lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-120237/10

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-120237/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
887
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bondora AS11483929(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Kohtujurist

Claudia Järve

Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2026, Tallinn Tsiviilasja number

2-25-120237

Tsiviilasi

Bondora AS hagi M. P. vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja v.adv Keijo Lindeberg, e-post XXX Kostja M. P. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta Bondora AS hagi M. P. vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes läbi vaatamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Menetluse käik
1.Bondora AS esitas 29.10.2025 Harju Maakohtule hagi M. P. vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Kohus võttis hagi 22.12.2025 määrusega menetlusse. Kohtumääruse põhjendused
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui ilmnevad, et kohtualluvust mõjutavad asjaolud olid olemas juba asja menetlusse võtmise ajal.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti 1

kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

4.Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja Ukraina kodanik. Eesti on sõlminud Ukrainaga Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Ukraina õigusabileping). Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Seega saab õigusabileping tulla kohaldamisele eelkõige siis, kui mõnel menetlusosalisel on Ukraina kodakondsus (vt TrtRnKm 20.02.2020, 2-20-698, p 7.1; TlnRnKm 09.10.2024, 2-24-110530, p 14). Seega tuleb kohtualluvuse kindakstegemisel kohaldada Eesti-Ukraina õigusabilepingut.
5.Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 2 kohaselt menetlevad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe.
6.Mõiste „elukoht“ sisustamisel tuleb leida ühisosa Eesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-s 1 sätestatud elukoha mõiste ja Ukraina tsiviilseadustiku §-s 29 sätestatud füüsilise isiku elukoha mõiste (Місце проживання фізичної особи) vahel (vt ka TsMS I komm (2017), § 79, p 3.2.2.2.a; Torga, M. Elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduses: tähendus rahvusvahelises tsiviilkohtumenetluses – Juridica VII/2010, lk 475). Mõlema riigi sätetel on elukoha määramisel suur ühisosa: isiku elukohaks loetakse koht (Ukrainas eluruum), kus isik alaliselt elab. Ukraina tsiviilseadustiku § 29 lg 1 järgi võib elukohaks olla ka ajutise elamise koht. Nii TsÜS § 14 lg 2 järgi kui ka Ukraina tsiviilseadustiku § 29 lg 6 järgi võib isikul olla mitu elukohta (vt TlnRnKm 29.10.2024, 2-23-150408, p 8.2).
7.Rahvastikuregistris märgitud aadressil XXX ei ole kohtul õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress oli kostja elukoha aadressiks kuni 03.03.2025. Seega puudus kostjal kehtiv elukoha aadress Eestis juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal (26.08.2025). Kohtu andmetel puudub kostjal elamisloakaart ja elamisluba Eestis. Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja pereliikmete kohta. Töötamise registrist ei nähtu andmeid kostja Eestis töötamise kohta, äriregistrist ei nähtu temaga seotud äriühinguid ning kinnistusraamatu järgi ei kuulu kostjale Eestis kinnisasju. Ka Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed isiku praeguse asukoha kohta (dtl 142). Kostja on maksekäsu kiirmenetluses kinnitanud, et ta elab Ukrainas (dtl 37). Kuivõrd kohtule teadaolevalt kostjal puudub Eestis elukoht ning kostja viibib ja elab Ukrainas, ei ole EestiUkraina õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt Eesti kohus pädev asja menetlema.
8.Krediidilepingu nr XXX (dtl 62–75) p 19.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse Eesti esimese astme kohtus. Juhul, kui klient asub pärast krediidilepingu sõlmimist elama välisriiki või kliendi alaline elukoht ei ole teada, lahendatakse vaidlused Eesti kohtutes. Hageja on selgitanud, et leping sõlmiti sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuste keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Õigusabilepingu art 21 lg-s 2 sätestatud mõistet „kirjalik“ tuleb tõlgendada autonoomselt, st lahus Eesti või Ukraina siseriiklikus õiguses kehtivast kirjaliku vormi tähendusest. Õigusabilepingu art 32 lg 1 (Tehingu vorm määratakse selle teostamise koha seadusandluse 2

järgi) siin ei kohaldu, sest küsimus pole tehingu kehtivuses, vaid kohtualluvuskokkuleppe kehtivuses, mille kohta on art 21 lg 2 erinorm. Kohtu hinnangul ei saa selliselt, nagu hageja on kirjeldanud lepingu sõlmimist, lugeda kohtualluvuskokkulepet sõlmituks kirjalikus vormis õigusabilepingu mõttes. Seega puudub kehtivalt sõlmitud kohtualluvuskokkulepe, mis annaks Eesti kohtule pädevuse asja lahendada.

9.Kuna kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud ja on selgunud, et asi ei allu Eesti kohtule, siis jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna Harju Maakohus ei ole pädev asja läbi vaatama.
10.TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.
11.TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (konto nr, konto omaniku nimi ja registri- või isikukood).

(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja