Hageja viitab, et ta ei tasunud kostjale tööde eest, kui sai teada, et need on teostatud ebakvaliteetselt. Hageja on vastuse lisadena esitanud tõendid, millega tõendab, et on pidanud tegema uuesti kõik kostja poolt teostatud tööd põhjusel, et need olid äärmiselt ebakvaliteetselt teostatud. Sellest tulenevalt oli põhjendatud lepingust taganemise õiguskaitsevahendi kasutamine ja kostjalt kogu lepingu alusel saadud summa tagasinõudmine.
13.Samuti ei nõustu hageja kostja väitega, millega kohaselt hagejale edastati 20.01.21 arve (dtl 239) ja ülejäänud summade osas pidi kostja enne läbi rääkima, kui arve esitada. Hageja viitab, et lepinguliste tööde kogumaksumus oli 15 000 eurot koos käibemaksuga ning tegemist oli siduvast eelarvest tuleneva lepingu maksumusega, mistõttu ei esitanud kostja hagejale rohkem arveid.
14.Hageja sai kostja 07.03.2021 e-kirjast üllatuslikult teada, et kostja kulud kokku on 27 000 eurot koos käibemaksuga (dtl 34). Hageja väidab, et sellises tööde maksumuses kokkulepet poolte vahel ei olnud. Vastuhagis aga nõuab kostja lisaks juba tasutud rahale veel 5934, 90 eurot. Hageja tugineb oma vastuväidetes Riigikohtu lahendile 2-15-15662 p 15, 16.
15.Hageja väidab, et ta on enda esitatud tõenditele tuginedes hagiavalduses tõendanud lepingutingimused, st millist tööd ja millise kvaliteediga (st uuevääriline) kostjalt soovis. Kostja on esitanud nendest eeltingimustest lähtuvalt hinnapakkumise summale 15 000 eurot, mille ületamiseks ei ole hageja kostjale nõusolekut andnud.
16.Kostja väited, et tema töödes ei olnud olulisi puudusi, on ümber lükatud hageja poolt esitatud tõenditega-Almat Ehitus OÜ töövõtuleping koos lisaga, hageja poolt Almat Ehitus OÜ-le tehtud ülekannetega ja pangakonto väljavõttega (dtl 45-110, 43, 293-298, 300-302). Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt kostja oli nõus puuduseid likvideerima, sest hageja poolt 06.05.2021 lepingu täitmise nõudeavalduses (dtl 36-41) anti kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja keeldus sellest (dtl 111).
17.Hageja väidab, et lepinguga oli kokku lepitud, et kostja teostab tööd nii, et tulemus oleks nagu uus. Selline oli hageja soov ja seda kinnitas kostja oma 10.04.2020 kirjas (dtl 29), kus ütles, et „..vaatasin su projekti ja kui teha selline põhjalik remont, siis on summa orienteeruvalt 15 000 eurot. See võib kõikuda paari tuhande võrra sõltuvalt tööde mahust ja kasutatavatest materjalidest. Kui teha selline lihtsam aga nii, et tulemus on ikkagi uue väärne, siis saab ka odavamalt..“(dtl 29). Poolte kokkulepe oli, et töö on uue vääriline ja kostja oli sellest teadlik. Seda tõendavad hageja digitaalsed 3D lahendused (dtl 15-27), mis viitavad, et eesmärgiks oli uueväärne korter. Hageja oli enne lepingu sõlmimist hagi lisaks olevad 3D lahendused kostjale saatnud. Kostja enda lepingulist kohustust kohaselt ei täinud.
18.Hageja viitab, et on lasknud kostja tööd ümber teha Almat Ehitus OÜ-l (dtl 43-302).
KOSTJA SEISUKOHAD JA VASTUHAGI
19.Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtul hagi jätta rahuldamata.
20.Kostja leiab, et hageja lepingust taganemine on õigusvastane ning tegelikkuses on hageja kostjale võlgu. Lisaks on hageja tunnistanud hagiavalduse lisast (dtl 229) nähtuvalt kostja ees võlgnevust juba esitatud arve alusel summas 3000 eurot ning lisatööde eest 3186 eurot.
21.Kostja leiab, et eksitav on hageja väide nagu oleks ta saatnud kostjale mahukad materjalid hinnapakkumise küsimiseks. Tegelikkuses saatis hageja 04.08.20 kostjale
3 (11)
üldsõnalise projekti, mis oli ka vigadega: näiteks oli ette nähtud seina lammutamine, mille sees oli kogu elamu trepikoda teenindav korsten ja sellest muutus kostja tööde maht (dtl 213, 215-227). Sama projekti p 7 oli märgitud, et „Korteri renoveerimisel hoone elektrivarustuse ekspluatatsioon säilib olemasolevas mahus“. Kuna projekt oli äärmisel üldsõnaline ja hagi lisa 2 pigem illustratiivne (dtl 15-27), siis tegi kostja äärmiselt orienteeruva pakkumise (dtl 29). Kuna projekti järgi ei olnud elektrivarustuse väljavahetamist ette nähtud, siis kostja pakkumus ei saanud sisaldada ka elektritööde hinda.
22.Kostja viitab, et hageja poolt esitatud kokkulepitud tööde maksumus 15 000 eurot ei ole õige, sest hageja on oma 17.03.2021 e-kirjas tunnistanud, et kostja poolt tehtud tööde väärtus on vähemalt 17 655 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 21 186 eurot ning on nõus seda tasuma (dtl 229).
23.Kostja väidab vastuses hagiavaldusele, et hageja juhatuse liige S. G. oli kogu ehituse faktiline juht, kes oli kursis kõigega, mis toimus ja teostas ise järelevalvet tööde üle.
24.Kostja on seisukohal, et hageja taganemine lepingust on õigusvastane ning tegelikkuses on hageja kostjale võlgu. Seega leiab kostja, et hageja taganemisavaldus on tühine põhjusel, et kostja poolt ei ole leidnud aset olulist lepingurikkumist, sest hageja on tööd vastu võtnud ja ei teinud muid etteheiteid, kui paaris pisipuuduses ja objekti koristamises ning pindade puhastamise kvaliteedi osas. Samuti ei ole hageja taganenud lepingust mõistliku aja jooksul, hageja taganes lepingust alles 3 kuu möödumisel. Hageja pidi lepingust taganema koheselt, kui ta väidetavatest rikkumistest teada sai, kuid mitte hiljem, kui 19.04.21, kui valmis tema tellitud ekspertiis. Seega puudus hagejal mistahes mõistlik põhjendus taganemisavalduse esitamisega viivitamiseks.
25.Kostja väidab, et tööde vastuvõtmisel ei esitatud kostjale mingeid etteheiteid olulise lepingurikkumise osas. Kostja andis 28.02.2021 kirjas hagejale teada, et tööd on valmis ning kulud on kokku 27 000 eurot (dtl 234). Hageja vastas kostjale 05.03.2021 kirjaga, ilma et oleks seadnud kahtluse alla seda, et tööd ei oleks valmis või et töödel oleks mingeid olulisi puuduseid (dtl 233). Hageja vastus puudutas ainult tasu suurust, mida kostja soovis saada (dtl 234). Hageja vastas kostjale 18.03.21 kirjaga (dtl 236), millest enamus moodustavad vastuargumendid kostja põhjendustele, miks hind tõusis; sealhulgas tunnistas hageja oma võlgnevust, mille kohaselt „.viimasest arvest on tasumata 3000 eurot, peale seda tasumist jääb 2655 eurot pluss käibemaks“ ehk siis hageja tunnistas vastu vaidlemata oma võlgnevust summas 6186 eurot (3000+(2655+käibemaks=3186).
26.Kostja on seisukohal, et tema tehtud tööd olid valmis, mida tõendavad kostja 18.03.21 e-kirja manuseks olevad fotod (dtl 230-232). Kostja viitab VÕS § 638, mille kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kostja järeldab eeltoodust, et töövõtja peab tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja (Riigikohtu lahend nr 2-17-15317 p. 13).
27.Kostja on seisukohal, et puudub oluline lepingu rikkumine VÕS § 116 mõttes ning seega puudus hagejal lepingust taganemise õigus.
28.Esmalt on kostja seisukohal, et kokku lepitud tööde puhul oli tegemist viimistlustöödega, mitte ümberehitustöödega.
28.1.Kostja esitab sellest johtuvalt seisukoha korteriomandis oleva põrandaga, mille kohaselt vahetati olemasolev põrand välja ning kostjal puudus kohustus tegeleda heliisolatsiooni teostusega põrandal.
28.2.Välisseinte siseviimistluse osas teostas kostja kipsplaadi paigaldamise tööd, mis oli hageja juhis (dtl 228), kuigi kostja soovitas krohvimist. Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudus kokkulepe, et laed kaetakse kipsplaadiga. Samas nähtub hagimaterjalidest, et hageja heidab kostjale alates 06.05.21 ette, et viimane teostas korteris kipsplaadiga paigaldamise töid (dtl 36, 37, 7, 64, 103).
4 (11)
28.3.Dušširuumi põranda osas on kostja seisukohal, et poolte vahel puudus kokkulepe, millisele standardile tööd pidid vastama. Kuna kokkulepe puudus, siis pidi kostja töö vastama keskmisele kvaliteedile, mida saab hinnata eelkõige läbi tehtud töö funktsionaalsuse ehk kas töö on eesmärgipäraselt kasutatav. Kostjale jääb arusaamatuks eksperdi väide, et dušširuumi paigaldatud keraamilised plaadid, tsementkiht ja hüdroisolatsioon tuleb demonteerida. Kostja on seisukohal tuginedes VÕS § 646 lg 1, et on üheselt selge, et terve dušširuumi põranda lammutamine ja uuesti ehitamine olukorras, kus hageja etteheited näivad olema pigem esteetilist laadi, ei saa olla seadusandja mõtteks.
28.4.Hageja poolt esitatud etteheited dušširuumi seinte osas, kus plaatide vahel on laiendatud vuuk ning on kasutatud kontrastset vuugitäidet, leiab kostja, et etteheide vuugi osas ei ole suur töö, mille üle vaielda ning kostja arvates, oleks vastav kulu maksimaalselt 103,20 eurot.
28.5.Kostja möönab, et ukse pale ei jõutud kvaliteetselt viimistleda, sel põhjusel on kostja nõus, et ukseliistu hinda ja paigaldamise kulu arvestades, oleks kulu kokku maksimaalselt 37, 90 eurot.
28.6.Muude ehituslike defektide osas, leiab kostja, et talle on etteheidetud odavaid materjale ja niiskuskindlate pistikupesade osas on tegemist kostja arvates vaid 2 pistikupesaga vannitoas, kokku kuluga 20 eurot.
28.7.Kostja ei nõustu, et välisukse tellis ja paigaldas kostja, selle tellis ja lasi paigaldada hageja. Vannitoa ukseava mõõdud nõudsid eritellimusel ust, mida hageja ei soovinud, sel põhjusel jäi ukse ja ukseavade vahel vahe. Kostja on nõus paigaldama paigaldamata jäänud liistud.
28.8.Kostja ei nõustu, et esineksid puudused uksepiirdeliistude ja põrandaliistude paigaldamise osas.
28.9.Kostja ei nõustu, et gaasiseadme paigaldamisega seotud tööd olid tema teostada, need teostas teine ettevõtja, sest kostjal puudub pädevus nende tööd teostamiseks.
28.10.Kostja väidab, et kanalisatsioonitorustik töötab ja vesi voolab kanalisatsiooni kaudu ära. Kostja ei nõustu, et ta pidanuks koostama äravoolu, kraanikausi ja köögivalamu kanalisatsioonitorude töö- ja teostusjoonised, sest poolte vahel oli kokku lepitud viimistlustöödes.
28.11.Maalritöödega seonduvalt ei võta kostja omaks, et need ei ole teostatud kohaselt. Kostja möönab, et tema alltöövõtja ei ole korrektselt kruntinud radiaatoreid ja see kulu tööle on koos värviga 110 eurot.
28.12.Kostja väidab, et poolte vahel puudus kokkulepe elektritööde osas ja selle eest ei ole kostjale tasutud, kuid kostja on teostanud need vastutulekuna hagejale. Kostja ei nõustu, et hageja poolt esitatud järeldusotsus elektriauditi näol ei ole koostatud asjatundja poolt (dtl 43), kuivõrd asjatundja pädevust tõendavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kostja eitab olulisi puuduseid elektritööde osas.
29.Kostja esitas 03.05.2022 Harju Maakohtule vastuhagi, milles palub hagejalt välja mõista saamata jäänud tasunõude arve nr 2101003 alusel summas 3000 eurot (dtl 239) ja lisatööde eest tasu 2683,80 eurot (käibemaksuga) arve nr 2205004 alusel (dtl 268). Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 301, 81 eurot seadusjärgses viivisemääras ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk 04.05.2022. Kostja ei esita viivisenõuet arve nr 2205004 alusel kuni hagi esitamiseni.
30.Vastuhagis toob kostjal esile, et pooled ei leppinud kokku siduvas eelarves VÕS § 639 mõttes. Hinnapakkumise küsimiseks on edastatud hageja poolt kostjale üldsõnaline projekt, mis oli ka vigadega. Tegemist oli illustratiivse projektiga, mistõttu tegi kostja hagejale orienteeruva hinnapakkumise 15 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
5 (11)
Hageja on 18.03.2021 teinud omalt poolt arvestused, mille kohaselt tunnistas hageja, et on kostja eest võlgnevuses osaliselt tasumata tasunõude osas summas 3000 eurot 20.01.2021 arve nr 2101003 (dtl 238, 239) alusel (kostja ei esitanud vastuhagi koosseisus nõuet elektritööde eest). Lisaks võlgneb hageja kostjale lisatööde eest 2655 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 3186 eurot ning mille eest ei ole kostja hagejale esitanud arvet. Kostja möönab vastuhagis, et hagejal oleks olnud õigus alandada hagejale makstavat tasu järgnevate summade osas: 1) vannitoa senise vuugi eemaldamine ja uus vuukimine 103, 20 eurot; 2) vannitoa uksele liistude paigaldamine mõlemale poole 37, 90 eurot, 3) radiaatorite puhastamine ja uuesti värvimine-110 eurot, kokku 251, 10 eurot. Kostja on korrutanud nimetatud puuduste tasu kahega ja arvestanud selle esialgsest lisatööde tasust 3186 eurot maha (3186-2x251,10), mistõttu kujuneb lisatööde tasuks 2683,80 eurot arve nr 2205004 alusel (dtl 268).
31.Kostja palub kohtul vastuhagi rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
32.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudest nõudest; lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-15 p 19 teine lõik). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Põhihagi
33.Käesolevas tsiviilasjas on tegemist poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva vaidlusega ning õigussuhte kvalifikatsiooni osas ei ole poolte vahel erimeelsusi.
34.VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
35.Hagiavalduse kohaselt osales hageja töövõtusuhtes tellija poolel ning väidetavalt tellis ta kostjalt kui töövõtjalt ehitustöid 2020 aastal korteriomandis, asukohaga Tallinna mnt 8a-31 Narva linn. Samas ei ole hageja põhjendanud ja tõendanud, mis tingimustel hageja ja kostja vahel töövõtuleping sõlmiti. Kuigi kostja on 11.10.2020 hagejale arve koos lepinguga allkirjastamiseks edastanud, ei ole hageja lepingut allkirjastanud (dtl 362, 364-368).
36.Hageja on kohtule esitanud kirjavahetuse, milles hageja edastab 04.08.2020 e-kirjas kostjale projekti- „Tallinna mnt 8a-31 korteri rekonstrueerimise projekti“ töö nr 125-18 (dtl 139-152) ja kostja vastab, et teeb tööd hinnaga 15 000 eurot (dtl 29, 213, 215-227). Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud projekt sedavõrd üldine, et sellest on võimatu tuletada pooltevahelise lepingu tingimusi (dtl 213, 215-227), veel vähem seda kui lihtne või luksuslik pidi remonditud, rekonstrueeritud või siseviimistlusega korter välja nägema, sest pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja pidi teostama remonttööd, rekonstrueerimisetööd või üksnes siseviimistlustööd. Kohus viitab, et ehitustegevusele on omane tellija konkreetne visioon ja konkreetsed juhised töövõtjale ehk millise resultaadi peab töövõtja saavutama ning need erinevad iga ehitusobjekti suhtes ehk et töövõtja teostab töid tellijalt saadud juhiste alusel. Ehitustegevust reguleeriva üldnormi ehk EhS sätetest tulenevad üldised nõuded, kuid nende pinnalt ei ole võimalik vaidlusaluse töövõtusuhte tingimusi (eritingimusi) tuletada. Samuti, kui hageja väidab, et pooled on kokku leppinud ehitusstandardite kohaldamises, siis tuleb sellesisuline kokkulepe ka kohtule tõendada. Kohus viitab siinjuures, et hageja seaduslik
6 (11)
esindaja on 27.01.2026 maakohtu eelistungil avaldanud, et hageja poolt kohtule esitatud projektlahenduse alusel ei pidanud kostja töid teostama (dtl 698), vaid töid teostati jooksvalt antud hageja seadusliku esindaja juhiste alusel.
37.Poolte vahel on jätkunud vaidlus lepingutingimuste (tööde sisu, töölõikude maht, kasutatavad materjalid, tööle esitatavad nõuded (sh kvaliteedinõuded), tööde dokumenteerimine, töövõtja tasu suurus ja selle sissenõutavaks muutumise eeldused) üle ka kohtumenetluses, kuid hageja ei ole põhihagis esitanud nõuete maksmapanekuks töövõtusuhtega seotud tingimusi (sh olulisi tingimusi) ja neid tõendanud. Poolte vaidluses on hageja üritanud töövõtulepingu tingimusi ja nende rikkumist kostja poolt tõendada kohtule esitatud asjatundjate arvamuste (dtl 43, 45-110, 521, 522) ning 13.02.2026 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A. K. ütlustega. See on aga kohtu hinnangul välistatud põhjusel, et hageja poolt ei ole kohtu ette toodud töövõtulepingu tingimusi ega ka neid tõendatud. Seega on kohus seisukohal, et asjatundjate arvamuste ja tunnistaja ütluste pinnalt ei ole võimalik töövõtulepingu tingimusi tagantjärgi ka tuletada ning seega nende pinnalt kostja poolt lepingu rikkumist (sh olulist rikkumist) tuvastada ja tõendada. Kohtu hinnangul on need tõendid ka omavahel vastuolus, millele viitas ka kostja esindaja 13.02.2026 kohtuistungil (dtl 727).
38.Lisaks on hageja viidanud kostja 11.11.2020 e-kirjale, millega edastas kostja hageja töövõtulepingu (dtl 364-368). Hageja hinnangul on nimetatud töövõtulepinguga tõendatud, et kostja oli teadlik ehitustöödest, nende mahust ja kõnealuse korteriomandi rekonstrueerimise vajadusest. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud dokument ei tõenda töövõtulepingu tingimusi, kuivõrd see on kahepoolselt allkirjastamata ning seega võib teha järelduse, et pooltevaheline töövõtuleping on sõlmitud suulises vormis, mis ei ole kehtiva õiguse kohaselt keelatud tehingu vorm. Kuna hageja jättis talle edastatud kirjalikus vormis töövõtulepingu allkirjastamata, siis võttis hageja riski, et vaidluse korral ei ole tal võimalik töövõtulepingu tingimusi tõendada. Samuti ei saa hageja käesolevas vaidluses tugineda lepingule, mis on tema poolt allkirjastamata, tagantjärgi. Ühtlasi ei ole hageja esitanud kohtule asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et pooled siiski nimetatud töövõtulepingule tuginevad ja selles määratud tingimused omavahelises õigussuhtes täitmiseks võtavad.
39.Samamoodi ei tõenda vaidlusaluse lepingu tingimusi ülejäänud hageja 31.10.2025 menetlusdokumendi lisade koosseisu kuuluvad väidetavad kirjad, mis seisnevad peaasjalikult Ribbon Consult OÜ ja sisekujundaja K. M. kirjavahetuses 2019 aastal korteri sisekujunduse lahenduse osas ligi aasta enne vaidlusaluse töövõtusuhte sõlmimist. Kohus viitab, et sisekujunduse teenuse osutamise lepingu pooled ei kattu vaidlusaluse töövõtusuhte pooltega ning sisekujundusega seotud kirjavahetus ei asenda vaidlusaluse töövõtusuhte tingimusi ja nende tõendamise kohustust. Samuti ei asenda sisekujunduslahenduse projekt ehitustööde projekti (dtl 387-404). Lisaks on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud 02.12.2020 e-kiri, millega saadetakse kostjale sisekujunduse materjalide loetelu (dtl 443-444) ei võimalda tuvastada kokkulepitud ehitustööde koosseisu, mahtu, ühikuhindu ja maksumust; samuti tööde kvaliteedi nõuded ehk saavutatavat resultaati.
40.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
41.Kohus on hageja tähelepanu juhtinud sellele, et hageja poolt on tõendamata töövõtulepingu tingimused, sealhulgas ka asjaolu, kas lepingu sõlmimise eelselt ja sõlmitud lepinguga andis hageja kostjale piisavalt selged juhised selles, mida ja kuidas pidi kostja töid teostama ehk mis on töövõtulepingu täitmise resultaat (lepingu ese sh, muuhulgas kas lepingu eseme koosseisu kuuluvad eritööd: elektritööd ja gaasipaigaldise paigaldamistööd) (dtl 311). Samuti viitas ja selgitas kohus hagejale, et kuivõrd poolte vahel on vaidlus ülejäänud lepingu tingimuste üle (lepingu hind, tööde üleandmine-vastuvõtmine, tööde kvaliteet, lepingu hinna tasumise tingimused), siis jäävad hageja tõendamiskoormise koosseisu nende asjaolud esile toomise ja tõendamise kohustus, mis on nõude maksmapaneku eeldustega seotud (dtl 311,
7 (11)
312). Järelikult andis kohus hagejale võimaluse esitada hagi aluseks olevaid ja tähtsust omavaid asjaolusid ja nende tõendamiseks tõendeid, millest tulenevalt oli hagejale tema tõendamiskoormis teada. Kohus selgitas 27.01.2026 maakohtu eelistungil pooltele, et seadusliku kohtulahendi tegemiseks ei piisa kohtule, kui pool täidab vaid põhjendamiskohustust.
42.Kohus arutas hagejaga 27.01.2026 maakohtu eelistungil, kas hagi rahuldamiseks vajalikud eeldused on täidetud, kas on asjakohased asjaolud esile toodud ja need on tõendatud (dtl 694, 695). Sellest hoolimata, ei nähtu hageja hagiavaldusest ja teistest hageja menetlusdokumentidest ning nende lisadest, mis tingimustel pooled töövõtulepingu sõlmisid. Sel põhjusel ei ole kohtul olnud võimalik veenduda ka selles, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud ning kas hageja taganemisavalduse materiaalsed ja formaalsed eeldused olid täidetud, hageja lepingust taganemine kehtiv ning tagasitäitmise võlasuhte pinnalt esitatud rahalised nõuded õiguslikult põhjendatud. Neil põhjendustel ei ole kohtul võimalik ka VÕS § 29 alusel lepingu tingimusi tõlgendada, sest need ei ole teada. Tegemist oli korteriomandis ehitustööde teostamisega, mille teostamise tingimusi ei ole võimalik kohtul sõltumata poolte väidetust ise tõendite puudumise olukorras tuvastada.
43.27.01.2026 maakohtu eelistungil arutas kohus ka seda, kas vaidlusalune töövõtusuhe on sõlmitud lahtiste tingimustega, kuid ka lahtiseid lepingutingimusi ei ole palunud hageja kohtul esitatud hagis tuvastada. Riigikohtu lahendi nr 2-16-10721/47 p. 11 kohaselt eeldab VÕS § 26 lg 9 lahtise lepingutingimuse kindlaksmääramiseks eraldi sellekohast haginõuet. Seega ei ole põhihagis esitatud nõudeid lahtiste tingimuste kindlaks määramiseks, kuigi 27.01.2026 maakohtu eelistungil on ka hageja möönnud, et leping sõlmiti lahtiste tingimustega.
44.Tunnistaja A. K. andis 13.02.2026 kohtuistungil ütlusi selles, et Almat Ehitus OÜ teostas korteriomandis Tallinna mnt 8a-31 Narva linn remonttöid peale kostja poolt tööde teostamist. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud (dtl 716-724). Tunnistaja ütlustest ei tulene, millistel tingimustel oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping. Tunnistaja kinnitas, et Almat Ehitus OÜ töid ei teostatud projektdokumentatsiooni alusel, millele hageja on hagis tuginenud. Tunnistaja ütlustest tulenes, et sisuliselt lammutas Almat Ehitus OÜ kogu kostja poolt teostatud tööd, millest kohus järeldab, et korteriomandis Almat Ehitus OÜ poolt teostatu ning tööde koosseisu kuulusid tööd, millele ei ole hageja ega kostja menetluses tuginenud (dtl 297-298; 457-458). Tunnistaja ütluste kohaselt tema ise töid ei teostanud, kuid juhtis korteriomandil tööde teostamist. Vastuseks kohtu küsimusele, kas tal on ehitusvaldkonnas haridus või kutse, vastas tunnistaja, et tal on põhiharidus ehk 9 klassi (dtl 719). Samuti tulenes tunnistaja ütlusest, et Almat Ehitus OÜ poolt tööde teostamise ajal anti tellija ehk hageja poolt uusi suuniseid või juhiseid tööde teostamise kohta. Milliseid töid ja millise kokkuleppelise resultaadiga pidid valmima ja kas need ka hagejale üle anti, tunnistaja ütlustest ega ka Almat Ehitus OÜ seotud ja kohtule esitatud dokumentatsioonist ei selgu (dtl 459). Tunnistaja ütlustest tulenesid kostja tööde osas etteheited (laminaatpõranda ragisemine/ praksumine; laminaatparketi katkised lukud; kriimustustega seinte üle värvimine; aknalaudade ja radiaatorite väljavahetamine, vannitoas seinte pragunemine), millele ei ole viidanud hageja ega ka hageja poolt esitatud asjatundjad oma arvamustes (dtl 717, 718,719). Seega ei tõenda tunnistaja ütlused hageja poolt väidetud asjaolusid selles, mis tingimustel oli hageja ja kostja vaheline töövõtusuhe sõlmitud, kostja oluliselt lepingut rikkunud ning et kostja töödes esinevaid puudusi ei saanud kõrvaldada muul viisil kui kogu tehtud tööd ära lammutades Almat Ehitus OÜ poolt. Kohus viitab, et hageja poolt esitatud asjatundjad ei ole oma arvamuses viidanud, et kostja teostatud tööd tuleb ära lammutada.
45.Kohus on jõudnud seega järeldusele, et põhihagi ei ole faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ega tõendatud, mistõttu tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata. Lähtudes
8 (11)
eeltoodud kohtu põhjendustest ja järeldustest ei ole võimalik põhihagi rahuldada muul õiguslikul alusel.
46.Kohtuotsuse põhjendustest ja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei anna kohus hinnangut sellele, kas hageja töövõtulepingust taganemisavaldus oli edastatud kostjale mõistliku aja jooksul ning kas Almat Ehitus OÜ poolt vaidlusaluses korteris tööde teostamine oli põhjendatud või mitte. Vastuhagi
47.Kostja soovib vastuhagi alusel hagejalt tasumata tasu võlgnevuse 3000 euro välja mõistmist arve nr 2101003 alusel, mis edastati hagejale 20.01.2021 (dtl 238, 239). Kostja väite alusel on hageja osaliselt arve summas 3000 eurot tasunud, mistõttu on hagejal võlgnevus arve nr 2101003 alusel 3000 eurot koos käibemaksuga (dtl 31). Lisaks nõuab kostja vastuhagi alusel hagejalt lisatööde eest summas 2683,80 euro (sh käibemaks) väljamõistmist arve nr 2205004 alusel (dtl 268). Lisaks põhinõuetele soovib kostja hagejalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 301, 81 eurot ja TsMS § 367 alusel tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõuetelt hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõuete tasumiseni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
48.Seonduvalt kostja vastuhagiga, selgitas kohus kostjale nii 11.09.2025 kohtunõudes vastuhagi aluseks olevate asjaolude esiletoomise ja tõendamise kohustust (dtl 312, 313), kui ka 27.01.2026 eelistungil asjaolu, et kostja nõuete rahuldamine eeldab, et kostja tasumata tasu ja lisatööde tasu nõuded on muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 tähenduses (dtl 694).
49.Seega võttes arvesse, et kostja nõuab vastuhagi alusel rahalise kohustuse täitmist hageja poolt pidi ta saamata jäänud tasu nõudega seoses esile tooma töövõtusuhtest tuleneva hageja tasu maksmise kohustuse aluseks olevad asjaolud ehk millistes tingimustel sõlmiti töövõtuleping: sealhulgas millistes töödes ja materjalides oli kokkulepe, nende hinnad ja lepingu maksumuse; samuti kas tasu nõutakse tööde eest, milles oli kokku lepitud, kas tööd on valminud ja hagejale üle antud; samuti kas poolte vahel oli kokkulepe lisatööde teostamiseks. Kuivõrd kirjalikus vormis lepingut pooled ei ole sõlminud, tuleneb töövõtusuhtest tasunõude õiguslik alus VÕS sätetest.
50.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on kostja tähelepanu eeltoodule juhtinud, mistõttu oli kostjale teada, mis on tema tõendamiskoormise sisu (dtl 311, 312). Kohus andis kostjale eelmenetluses võimaluse esitada vastuhagi aluseks olevaid ja tähtsust omavaid asjaolusid ja nende tõendamiseks tõendeid.
51.VÕS § 635 lg 1 peab töövõtja saavutama lepinguga kokkulepitud tulemuse. VÕS § 636 lg 1 järgi tuleb töövõtulepingu esemeks olevad tööd tellijale üle anda. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
52.Asja materjalidest puuduvad täielikult tõendid selle kohta, mis tööde osas esitas kostja hagejale arve nr 2101003, kui ka vaidlusaluste tööde üleandmise fakti kohta kostjalt hagejale (dtl 238, 239). Seega ei ole kostja arvest nr 2101003 tuleneva summa 3000 eurot väljamõistmiseks täidetud seadusest tulenev tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldus VÕS § 637 lg 4 tähenduses. Kohtu hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et ehitustööde puhul eeldab töövõtja tasunõue sissenõutavaks muutumine, et töö ja töö juurde kuuluvad dokumendid peavad vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1) ning et töövõtja on tellijale tellija tööd ja dokumendid üle andnud või saab need tellija poolt lugeda vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). Kohus lisab, et kostja ei ole esitanud tööde teostamise kohta ka
9 (11)
täitedokumentatsiooni- ehitustööde päevikuid, kaetud tööde akte, paigaldatud seadmete kasutusjuhendeid ega ka kasutatud materjalide sertifikaate ja tööde üleandmise- vastuvõtmise kohta poolte poolt allkirjastatud akti. Kohus selgitas kostjale 27.01.2026 eelistungil, et lepingu täitmise kviitung kostjal puudub ehk kokkulepitud ja lepingutingimustele vastavate tööde ja dokumentide üleandmist tõendav akt (dtl 694). Kohus on jõudnud järeldusele, et kostja ei ole esile toonud ka asjaolusid, millest johtuvalt oleks võimalik kohtul jõuda seisukohale, et tööd ja dokumendid saab lugeda tellija poolt vastuvõetuks.
53.13.02.2026 kohtuistungil selgitas kostja poolel osalenud nõustaja, et töövõtja ei kavatsenudki töid hagejale kui tellijale üle anda ja töödega üleandmisel esitada ka töödega seotud dokumentatsiooni (dtl 729). Nõustaja selgitas, et töövõtja ei asunud dokumentatsiooni koostama, kuna leidis, et hageja nagunii tööde eest ei tasu. Seega rikkus kostja VÕS § 636 lg 1 tulenevat töövõtja kohustust anda tööd tellijale üle ja see ühtib ka hageja faktiväitega selles, et kostja ei ole pakkunud töid ja dokumente hagejale vastuvõtmiseks.
54.Vaidlust ei ole ka selles, et kostja edastas hagejale 28.02.2021 e-kirja, milles teatas, et tööd on valmis (dtl 32). 27.01.2026 eelistungil andis hageja seaduslik esindaja seletusi, et ta läks töid peale kostja e-kirja üle vaatama, kuid kostja ei ole pakkunud hagejale töid ja dokumentatsiooni vastu võtmiseks ning neid ei saanudki vastu võtta põhjusel, et töödes esinesid olulised puudused. Hageja seletuse kohaselt ei saanud ta seda, mille eest raha tasus (dtl 699). Kostja seadusliku esindaja 23.03.2021 e-kirjast ilmneb, et kostja keeldub ehitustööde lõpetamisest (dtl 451), mis on vastuolus kostja 28.02.2021 e-kirjas väidetuga selles, et tööd on valmis (dtl 32).
55.Seega ei ole töid hageja poolt tervikuna ega ka arve nr 2101003 esitamise eelselt vastu võetud, mistõttu ei ole kostja arvest nr 2101003 tulenev tasunõue summas 3000 eurot muutunud sissenõutavaks.
56.Lisaks nõuab kostja vastuhagi alusel hagejalt lisatööde summas 2683,80 eurot arve nr 2205004 alusel (dtl 268). Kostja ei ole vastuhagis esile toonud asjaolusid, millal ja millistes lisatöödes, mis hinnaga pooled kokku leppisid; samuti kas lisatööd olid hõlmatud vaieldava töövõtulepinguga; kas on tegemist muudatustöödega või eraldi kokkuleppe alusel teostamisele kuuluvate lisatöödega. Kohus juhtis kostja tähelepanu sellele 27.01.2026 maakohtu eelistungil (dtl 695). Samuti ei tulene lisatööde koosseisu, mahtu, hindu ka kostja arvest nr 2205004 (dtl 268), mille alusel on kostja esitanud vastuhagis lisatööde tasu väljamõistmise nõude. Ka arvel nr 2205004 olev selgitus „Tln mnt 8a-31 Narva rekonstrueerimise viimane makse, kogus 1 summa 2236, 50 eurot, koos käibemaksuga 2683, 80 eurot“, ei tee viidet lisatöödele ega ava lisatööde koosseisu ja mahtu. Lisatööde tegemisele on kostja tuginenud kohtueelses suhtluses hagejaga, kuid ka sellest ei selgu, milliste töödega on tegemist (dtl 517).
57.Kohus selgitas kostjale täiendavalt 27.01.2026 maakohtu eelistungil lisatööde tasunõudega seotud asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustust, kuid ka eelistungil ja asjas 13.02.2026 toimunud põhiistungil kostja lisatöödega seonduvat ei selgitanud ja tõenditele ei viidanud (dtl 695).
58.Kohus viitab, et 13.02.2026 maakohtu kohtuistungil selgitas kostja poolel osalenud nõustaja, et leping sõlmiti selliselt, et osades tingimustes lepiti kokku jooksvalt või vastavalt vajadusele. Milliste tööde osas sellised jooksvad kokkulepped toimusid ja mis hinnaga, kostja ei ole kohtu ette toonud ega ka tõendanud. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15662/55 p. 13 selgitanud, et lisatöödeks saab pidada vaid algse lepinguga hõlmamata töid. Lisatööde eest eraldi tasu nõude esitamisel pidi kostja tõendama, et poolte vaheline leping hõlmas kokkulepet ka selles, et lepingu eelarve ei olnud VÕS § 639 lg 1 mõttes siduv ning ka sel põhjusel tekkis kostjal õigus nõuda lisatööde eest eraldi tasu või et oli sõlmitud eraldi leping lisatööde osas.
59.Kostja on tuginenud nii saamata tasu nõudega kui ka lisatööde eest tasu välja mõistmise nõudega seoses hageja 18.03.2021 kirjale (dtl 228-229), milles kostja hinnangul on
10 (11)
hageja omaks võtnud, et võlgneb hagejale arve nr 2101003 alusel osaliselt tasumata tasu 3000 eurot ja lisatööde eest 2683,80 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja 18.03.2021 e-kirjas toodut ei ole võimalik käsitleda hageja omaksvõtuna kostja kahe eraldi rahalise nõude osas. Omaksvõtt on poole menetluslik tahteavaldus TsMS § 231 lg 2 tähenduses (Riigikohtu lahend nr 2-13-11524/221 p. 11 teine lõik) ning selle sätte tähenduses ei ole hageja kostja vastuhagis esitatud nõuete aluseks olevaid faktilisi asjaolusid omaks võtnud. Lisaks on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-55-11 p.11 sedastanud, et hagi rahuldamine ei saa põhineda sellel, et pool on mingi asjaolu omaks võtnud. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-73-09 p. 13, on Riigikohus selgitanud omaksvõtu olemust ning see on TsMS § 231 lg 2 tähenduses üksnes poole nõustumine vastaspoole väitega, mitte vastaspoole nõude tunnistamine. Kuna hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses läbivalt kostja rahalistele nõuetele vastu vaielnud, siis ei saa ka hageja omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 järgi eeldada.
60.Seega pidi kostja ka lisatöödega seotud muid nõude rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid (vt otsuse põhjendava osa p. 58) sh kas lisatööd teostati kohaselt ehk kooskõlas lepingutingimustega, kas tööd valmisid, kas ja millal kostja andis lisatööd hagejale üle ehk kas lisatööde eest nõutav tasu summas 2683, 80 eurot on muutunud sissenõutavaks. Seda kostja ei ole menetluse vältel teinud.
61.Lähtudes eeltoodud kohtu põhjendustest ja järeldustest, ei ole kostja nõudeid võimalik lahendada ka muul õiguslikul alusel.
62.Kohus on jõudnud seega järeldusele, et vastuhagi ei ole faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ega tõendatud, mistõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
63.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab nii hageja hagi kui ka kostja vastuhagi rahuldamata, siis tuleb kõikide menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda, mistõttu ei hinda kohus hageja ja kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Mari-Ann Veiermann Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.