Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ hagi B.P vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2026 otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.P apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1573 eurot 45 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (registrikood 10332163), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Taavi Hein Kostja B.P (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B.P menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta B.P apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 13.02.2026 otsuse peale menetlusse võtmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud B.P kanda. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
2-22-151844 Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (hageja) esitas 30.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.P-lt (kostja) 1443,63 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 06.01.2023 makseettepaneku, millele kostja esitas 11.01.2023 vastuväite. 19.01.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 26.01.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1152 eurot, viivise 301 eurot ning seadusjärgses määras viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
2.1.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale õigusteenust, mida tõendab õigusteenuse osutamise ajast pärinev hageja advokaadi Y ja kostja vaheline kirjavahetus. Hageja osutas kostjale õigusteenust kaheksa tunni ulatuses, mille kohta hageja esitas kostjale 22.10.2019 arve 1152 eurot koos käibemaksuga. Arve maksetähtpäev oli 29.10.2019. Kostja ei ole võlga likvideerinud ega arvet koos viivisenõudega tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja ei ole hagejaga hageja väidetud lepingut sõlminud. Hageja väitel on pooled sõlminud õigusabiteenuse osutamiseks suulise käsunduslepingu. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 4 kohaselt ei või kliendi esindamiseks kohtus suulist lepingut sõlmida. Hageja peab tõendama poolte vahel sõlmitud kokkuleppe olemasolu ning selle alusel tehtud tööd. Kostjal oli kohustus tasuda õigusabi eest otse advokaat Yle, mitte hagejale ning kostja eest täitis kohustuse kostja ema Q, kes tasus advokaat Yle 1400 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 13.02.2026 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1152 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 301 eurot, samuti seadusjärgses määras edasiulatuva viivise kuni põhivõla kohase tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks koos seadusjärgses määras viivisega välja menetluskulude hüvitisena 3620 eurot.
4.1.Maakohus selgitas, et nõude suurusest tulenevalt menetleb ta seda lihtsustatud korras (TsMS § 405 lg 1) ning ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21). 2
2-22-151844
4.2.Maakohus leidis vastuseks kostja väitele kirjaliku lepingu puudumise kohta, et vorminõude järgimata jätmine ei muuda võlasuhet ega sõlmitud lepingut tühiseks. Menetluses esitatud tõenditele tuginedes on võimalik tuvastada, et kostja pidas 30.09.2019 kirjavahetust hageja büroos tollel ajahetkel töötanud advokaat Yga. Kirjavahetus oli seotud Riigikohtu menetluses oleva haldusasjaga nr 3-17-1268. Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2019 otsusest asjas nr 3-17-1268 nähtub, et kostjat esindas hageja advokaat Y. Advokaadibüroo esitas kostjale 22.10.2019 arve nr 21910019, millelt nähtub, et kostjale on osutatud õigusabiteenust, mille sisuks on Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumine, õigusliku positsiooni selgitamine ja kassatsioonkaebuse koostamine. Nende tõendite põhjal järeldas maakohus, et poolte vahel oli esindamise leping.
4.3.Vastuseks kostja väitele, et ta sai teenust Ylt, mitte hagejalt, leidis maakohus, et vastavalt AdvS § 49 lg 1 osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Advokaadil ei ole ametiseisundist tulenevalt võimalik õigusteenust osutada vahetult füüsilise isikuna, teenuse osutamine saab toimuda üksnes advokaadibüroo kaudu.
4.4.Kostja väite osas, et õigusabi eest maksis Yle tema ema Q, leidis maakohus, et kostja ema tehtud ülekanded ei ühti ei summaarselt, selgituslikult ega ajaliselt hageja arvel märgitud toimingutega. Hageja ei ole andnud nõusolekut ega kiitnud heaks kostja ema poolt advokaat Yle tehtud tehinguid kui hageja ja kostja võlasuhtes kohustuse täitmist. Seega ei ole kostja hagejale 22.10.2019 arvet nr 21910019 tasunud.
4.5.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 22.10.2019 osutatud õigusabiteenusest tuleneva põhivõla 1152 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 301 eurot ning alates 27.01.2023 seadusejärgses määras edasiulatuva viivise kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte rohkem kui põhivõla ulatuses.
4.6.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks koos seadusjärgses määras viivisega välja 3620 eurot (ilma käibemaksuta). Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles selgitas, et soovib maakohtu otsuse vaidlustada. Kostja taotles menetlusabi ja riigi õigusabi apellatsioonkaebuse esitamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 2 ja lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). 3
2-22-151844 Praeguses asjas on hagihind 1573,45 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude kindlaksmääramisel.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli kohtumenetluses esindamise leping ning kostja ei ole hagejale õigusteenuse osutamise eest tasunud. Kolleegium ei tähelda, et maakohus oleks ilmselgelt valesti tõendeid hinnanud. Kostja esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et Q oleks tasunud hagejale või Yle õigusteenuse osutamise eest. Q tegi ülekanded Yle juunis ja detsembris 2018. Hageja osutas kostjale õigusabiteenust oktoobris 2019.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et apellandi kavaldatav menetluses osalemine on edukas, ei ole alust rahuldada ka apellandi menetlusabi ja riigi õigusabi taotlust. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures ei anta menetlusosalisele riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et apellandi menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka tema taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest ja määrata talle praeguses menetluses riigi õigusabi korras lepinguline esindaja.
14.Kuna kostja taotles menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamist, ei ole ta apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud ning puudub alus selle tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 4
2-22-151844
16.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.