lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-638/5

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-26-638/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1370
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Devtailor OÜ12890714(Hageja)22 Investments OÜ17143927(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-638

Tsiviilasi

Devtailor OÜ ja G.U hagi 22 Investments OÜ ja M.S vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.01.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Devtailor OÜ ja G.U määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I Devtailor OÜ (registrikood 12890714) Hageja II G.U (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Henri Ratnik Kostja I 22 Investments OÜ (registrikood 17143927) Kostja II M.S (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 16.01.2026 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 1

Rahuldada Devtailor OÜ ja G.U määruskaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5). Asjaolud

1.Devtailor OÜ (hageja I) ja G.U (hageja II) esitasid 09.01.2026 Harju Maakohtule hagi 22 Investments OÜ (kostja I) ja M.S (kostja II) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt edastas vandeadvokaat Chirag Mody 15.10.2025 oma kliendi kostja I nimel Icebreaker Fund III Ky (edaspidi Icebreaker) osanikule APle kirja pealkirjaga „Letter Regarding Invalid Bad Leaver Notice and Proposal for Immediate Corrective Action“. Kostja I ja Icebreaker on Fleetbrains OÜ (edaspidi Fleetbrains) osanikud ja Fleetbrains juhatuse liige on hageja II. Hageja I osutab Fleetbrainsile arendusteenust. Icebreaker on osanikuna ka Fleetbrainsi suurinvestor. 15.10.2025 kiri kajastab Fleetbrainsi osanike ning juhatuse liikmete vahelisi suhteid ning sisaldab järgmisi süüdistusi hagejate kohta: 1) Hageja II Fleetbrainsi juhatuse liikmena on hagejalt I arendusteenuste sisseostmisel tegutsenud huvide konfliktis. 2) Hageja I poolt Fleetbrainsile esitatud teenusarved on ülepaisutatud ega vasta kokkulepitud tingimustele. 3) Pärast Icebreakeri poolt Fleetbrainsile 800 000 euro suuruse investeeringu tegemist esitas hageja I hageja II korraldusel Fleetbrainsile fiktiivse arve summas 25 000 eurot. 4) Hageja II on kantinud Fleetbrainsist raha välja hagejale I turuhinnast kõrgemate või fiktiivsete teenusarvete eest tasumisega. 5) Hageja II on fabritseerinud M.S vastu ametikohustuste täitmata jätmise ning Fleetbrainsi vara väärkasutamisega seotud süüdistusi. Eelnevad väited on väärad ning kahjustavad tugevalt hagejate mainet kirja adressaadiks olevate koostööpartnerite ees. Väidetega on kostja II, tegutsedes kostja I juhatuse liikmena, solidaarselt kostjaga I rikkunud hageja II põhiseadusese (PS) §-s 17 tagatud õigust au ja hea nime kaitsele ning on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 tähenduses sekkunud õigusvastaselt hageja I majandustegevusse. Hagejad nõuavad VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjatelt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ning kohtueelse nõudekirja koostamisega seonduvate õigusabikulude hüvitamist. Kui kohus peaks leidma, et mõni esitatud väidetest on hoopis väärtushinnang, taotlevad hagejad alternatiivselt tuvastada sellise väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus ning rahuldada üksnes kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. Maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, sest hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik.

2

2.1.15.10.2025 kirjas on andmed avaldatud osanikult osanikule eeskätt erikontrolli algatamiseks, milleks on osanikul äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 8 ja § 191 lg 1 kohaselt pädevus ja otsustusõigus ning äriühingu huvide kaitseks tulenevalt ka kohustus. Sellises olukorras ei ole tegemist kõrvalistele (kolmandatele) isikutele andmete avaldamisega VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Erikontrolli aluseks olevate kahtluste esitamist ei loeta ebaõigeteks faktiväideteks või väärtushinnanguteks, kuna asjaolude esitamine on äriühingu huvidest lähtuvalt suunatud tehingute, toimingute ja juhatuse kohustuste rikkumise kontrollimisele ning võimaliku kahju ja selle suuruse väljaselgitamisele. Erikontrolli tegemise ettepaneku aluseks olevate asjaolude esitamata jätmisel ei ole osanikel võimalik otsustada erikontrolli läbiviimise vajaduse üle. Eelnev tähendab seda, et hagis esile toodud asjaoludel on hagi (sh õigusabikulude hüvitamise nõude osas) perspektiivitu.
2.2.Lisaks ei ole VÕS § 1047 eesmärgiks anda õiguskaitset olukorras, kus andmete avaldaja realiseerib oma seadusest ja osaniku positsioonist tulenevat õigust ning tõstatab asjaolud ja kahtlused osanikevahelistes suhetes. Riik ei pea andma õiguskaitset selliste andmete tõele vastavuse kontrollimiseks iseseisvas hagimenetluses.
2.3.Hagejate üheks eesmärgiks on saavutada läbi käesoleva vaidluse tõendamiskoormise pöördumine (kuivõrd VÕS § 1047 lg 2 alusel on negatiivse faktiväite tõendamiskoormis kostjal ehk avaldajal). Teisisõnu on hagi esitatud eesmärgil panna kostja I kui erikontrolli sooviv osanik, ning kostja II kui viimase juhatuse liige, olukorda, kus nad peavad asuma tõendama erikontrolli aluseks olevate kahtluste tõelevastavust. Ka Riigikohus on leidnud, et erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama omi väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli läbiviimise taotlust (RKTKm 3-2-1-35-08, p 10). Hagi on esitatud eesmärgil, millele riik ei pea andma õiguskaitset.
2.4.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hagejate kanda. Määruskaebus
3.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.1.Maakohus kvalifitseeris ebaõigesti kirja erikontrolli algatamise taotlusena. Kirja ainsaks eesmärgiks oli hagejate maine kahjustamine suurinvestori ees. Kohtupraktika kohaselt ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes kitsendatud andmete üksnes meediale teatavaks tegemisega, vaid see võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse. Andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses tuleb lugeda ka lepingulises suhtes andmete või väidete esitamist kolmandatele isikutele. Avaldamiseks on loetud ka nt andmeid sisaldava e-kirja saatmist konkreetsetele isikutele ja ka korteriühistusiseselt teistele ühistu liikmetele ekirjade ja Korto süsteemi kaudu andmete teatavaks tegemist. See, et Icebreaker on ühtlasi Fleetbrainsi osanik, ei muuda asjaolu, et tegemist on andmete avaldamisega.
3.2.Kirja saatmisel ei olnud täidetud ÄS § 191 lg-s 1 sätestatud nõuded erikontrolli algatamise taotluse esitamiseks. Esmalt peab osanik, kes soovib erikontrolli määramist, pöörduma osaühingu juhatuse poole ja taotlema vastavalt kas osanike koosoleku kokku kutsumist või erikontrolli otsuse vastu võtmist koosolekut kokku kutsumata. Kui erikontrolli uurimisobjektiks on juhatuse või nõukogu liikmete tegevus, ei või nad osanikuna erikontrolli

3

määramise otsuse tegemisel osaleda ja nende hääli ei arvata ka kvoorumi hulka (ÄS § 177 lg 1). Icebreakeri näol ei ole tegemist Fleetbrainsi juhatusega. Samuti on kostjal I Fleetbrainsis kõige suurem osalus (34,99% osakapitalist), mis ületab ÄS § 191 lg-s 1 nimetatud erikontrolli korraldamise otsustamise taotlemiseks vajalikku 10% osaluse (1/10 osakapitalist) künnist. Seega ei vajanud kostja I Icebreakeri toetust, et erikontrolli algatamist juhatuselt nõuda. Ka kirja p-s 47 on öeldud, et erikontrolli saab läbi viia sõltumata sellest, kas Icebreaker selle heaks kiidab või mitte. Ka ei ole Icebreaker see, kelle kohustuseks ja pädevuseks on hagejate kohta midagi välja selgitada või erikontrolli tulemusel tuvastada.

3.3.Kuna Icebreaker on ühingu suurinvestor, kes põhiliselt Fleetbrainsi tegevust rahastas, siis oli kirja eesmärk suurinvestorit ja teist osanikku hagejate vastu positsioneerida, et kahjustada hagejate positsiooni ja võimalusi ühinguga seotud otsuste vastuvõtmisel ning ühingu eesmärkideks vajaliku tuleviku rahastuse saamisel. Kostjad avaldasid kirjas tahtlikult valeväiteid ning hagi menetlemine on kooskõlas VÕS §-s 1047 sätestatud eesmärgiga. Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Maakohus leidis ekslikult, et hagiavaldusega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada ning esineb TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohus saab keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei saaks hageja nõuet rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Praegusel juhul see nii ei ole. Hagejad nõuavad kostjatelt ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 alusel ning hagiavalduse asjaolude kohaselt oli 15.10.2025 kirja eesmärgiks hagejate maine kahjustamine suurinvestori ees. Maakohus on aga tõendeid (sh 15.10.2025 e-kirja) hinnates järeldanud, et kirja eesmärgiks oli ÄS § 191 lg 1 alusel erikontrolli algatamine. Maakohus poleks tohtinud menetlusse võtmise staadiumis tõendeid hinnata, vaid lähtuda tulnuks hagiavalduses esile toodud asjaoludest (vt RKTKm 07.03.2014, 3-2-1-192-13 p 8). Samas isegi kui osanike vahelise kirjavahetuse eesmärgiks oli informeerida teist osanikku võimalikust erikontrolli algatamise vajadusest, on tegemist siiski andmete avaldamisega. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 14) ning andmete avaldamiseks saab pidada ka e-kirja saatmist (vt nt RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07). Seega kuna kostjad oma lepingulise esindaja vahendusel edastasid 15.10.2025 kolmandale isikule (st teisele osanikule) hagejate kohta andmeid, on tegemist andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Kuna hagejad leiavad, et kirjas avaldatud väited on ebaõiged, on neil õigus nõuda kostjatelt avaldatud andmete ümberlükkamist. 4
7.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja