lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-8685/24

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-8685/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1258
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 102 lg 1, 2Asja müümine kohtutäituri kontrolli allVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 168 lg 1, 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 376 lg 4Hagi muutmineVÕS § 1045 lg 1, 3Kahju tekitamise õigusvastasusRVastS § 7 lg 4Vastutuse alusedTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

13.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-8685

Tsiviilasi

Q.H hagi Arvi Pinki vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagi läbi vaatamata jätmine ja menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja) Q.H, lepinguline esindaja Suido Västra Kostja (vastustaja) Arvi Pink, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 08.10.2025 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 127 lg 2Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.Harju Maakohtu menetluses oli Q.H (hageja) hagi Arvi Pinki (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja esitas 07.03.2025 avaldusega täiendavaid nõudeid.
1.1.Vaidluse põhjustas kostja läbi viidud täitemenetlus, milles hageja enda väitel osales sissenõudjana. Võlgnikule kuulus korteriomand (korter), milles elas hageja koos lastega. Kostja võimaldas võlgnikul korteri võõrandada kohtutäituri kontrolli all, milleks puudus sissenõudja nõusolek (TMS § 102 lg 1) ega eelnenud enampakkumise nurjumist (TMS § 102 lg 2). Hageja leiab, et nii rikkus kostja oma seadusest tulenevat kohustust ja põhjustas hagejale kahju.
1.2.Hagetav kahju juba menetlusse võetud nõuete osas seisneb järgnevas: hagejalt uue korteriomaniku kasuks väljamõistetud kasutuseelis 30 000 € ning menetluskulud tsiviilasjas 2-17-6089 summas 6178,35 € ja tsiviilasjas nr 2-17-10103 summas 3705,67 €, samuti hageja tasutud riigilõivud tsiviilasjades nr 2-17-6089, 2-17-10103 ja 2-20-4350 kokku 2390 €. Hageja nõuab nende summade hüvitamist ja ka viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 14.06.2023
1.3.Hageja esitas 07.03.2025 hagiavalduse täienduse ja uue nõude, mille sisu on üürikulu 34 540,24 € hüvitamine ajavahemiku eest 13.09.2017 – 31.03.2024 ja viivis sellelt nõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 14.06.2023.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ei saa olla esitatud nõudeid kostja vastu TMS § 102 väidetava rikkumise tõttu, sest kirjeldatud kahju ei ole hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga. Hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Lisaks on hageja nõuded aegunud ja kostja esitas ka muid vastuväiteid. Seoses uute nõuetega avaldas kostja, et ta ei anna nõusolekut hagi muutmiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus tegi 08.10.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis seni menetlusse võetud nõuded läbi vaatamata ja keeldus uute nõuete menetlusse võtmisest. Menetluskulud jäid § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
3.1.Hageja tugineb TMS §-st 102 tuleneva kohustuse (küsida sissenõudja nõusolek juhul, kui vara müüakse kohtutäituri kontrolli) rikkumisele. Hageja väitel tekitas kostja (kohtutäitur) talle kahju, mis seisneb korteri vabastamata jätmise tulemusena hageja kohustustes uue korteriomaniku ees.
3.2.TMS § 102 eesmärk on kaitsta sissenõudjat võlgniku vara liigodava müügi eest, mis seaks ohtu sundtäitmisel oleva nõude rahuldamise sissenõudja vara arvelt. Seega on normi eesmärk hoida ära kahju, mis tekib sissenõudjale võlgniku vara müümisel liiga madala hinnaga. Niisugust kahju hageja ei väida. Sissenõudja huvi täitemenetluses on selgelt piiritletud sissenõutava nõude rahuldamisega. See eesmärk on täitemenetluses saavutatud, kuivõrd vaidlus puudub, et sissenõutav nõue korteri müügi arvelt täideti. TMS § 102 eesmärk ei ole ära hoida kahju, mis tekib korteri omanikuks mitte oleval isikul põhjusel, et ta kasutab täitemenetluse ajal võlgniku vara oma elukohana ja jätkab seda ka pärast vara müüki, keeldub ruume vabastamast ja peab sel põhjusel vara uuele omanikule hüvitama kasutuseelised uue omaniku vara õigustamatu kasutamise eest. Tähtsust ei oma, et konkreetses täitemenetluses sissenõudja isik ja võlgniku vara kasutanud ja selle müügi järgselt vara vabastamisest keeldunud isik kokku langevad. Neil kaalutlustel ei ole VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitatav uuele omanikule tasuda tulnud kasutuseelis, vastava vaidluse kulud ega ka võimalik üürikulu.
3.3.Menetlusse võetud hageja nõuded on eeltoodud kaalutlustel õiguslikult perspektiivitud. Esiteks ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (TsMS § 423 lg 2 p 1). 2 (4)

Teiseks ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Neil kaalutlustel jäid menetlusse võetud nõuded läbi vaatamata.

3.4.Sarnaselt eelnevaga tuleb täiendavate nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel keelduda.

POOLTE SEISUKOHAD

4.Hageja esitas 27.10.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -

VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja RVastS § 7 lg 4 jäid alusetult kohaldamata; VÕS § 127 lg 2 kohaldamine on põhjendamata; TMS § 102 lg-d 1 ja 2 kohaldati valesti; TsMS § 376 lg 4 p-d 1 ja 2 võimaldaks täiendavate nõuete menetlemist.

5.Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659). Kaebemenetluse kulud jäävad hageja kanda.
7.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Maakohus ei eksinud VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel ega pidanud lisaks käsitlema VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja RVastS § 7 lg 4. Nimelt ei ole VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Nii on seadusest tuleneva kohustuse rikkumine seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temale tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk (RKTKo 05.04.2023, 2-20-1836/55, p 14 ja seal viidatud varasem praktika).
7.2.Õige on maakohtu arusaam TMS § 102 lg-te 1 ja 2 eesmärgist kaitsta sissenõudjat võlgniku vara liiga odava müügi eest tulemusega, et osa tema nõudest jääb rahuldamata. Nimetatud normi rikkumisele tugineva kahju hüvitamise nõude saab sissenõudja esitada vaid juhul, kui ta tugineb mh väitele, et tema nõue jäi osaliselt rahuldamata – sellist väidet hageja käesolevas asjas ei esitanud.
7.3.Kuivõrd hageja väidetud kahju pole hõlmatud hageja nimetatud normi kaitseeesmärgiga, otsustas maakohus õigesti, et nii juba menetlusse võetud nõue kui ka täiendav nõue on õiguslikult perspektiivitud, sest neid ei ole võimalik rahuldada, eeldades hageja esile toodud asjaolude õigsust (TsMS § 423 lg 2 p 1, § 371 lg 2 p 1). Viivise nõuded on perspektiivitud põhinõuete ilmse õigusliku edutuse tõttu.
7.4.Maakohus ei pidanud täiendavate nõuete puhul lisaks kaaluma TsMS § 376 sätete kohaldamist, sest need nõuded jäid menetlusse võtmata eelkõige TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Sel juhul pole enam oluline, kas hagi saab hageja soovitud viisi muuta ja täiendada.
7.5.Menetluskulud jättis maakohus hagi läbi vaatamata jätmise (TsMS § 168 lg 2) ja täiendavate nõuete menetlusse võtmisest keeldumise tõttu (TsMS § 168 lg 1) õigesti hageja kanda.
8.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2). 3 (4)
9.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 427 ja § 372 lg 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval