Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt osutas Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (edaspidi hageja) A Lle (edaspidi kostja) õigusabiteenust, mida tõendab õigusteenuse osutamise aja seisuga hageja advokaadi xxx ja kostja vaheline kirjavahetus. Hageja osutas kostjale õigusabiteenust kaheksa tunni ulatuses, mille osas hageja esitas kostjale 22.10.2019 arve nr 21910019 summas 1 152 eurot koos käibemaksuga. Arvele on märgitud hageja poolt kostjale osutatud teenuse sisu selgitav kommentaar. Arve maksetähtpäev oli 29.10.2019.a. Kuivõrd kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust seniajani täitnud ega võlgnevust tasunud, on kostja enda kohustuse täitmist rikkunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 152 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 301 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga hageja väidetud lepingut sõlminud, mistõttu on hageja nõue alusetu. Hageja väitel on pooled sõlminud õigusabiteenuse osutamiseks suulise käsunduslepingu. Kostja toob välja, et AdvS § 55 lg 4 kohaselt ei või kliendi esindamiseks kohtus suulist lepingut sõlmida. Hageja peab tõendama poolte vahel sõlmitud kokkuleppe olemasolu ning selle alusel tehtud töid. Kuna kostja ei ole hageja väidetud käsunduslepingut sõlminud, siis ei saa kostjal hageja ees võlgnevust olla. Kostja tõi hilisema menetluse kestel välja, et advokaat xxx osutas kostjale õigusabi. Kostjal oli kohustus tasuda õigusabi eest otse advokaat xxx, mitte hagejale ning kostja eest täitis kohustuse kostja ema xxx, kes tasus advokaat xxx 1400 eurot. Hageja seisukoht Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv leping sõltumata kliendilepingu kirjaliku vorminõude järgimisest. Hageja esitas tõendina Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2019. a otsuse, millest nähtub üheselt, et kostjat on esindanud hageja advokaat xx. Xxx. Kuivõrd xxx. Xxx on esindanud kostjat riigikohtus, siis on ilmne, et kostja esindajal tuli esmalt tutvuda ka Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, selgitada kostjale tema õiguslikku positsiooni ning koostada kostja esindamiseks kassatsioonkaebus. Xxx Xxx seejuures ei saanud teenust osutada vahetult füüsilise isikuna, teenuse osutamine saab toimuda üksnes advokaadibüroo kaudu. Hageja ei ole andnud nõusolekut ega ole kiitnud kostja ema poolt advokaat Xxx Xxxile tehtud tehinguid kui hageja ja kostja võlasuhtes kohustuse täitmist heaks. Kõnealusel kahel kostja ema poolt tehtud maksel ei ole mingit seost hageja ja kostja vahelise võlasuhtega ega kostjale osutatud õigusabiteenusega. Kostja ema poolt tehtud makse(d) ei kattu ka summaarselt hageja nõudega. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lõikele 1. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse 2

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja on kostja vastu nõuet esitades tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 619 ja 108 lg 1. Seega tuleb kohtul anda õiguslik hinnang eeltoodud nõude aluseks olevatele asjaoludele, st kas poolte vahel oli sõlmitud leping ning kas kostja on rikkunud lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Käesolevas menetluses puudub kohtul vajadus tuvastada alusetu rikastumise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei pea kohus tuvastama kostja ema xxx poolt tehtud ülekannete aluseks olevate kokkulepete olemasolu või nende puudumist (vt käesolevas asjas 02.09.2025 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määrus p 14.1). Kostja on toonud välja, et AdvS § 55 lg 4 kohaselt peab kohtumenetluses esindamiseks olema sõlmitud kliendileping kirjalikus vormis ja hageja ei ole taolist lepingut esitanud, sest hageja ja kostja vahel lihtsalt puudus hageja väidetud käsundusleping. Kohus leiab, et AdvS § 55 lg 4 puhul vorminõude järgimata jätmine ei muuda võlasuhet olematuks ega sõlmitud lepingut tühiseks, sellist seisukohta kinnitab ka kõrgema kohtuastme läbiv praktika. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on võimalik tuvastada, et kostja pidas 30.09.2019.a. kirjavahetust hageja büroos tollel ajahetkel töötanud advokaadiga Xxx Xxx (hagiavalduse lisa 1). Kirjavahetus on seotud Riigikohtus oleva haldusasjaga 3-17-1268 (hagiavalduse lisa 1, hageja 09.02.2026.a menetlusdokumendi lisa). Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2019. a otsusest asjas 3-17-1268 nähtub, et kostjat on esindanud hageja advokaat xxx. Xxx. Advokaadibüroo esitas kostjale 22.10.2019.a. arve nr 21910019 (hagiavalduse lisa 2), millelt nähtub et kostjale on osutatud õigusabiteenust, mille sisuks on: Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumine, õigusliku positsiooni selgitamine ja kassatsioonkaebuse koostamine. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud pooltevahelise kokkuleppe olemasolu. Kostja väidab, et ta ei saanud teenust mitte hagejalt, vaid Xxx Xxxilt. Kohus leiab, et see ei ole võimalik, kuivõrd AdvS § 49 lg 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Advokaadil ei ole ametiseisundist tulenevalt võimalik õigusteenust osutada vahetult füüsilise isikuna, teenuse osutamine saab toimuda üksnes advokaadibüroo kaudu. Kostja väidab, et õigusabi eest maksis otse Xxx Xxxile kostja ema xxx. Kohus leiab, et kostja ema tehtud ülekanded ei ühti ei summaarselt ei selgituslikult ega ka ajaliselt hageja arvel märgitud toimingutega. Seejuures hageja ei ole andnud nõusolekut ega ole kiitnud kostja ema poolt advokaat Xxx Xxxile tehtud tehinguid kui hageja ja kostja võlasuhtes kohustuse täitmist heaks. Kohtu hinnangul ei ole seega kostja hagejale 22.10.2019.a. arvet nr 21910019 tasunud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt A L hageja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kasuks välja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt A L’le 22.10.2019.a. osutatud õigusabiteenusest tuleneva põhivõlgnevuse 1 152 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 301 eurot ning alates 27.01.2023.a. sissenõutavaks muutuva viivise seadusejärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude 3

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 315 eurot, hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud on 20 eurot ning õigusabikulud 3285 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on tutvunud hageja lepingulise esindaja poolt esitatud kulunimekirjadega ja leiab, et mitte ükski toiming ei ole olnud ebavajalik ega ajaliselt ebamõistlikult suur. Seejuures on need samas suurusjärgus vastaspoole esindaja kuludega. Kohtu hinnangul on riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 3285 eurot põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista menetluskulud kokku summas 3620 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 3 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

(digitaalselt allkirjastatud) Viktor Bome Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.