AS LHV Kindlustus hagi Osaühingu SERVO GRUPP vastu kahju hüvitamise nõudes
Apellatsioonkaebuse hind
10 940,89 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. septembri 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu SERVO GRUPP apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. veebruar 2026
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Osaühing SERVO GRUPP (registrikood 10487032), juhatuse liige A. Pirak, lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe Vastustaja (hageja): AS LHV Kindlustus (registrikood 14973611), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Viru Maakohtu 30. septembri 2025 otsus ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Osaühing SERVO GRUPP kanda.
3.Mõista välja Osaühingult SERVO GRUPP menetluskuluna ringkonnakohtus 3341,17 eurot AS LHV Kindlustus kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS LHV Kindlustus (hageja, kindlustusandja) esitas 9. mail 2024 Viru Maakohtule Osaühingu SERVO GRUPP (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 10 940,89 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja sõlmis 3. mail 2023 kindlustusandjana kodukindlustuse lepingu, mille esemeks oli elamu asukohaga Kesk tn 33a, Rakvere, kindlustusvõtjaks Mehis Raam, elamu omanik Karolin M. (kodukindlustuse poliisi nr 102501864). Elamu omanik esitas 3. juulil 2023 hagejale kahjuteate, mille kohaselt „Rakvere Linna sademevee äravool pressis läbi elamu kanalisatsiooni äravoolu trappidest hoonesse. Kogu maja põrandad on üle ujutatud, veekahjustus on põrandal, seintel ja mööbli all.“ Kahjujuhtumijärgse olukorraga käis tutvumas hageja koostööpartner Vesrax OÜ, kes koostas ülevaatuse akti, millega tuvastas kahju põhjusena asjaolu, et vesi tuli kanalisatsioonist üles ja hinnapakkumise kahjude kõrvaldamiseks 9057,43 eurot. Elamu asukohaga Kesk tn 33a, Rakvere ehitas kostja tarbijatöövõtulepingu alusel 2021. aastal. Kahjujuhtumi ajal oli VÕS § 650 lg 1 mõistes seadusjärgne garantiiaeg kehtiv ja klient soovis, et taastamistööd teostaks kostja. Kostja koostas hinnapakkumise maksumusega 8808,84 eurot, millele hageja andis heakskiidu. Kindlustusvõtja tasus esialgu ise vajalike tööde eest ning seejärel maksis hageja kindlustusvõtja kontole 9218,64 eurot. Hageja tasus kindlustusvõtjale ka 1400 eurot kahjustatud mööbli eest ja ajutise elamispinna üürikulu 322,25 eurot. Kokku hüvitas hageja kindlustusvõtjale 10 940,89 eurot. Kahju tekkimise põhjuse väljaselgitamiseks tellis hageja ekspertiisi, mille viis läbi Andres Piirsalu (volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, EKR tase 8 (kutsetunnistused 152121 ja 152122). Eksperthinnangus leiti, et kinnistule ei rajatud AS Rakvere Vesi väljastatud tehnilistele tingimustele vastavat kanalisatsioonilahendust. Kahju toimumise ajal puudus vee-ettevõtja kooskõlastus tehnilistest tingimustest erinevale ehitusprojekti lahendusele. Kanalisatsioonitorustik oli rajatud elamu ehitamisel liitumistingimustest erineva lahendusena isevoolsena. Isevoolne lahendus ei taga aga reovee äravoolu paisutustasemest allapoole jäävatest veeneeludest, mistõttu ei olnud välditud hoones üleujutused ühiskanalisatsioonist tagasivoolava reovee tõttu. Tulevikus survekanalisatsiooniga liitumine eeldab pumpla rajamist kinnistule, mida kahjujuhtumi ajal ei olnud rajatud. Eelneva põhjal leidis hageja, et kahjujuhtumi eest vastutab kostja, kes rajas elamusse asukohaga Kesk tn 33a, Rakvere kanalisatsioonisüsteemi selliselt, et reovee pääsemine hoonesse sai võimalikuks. Nõuetekohase kanalisatsioonisüsteemi rajamise korral ei oleks 2
reovesi saanud hoonesse tungida. Hageja esitas 14. veebruaril 2024 kostjale tagasinõude kindlustushüvitise 10 940,89 euro saamiseks, millega kostja ei nõustunud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi on esitatud vale isiku vastu ja kostja ei vastuta elamus tekkinud kahju eest. Elamu omanik kinnitas 18. märtsil 2024 kostjale, et reovee pumpla jäi paigaldamata tema enda soovil ning kanalisatsioon ühendati ajutiselt isevoolsena, kuna vahepumpla paigaldamine polnud võimalik liitumistingimustes märgitud liitumispunkti kinnistu piiril välja ehitamata jätmise tõttu. AS Rakvere Vesi kinnitas, et isevoolne ühendus toimib, on ainult külmumise oht, teisi täpsustusi ei lisatud. AS Rakvere Vesi omapoolset lahendust pumpla paigaldamiseks välja ei pakkunud. Hageja on nõude rajanud 29. septembril 2023 koostatud eksperthinnangule, mille kohaselt ei kajasta ehitusprojekt AS Rakvere Vesi poolt väljastatud tehniliste tingimuste kohast kanalisatsioonilahendust. Kuivõrd ehitusprojekt koostati ajaliselt enne, kui toimus liitumistingimuste väljastamine, ei saanudki ehitusprojekt liitumistingimusi kajastada. 3. oktoobri 2023 e-kirjavahetusest eksperthinnangu koostanud A. Piirsaluga nähtub, et eksperdile jääb ebaselgeks, miks survekanalisatsioon on vee-ettevõtte poolt välja ehitamata, kuigi liitumislepingus on see näidatud. Seega kinnitas ekspert, et AS Rakvere Vesi jättis survekanalisatsioonitorustiku kinnistu piirile ehitamata, mistõttu polnudki kostjal võimalust ka teistsuguseks kanalisatsioonisüsteemi lahenduseks, kui teha liitumine isevoolse kanalisatsioonisüsteemiga, sest kinnistu piiril liitumispunkt puudus. Pumpla paigaldamine oli samal põhjusel välistatud, kuna AS Rakvere Vesi ei rajanud survekanalisatsiooni kinnistu piirini ega paigaldanud peakraani. Isevoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamise kooskõlastas AS Rakvere Vesi esindaja Aivar Lõhe, kes mainis objekti ülevaatusel külmumise võimalust, kuid teisi ohuvõimalusi (uputust) ei maininud. Ka ei mainitud, et kanalisatsiooni on juhitud tänavate sadeveesüsteem, mis ei ole kostjale teadaolevalt tänapäevaste lahenduste järgi lubatud. Reoveepeakraani ja liitumispunkti puudumine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Seega on hageja esitanud hagi vale kostja vastu. Asjaolu, et kostja paigaldas pärast kindlustusjuhtumi toimumist kinnistu kanalisatsiooni tagasivooluklapi ei tähenda, et tegemist oli ehitusvea parandamisega. Klapp paigaldati pärast kindlustusjuhtumit olukorda hinnanud ettevõtte soovitusel. Kokkuvõtvalt ei tõenda hagiavaldusele lisatud tõendid hageja väiteid selle kohta, et kostja rajas kanalisatsiooni mittenõuetekohaselt, samuti on tõendamata hageja väited, et kostja jättis lisameetmena kasutusele võtmata tagasivooluklapi paigaldamise, milliste asjaolude koosmõjul sai nii ulatuslik veekahju tekkida. Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 26 lg 1 sätestab, et teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Seega on teenuslepingu sõlmimine AS Rakvere Vesi poolt otseseks kinnituseks, et AS Rakvere Vesi on ehitatud torustiku üle vaadanud, kanalisatsioon on ehitatud nõuetekohaselt ning AS Rakvere Vesi on andnud heakskiidu liitumistingimustest erinevaks lahenduseks, kuivõrd vastasel juhul ei oleks teenuslepingut sõlmitud. Kesk tn 33a elamule on 22. märtsil 2023 väljastatud kasutusluba. Seega on elamu tunnistatud nõuetekohaselt ehitatuks. Hageja on kohtule esitanud kaks videoklippi, mis on A.L. vande all antud ütluste kohaselt tema filmitud 2023. aasta juulis. Hageja soovis nende videote abil tõendada, et kanalisatsiooni liitumispunkt oli kinnistu piiril olemas. Videote metaandmetest nähtub, et videod on tehtud hoopis 6. novembril 2024. Seega on AS Rakvere Vesi esindaja A.L. vande all andnud 3
valeütlusi. Kostja eeldab, et A.L. tegi videod liitumispunkti paigaldamisel, mis video tegemise kuupäeva järgi toimus alles 2024. aasta novembris. Seega kanalisatsiooni liitumispunkti kinnistu piiril 2022 augustis välja ehitatud ei olnud, AS Rakvere Vesi oli sellest teadlik, lubas liitumistingimustest erineva lahenduse, mille kinnituseks sõlmis kinnistu omanikuga 25. augustil 2022 tarbimislepingu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 30. septembri 2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 940,89 eurot. Asjas puudub vaidlus, et 2. juulil 2023 toimus elamus Kesk 33a Rakveres kahjujuhtum ning elamu sai veekahjustusi, mille hüvitamiseks tasus hageja kindlustusandjana kindlustusvõtjale kokku 10 940,89 eurot. Pooled ei vaidle ka selles, et kahjujuhtumi põhjustas eeskätt see, et reovee äravool oli kinnistul paiknevast hoonest takistatud, mistõttu tungis reovesi elamu esimese korruse põrandatrapist hoonesse ja põhjustas veekahjustusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, mille tagajärjel võis tekkida kahju, kas kostjal lasub vastutus tekkinud kahju eest ja kas kahju on põhjuslikus seoses lepingurikkumisega. Maakohus leidis, et kostja rikkus oma töövõtulepingust tulenevat kohustust rajada tellija elamule nõuetekohane toimiv kanalisatsioonisüsteem. Kostja ehitas mittenõuetekohase kanalisatsioonisüsteemi, millega kostja võttis töövõtjana teadlikult riski võimalike tulevikus tekkivate ohtude osas. Kostja poolne lepingu rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise ning sellest tulenevalt vastutab kostja töövõtjana vastava rikkumise eest (VÕS § 642). Rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostjale oli teada, milleks tellija elamut vajab ja talle pidi olema ehituslikest eriteadmistest ja oskustest tulenevalt ettenähtav, millised ohud (näiteks üleujutus elamus) võivad mittenõuetekohase ja kooskõlastuseta kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega kaasneda. 22. märtsi 2024 AS Rakvere Vesi esindaja kirjaga on tõendatud, et AS Rakvere Vesi ei ole omapoolselt liitumistingimustest erineva tehnilise lahenduse osas nõusolekut andnud. Tunnistaja A.L. (AS Rakvere Vesi tootmisjuht) 22. mai 2025 toimunud kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et ta käis kanalisatsiooni ehitamise käigus kinnistul ja tuvastas, et kinnistu kanalisatsioonitorustik rajati liitumistingimustest erinevalt, so isevoolsena ja oluliselt maapinna külmumispiirist kõrgemale. Pumplat kinnistule ei rajatud. Liitumispunkt oli olemas (vastasel juhul ei oleks liitumistingimusi saanud väljastada) ja see on videotes ja kasutusloa taotluse juures olevas dokumentatsioonis fikseeritud. Kinnisasja asukohas on tegemist tavalise ühisvoolse kanalisatsiooniga. Isevoolne lahendus ei taga reovee äravoolu paisutustasemest allapoole jäävatest veeneeludest, mistõttu ei ole välditud hooneosades üleujutused ühiskanalisatsioonist tagasivoolava reovee tõttu. Kuna hoone trapid asetsevad paisutuskõrgusest ca 0,2 m madalamal, siis tulnuks uputuse vältimiseks äravoolud varustada tagasivooluklappidega või ära pumbata. Kinnistu omanik K. M. ei olnud ütluste järgi teadlik isevoolse kanalisatsioonisüsteemi lahenduse tegelikust olemusest ja sellega kaasnevatest võimalikest ohtudest. Kui kostja eriteadmisi omava töövõtjana paigaldas teistsuguse kanalisatsioonisüsteemi, pidanuks kostja juhtima K. M.a tähelepanu võimalike ohtude tekkimisele ning teavitama, et selline lahendus vajab vee-ettevõtja kooskõlastust ja nt tagasivooluklapi paigaldamist. Maakohus leidis, et kostja pole tõendanud, et just reoveepeakraani ja liitumispunkti puudumisest ning Moonakülas ühiskanalisatsiooni lahendust (sh väidetel, et naabruskonnas 4
võisid esineda ühiskanalisatsiooni viidetel tugeva vihmasaju tõttu kahjujuhtumid) arvestades oleks K. M.a omandile kahju tekkinud. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 840 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 30. oktoobril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist täies ulatuses, samuti kõigi menetluskulude hagejalt välja mõistmist. Maakohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Maakohus jättis tähelepanuta, et tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et kuivõrd kinnistu piiril puudus survekanalisatsiooni liitumispunkt erinevalt liitumistingimustes märgitule, ei saanudki liitumistingimustejärgset liitumist teostada, millise asjaoluga olid kursis nii AS Rakvere Vesi esindaja kui ka kinnistu omanik, kes mõlemad andsid omapoolse heakskiidu liitumistingimustest erineva ühenduse teostuseks, mida kinnitab teenuse osutamise lepingu sõlmimine AS Rakvere Vesi poolt. Kõik kostja olulisemad väited ja tõendid on kohus jätnud ilma põhjendusteta tähelepanuta. Kinnistu piiril puudus AS Rakvere Vesi liitumistingimustes märgitud survekanalisatsiooni peakraan ehk liitumispunkt. Ühendus teostati AS Rakvere Vesi teadmisel ja nõusolekul tänava peal asetsevasse esimesse rahustuskaevu. AS Rakvere Vesi esindaja viitas vaid kanalisatsioonitorustiku külmumisohule, mitte üleujutuse ohule. Seejuures on kohtuotsuses tunnistaja R.T. ütlusi ebaõigesti kajastatud. Nimelt on kohtuotsuses märgitud (lk 10), justkui oleks R.T. väitnud, et „kinnistu piiril oli survekanalisatsiooni peakraan olemas“ – tunnistaja ei ole sellist väidet esitanud, vaid kinnitas nagu kõik teised tunnistajad, et kinnistu piiril liitumispunkti ei olnud. Kuivõrd survekanalisatsioon oli vee-ettevõtja poolt välja ehitamata, siis on alusetud ka Andres Piirsalu eksperthinnangus esitatud etteheited pumpla paigaldamata jätmise kohta, kuivõrd pumpla paigaldamine oli objektiivselt võimatu liitumispunkti puudumise tõttu. AS Rakvere Vesi esindaja A.L. andis vande all valeütlusi, kui kinnitas, et kohtule 26. detsembril 2024 ning kordusena 29. mail 2025 esitatud videod on tema enda poolt filmitud 2023. aasta juulis. Videote metaandmetest selgub, et videod on tehtud hoopis 6. novembril 2024. AS Rakvere Vesi oli liitumispunkti puudumisest teadlik, sest lubas kinnistu omaniku nõusolekul liitumistingimustest erineva lahenduse, mille kinnituseks sõlmis kinnistu omanikuga 25. augustil 2022 tarbimislepingu. Teenuslepingu sõlmimine AS Rakvere Vesi poolt on otseseks kinnituseks, et AS Rakvere Vesi on ehitatud torustiku üle vaadanud, kanalisatsioon on ehitatud nõuetekohaselt ning AS Rakvere Vesi on andnud heakskiidu liitumistingimustest erinevaks lahenduseks, kuivõrd vastasel juhul ei oleks teenuslepingut sõlmitud. Maakohtu vastupidine järeldus on paljasõnaline. Kesk tn 33a elamule on 22. märtsil 2023 väljastatud kasutusluba, seega on elamu tunnistatud nõuetekohaselt ehitatuks. Kuivõrd vee-ettevõtja viitas kanalisatsioonisüsteemi ehituse ajal vaid külmumisohule, mitte üleujutusohule, ei olnud ega pidanud olema üleujutuse oht elamus kostjale ettenähtav. Külmumise vältimiseks kaeti torud penoplastiga ja külmumise oht ei ole käesoleva ajani ka realiseerunud.
5
Maakohus asus kohtuotsuses üllatuslikule seisukohale, et „kostja pole tõendanud, et just reoveepeakraani ja liitumispunkti puudumisest ning Moonakülas ühiskanalisatsiooni lahendust (sh väidetel, et naabruskonnas võisid esineda ühiskanalisatsiooni viidetel tugeva vihmasaju tõttu kahjujuhtumid) arvestades tingituna oleks K. M.a omandile kahju tekkinud“ (vt p 9 eelviimane lõik). Maakohus ei viidanud ega selgitanud menetluse jooksul kordagi, et tegemist on asjaoluga, mida kostja peaks tõendama, vaid märkis alles otsuses TsMS § 351 nõudeid rikkudes, et kostja on vastava asjaolu jätnud tõendamata. Olukorras, kus maakohus pidas kostja poolt esitatud tõendeid ebapiisavaks, oleks maakohus pidanud selgitamiskohustuse täitmiseks tegema kostjale TsMS § 230 lg 2 teise lause kohaselt ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja on maakohtu menetluses tõendanud, et kindlustusvõtja elamu asukohas Moonakülas on kanalisatsioon ühisvoolne ehk reovesi ja sademevesi on samas torustikus, mis võib suurte sadude või liigvee ajal kaasa tuua uputusi. Seega on Moonakülas valitud ühiskanalisatsioonilahendus, mille rajamine oli linnale odavam, kuid mis võib kaasa tuua uputuse kauem kui 20 minutit kestva väga intensiivse vihma korral. Eelviidatud põhjusel tekkis uputus ka Moonakülas Kesk tn 33a asuvas elamus, mille eest kostja ei vastuta. Alusetu on maakohtu etteheide tagasivooluklapi mittepaigaldamise kohta, kuivõrd tõendamist on leidnud, et tagasivooluklapp on mõeldud kasutamiseks hallvee s.o sadevee kanalisatsiooni puhul, mitte reovee kanalisatsiooni puhul. Ekspertiisi akti kokkuvõttes on lause: „tagasivooluklapi sobivust on vaja täpsustada, kuna üldjuhul paigaldatakse see hallvee kanalisatsioonile“. Reovee kanalisatsiooni puhul kasutatakse pumplat, mida ei saanud liitumispunkti puudumise tõttu objektiivselt paigaldada, samuti pidas omanik seda kulu (3000–4000 eurot) ülemääraseks. Kinnistu omanik ei ole pumpla paigaldamist käesoleva ajani tellinud, kuigi liitumispunkt on nüüdseks rajatud. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hagi on rahuldatud alusetult kostja vastu, kostja ei vastuta elamus tekkinud kahjude eest, kostja on ehitanud kanalisatsioonisüsteemi nõuetekohaselt, kinnistu piiril puudus kanalisatsiooni liitumispunkt ja seega ei saanud ka pumplat paigaldada ja ühendus tuli teha tänaval asuvasse esimesse võimalikku ühenduspunkti. Kinnistu omanik ja AS Rakvere Vesi olid teadlikud liitumistingimustest erinevast lahendusest ja andsid sellele oma heakskiidu, mida tõendab tarbimislepingu sõlmimine kinnistu omanikuga 25. augustil 2022.
5.Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu lahend muutmata. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Eksitav on kostja väide, mille kohaselt rahuldas maakohus hagi justkui ainult seetõttu, et kostja poolt ehitatud kanalisatsioon ei vastanud liitumistingimustele. Tegelikult nähtub maakohtu otsuse põhjendavast osast selgelt, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt rikkus kostja oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi nii sellega, et ehitas kanalisatsiooni liitumistingimustes nõutust erinevalt (selle üle puudub ka vaidlus) kui ka sellega, et ei paigaldanud isevoolsesse kanalisatsioonisüsteemi tagasivooluklappi ega pumplat, kuigi see oli nõutav. Kinnistu piiril oli survekanalisatsiooni liitumispunkt olemas, seda kinnitavad asjas kogutud tõendid. Survekanalisatsiooniga liitumine oleks eeldanud pumpla ehitamist kinnistule. Tõenditest nähtub, et vee-ettevõtja veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ning nende liitumispunktid ehitati korraga ja need asuvad kõrvuti. Eluliselt oleks ebausutav, et AS Rakvere Vesi ehitas vee- ja survekanalisatsioonitorustiku, mis asuvad kõrvuti ja samas kraavis, erinevatel aegadel. Kostja töötajate ja juhataja ütlused survekanalisatsiooni puudumise kohta on ebausaldusväärsed. Ka ekspert A. Piirsalu 3. oktoobri 2023 e-kiri ei 6
tõenda survekanalisatsiooni puudumist, sest ekspert selle olemasolu ise ei kontrollinud. A. Piirsalu kommenteerib selles e-kirjas üksnes kostja väidet, mille kohaselt oli survekanalisatsioon justkui välja ehitamata. Tõendamata on kostja väide, et A.L. poolt hagejale saadetud videod on tehtud 6. novembril 2024, mitte juulis 2023. Kostja poolt 18. augustil 2025 kohtule esitatud kuvatõmmistelt (dtl 404–406) ei ole võimalik järeldada, et kuvatõmmistelt nähtuv kuupäev oleks videote tegemise kuupäev. Kuvatõmmistel kujutatud kuupäev võib olla ka failide hilisema töötlemise, edastamise või kopeerimise kuupäev. Samas isegi juhul, kui need videod oleksid tehtud 2024. aasta novembris, siis ei tõendaks videote tegemise aeg kostja väidet, mille kohaselt paigaldati survekanalisatsioonitorustik alles 2024. aasta novembris. Kostja oleks töövõtulepingut rikkunud ka juhul, kui survekanalisatsioonitorustiku liitumispunkt oleks tõepoolest puudunud (millega hageja ei nõustu). Liitumistingimused olid enne kinnistu kanalisatsioonitorustiku ehitamist kostjale edastatud ja kostja oli nendega tutvunud. Kuna kostja ei suutnud survekanalisatsiooni liitumispunkti leida, ei pöördunud AS Rakvere Vesi poole liitumispunkti asukoha tuvastamiseks ja kostjale ei esitatud liitumistingimusi, mis võimaldaksid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ühendada rahustuskaevu, siis oleks kostja pidanud kinnistu kanalisatsioonitorustiku ehitustööd tegemata jätma, mitte asuma neid oma suva järgi lõpuni viima. Kinnistu kanalisatsioonitorustiku ehitamist liitumistingimustes nõutust erinevalt ei õigusta ja sellega kaasnevat kostja vastutust ei välista ka kinnistu omaniku väidetav nõusolek. Kui kinnistu omanik tõepoolest nõudis kanalisatsioonitorustiku rajamist liitumistingimustes kirjeldatust erinevalt (millega hageja ei nõustu), siis oleks kostja pidanud sellise juhise järgimisest keelduma. Kinnistu omanik ei teadnud ega andnud teadlikku nõusolekut, et kui ta loobub pumpla paigaldamisest, siis kaasneb sellega üleujutuse oht. Kinnistu omanik sai aru, et ilma pumplata tekib ainult reovee külmumise oht, mida on võimalik kõrvaldada lisasoojustusega. AS Rakvere Vesi ei ole heaks kiitnud liitumistingimustest kõrvale kaldumist ja kinnistu kanalisatsioonitorustiku ühendamist rahustuskaevu. Menetluses esitatud tõendid ja tarbimislepingu sõlmimine heakskiitu ei tõenda. Kostja poolt välja ehitatud kinnistu kanalisatsioonitorustik ei oleks vastanud töövõtulepingu tingimustele isegi siis, kui asuda seisukohale, et selle torustiku võis ehitada isevoolsena. Ekspert A. Piirsalu selgitas, et vastavalt standardile EVS 846:2021 on paisutustasemeks ühiskanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus + 0,1 m. Seega asetsevad elamu trapid paisutuskõrgusest ca 0,2 m madalamal. Allpool paisutustaset asuvatest veeneeludest ja põrandatrappidest tuleb reovesi ära juhtida ülepumpamise teel. Hallvee puhul võib kasutada ka tagasivooluklappi. Seega tulnuks uputuse vältimiseks elamu äravoolud varustada tagasivooluklappidega või pumbaga, mida kostja ei teinud. Elamute ehituse (sh kanalisatsioonitorustike ehitamise) valdkonnas tegutsevale isikule on ettenähtav, et ühiskanalisatsiooni paisutustasemest madalamal olevatest äravooludest võib juhul, kui torustikule ei ole paigaldatud pumplat või tagasivooluklappi, reovesi majja tungida. Moonaküla reoveekanalisatsiooni omadused, sh asjaolu, et reoveekanalisatsioon on ühisvoolne, ei oleks kindlustusvõtjale kahju tekitanud, kui kostja oleks kinnistu kanalisatsioonitorustiku ehitanud nõuetekohaselt.
7
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta kostja kanda.
7.Asja materjalide kohaselt tasus hageja kindlustusandjana kahjustada saanud elamu omanikule (K. M.) kokku 10 940,89 eurot kahju katteks. Elamu, kus üleujutus toimus, ehitas kostja. Nende asjaolude üle kohtumenetluses ei vaielda. Hageja leiab, et kahjujuhtumi eest vastutab kostja, kes rajas elamusse asukohaga Kesk tn 33a, Rakvere kanalisatsioonisüsteemi selliselt, et reovee pääsemine hoonesse sai võimalikuks. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 10 940,89 eurot. Maakohus leidis põhjendatult, et 2. juulil 2023 sai elamu Kesk 33a Rakveres veekahjustusi, mille põhjuseks oli takistus reovee äravoolul, mistõttu tungis reovesi elamu esimese korruse põrandatrapist hoonesse ja elamus tekkisid veekahjustused. Kostja pidi töövõtulepingu p-de 4.1-4.16 järgi tagama tellijale nõuetekohaselt toimiva kanalisatsioonisüsteemi. Kostja rajas kinnistule erinevalt AS-i Rakvere Vesi väljastatud liitumistingimustest isevoolse kanalisatsioonisüsteemi, mille osas ei ole AS Rakvere Vesi nõusolekut andnud. Kuna hoone trapid asetsevad paisutuskõrgusest ca 0,2 m madalamal, siis tulnuks uputuse vältimiseks äravoolud varustada tagasivooluklappidega või vesi ära pumbata. Seega rikkus kostja töövõtulepingut, rajades kinnistule mittenõuetekohase kanalisatsioonisüsteemi ja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele VÕS § 641 tähenduses. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda nimetatud asjaolude osas maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8), samuti ei ole maakohus eksinud tõendite hindamise reeglite vastu (TsMS § 232). Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki maakohtu seisukohti korrata (TsMS § 654 lg 6).
8.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Kostja väidab, et Rakvere Vesi AS andis suuliselt nõusoleku kanalisatsiooni liitumislahenduse muutmiseks ja seda põhjusel, et Kesk 33a kinnistul kanalisatsioonitorustiku rajamise ajal liitumistingimustes nimetatud survekanalisatsiooni peakraan kinnistu piiril puudus. Kostja pole kumbagi neist väidetest suutnud tõendada. Kostja soovitud järeldusi ei ole võimalik ringkonnakohtul teha ka maakohtus ülekuulatud tunnistajate ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste alusel. Kostja väitel andis liitumistingimuste muutmiseks vajaliku nõusoleku suuliselt AS Rakvere Vesi esindaja A.L. Kesk 33a ehitusobjekti külastades. A.L. tunnistajana ülekuulamisel sellise nõusoleku andmist ei kinnitanud ja sellist nõusolekut ei saa välja lugeda ei apellatsioonkaebuse p-s 8 tsiteeritud A.L. tunnistajana antud ütlustest ega ka 22. märtsi 2024 e-kirjast (dtl 99, milles A.L. avaldab selgelt, et kostja vastavasisuline väide on meelevaldne ja väär). AS Rakvere Vesi nõusolekut ei saa tuvastada ka kinnistu omaniku K. M. tunnistajana antud ütluste alusel (apellatsioonkaebuse p 20) ega ka K. M.a ja AS Rakvere Vesi vahel 25. augustil 2022 sõlmitud veega varustamise ja reovee ärajuhtimise lepingu alusel, mis sõlmiti 10 päeva pärast A.L. objektil käimist. K. M. andis ütlusi, et ta suhtles telefonis AS-ga Rakvere Vesi üksnes külma vee ja veetorude külmumise teemal, survekanalisatsioonist ja pumplast ei rääkinud. Tellijale ei selgitatud, mis funktsiooni pumpla täidab.
8.2.Kostja töötajate tunnistajate K.G. N. R.T. ja V.E. ütlustega maakohtu istungil on tõendatud üksnes A.L. viibimine Kesk 33a objektil (milles ei ole ka vaidlust). Tunnistaja K.G. 8
N. mäletas vestlusest A.L.ga üksne seda, et A.L. hoiatas, et kanalisatsioon on liiga kõrge, et külmub ära, tunnistaja ise kanalisatsioonitöödega ei tegelenud (dtl 366-367). Tunnistaja R.T. A.L.ga ei vestelnud, tunnistaja ei tea, kas kanalisatsiooni ühendamisest oli juttu (dtl 368–369). Tunnistaja V.E. ütluste kohaselt A.L.lt suuniseid ei tulnud, seda, mida A.L. rääkis, tunnistaja täpselt ei mäleta (dtl 372–374). Seega on kostja töötajatest tunnistajate ütlused üldsõnalised ja nad ei teadnud midagi kostja väidetud AS Rakvere Vesi suulisest nõusolekust kanalisatsiooni liitumislahenduse muutmiseks.
8.3.Seda, et kinnistu piiril oli liitumistingimuste väljastamise ajal 14. juulil 2022 survekanalisatsiooni liitumispunkt olemas, kinnitavad vee-ettevõtja liitumistingimused, Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, vee-ettevõtja esindaja ekirjad hagejale, samuti tarbimislepingu lisaks olev piiritlusakt. Survekanalisatsiooniga liitumine oleks eeldanud pumpla ehitamist kinnistule. Kui kostja ei suutnud liitumistingimustele vastava kanalisatsiooni rajamiseks survekanalisatsioonitorustiku peakraani asukohta tuvastada, oli tal võimalus pöörduda AS Rakvere Vesi poole liitumispunkti asukoha täpsustamiseks jai asjaolude selgitamiseks. Kostja juhatuse liige A. Pirak kinnitas maakohtu istungil vande all (dtl 379), et ta ei ole AS-lt Rakvere Vesi kanalisatsioonitorustiku teostusjooniseid küsinud. Asja materjalidest ei nähtu ka see, et AS-lt Rakvere Vesi oleks küsitud uusi ja muudetud liitumistingimusi, mis võimaldaksid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ühendada survekanalisatsiooni peakraani asemel rahustuskaevu. Maakohus on tunnistaja R.T. ütlusi otsuses osaliselt ebaõigesti kajastanud. Samas see maakohtu minetus ega ka asjaolu, kas kostja töötajad tööde käigus survekanalisatsiooni peakraani asukoha tuvastasid või mitte, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuivõrd kostja jättis survekanalisatsiooni peakraani väidetavast puudumisest AS-i Rakvere Vesi mõistlikult teavitamata ega taganud selles olukorras nõuetekohaselt toimivat kanalisatsioonilahendust, millega rikkus töövõtulepingu tingimusi.
8.4.Vaidlustades survekanalisatsiooni rajamiseks vajaliku peakraani olemasolu kinnistu piiril 2022 suvel, ei ole kostja suutnud asjas tõendada, millal liitumispunkt survekanalisatsiooniga hilisemal ajal faktiliselt rajati (vaidlust ei ole, et see liitumispunkt oli hiljemalt 2024 sügisel olemas). Õige on hageja seisukoht, et survekanalisatsiooni rajamine on mahukas töö, mida ei ole võimalik teha salaja ja märkamatult ja seda oleks pidanud märkama ka kinnistu Kesk 33a omanik K. M.. K. M. tunnistajana antud ütlustes liitumispunkti puudumist 2022 suvel ei kinnitanud (dtl 360), vaid eeldas, et „liitumispunkt pidi olema“. Tunnistaja A.L. väide, et kohtule tehtud videod liitumispunkti kohta on tehtud samal päeval (st juunis 2022), kui ta koos kostja esindaja ja töölistega objektil viibis, ei saa olla õige, sest videotelt on näha raagus puud. Samas see eksimus videode tegemise aja osas ei lükka ümber hageja väiteid, et liitumispunkt oli rajatud enne liitumistingimuste väljastamist.
8.5.Kuivõrd kostja on töövõtjana professionaal, siis ei välista tema vastutust praegusel juhul ka asjaolu, et tellija soovis hakata kiiresti elamut kasutama ning oli huvitatud odavamast lahendusest, mistõttu valitigi kanalisatsiooni rajamiseks liitumistingimustest erinev tehniline lahendus. VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, kui töövõtja juhiseid piisavalt kontrollis. Riigikohus on selgitanud, et töövõtja vabaneb vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas enne või pärast variantide väljapakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks (RKTKo 05.04.2019, nr 216-16481, p 20). Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole tellijat uputuste tekkmise ohust teavitanud. Tellija K. M.a ütlusest nähtub, et kostja ei selgitanud talle pumpla rajamise
9
vajadust ja isevoolse kanalisatsioonisüsteemi lahenduse erisusi. Kostja väited, et pumplat ei saanud paigaldada liitumispunkti puudumise tõttu, ei ole nagunii asjas tõendamist leidnud.
9.Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus hageja seisukohaga, et elamus toimus uputus seetõttu, et kostja ei olnud kinnistu kanalisatsioonitorustikku ehitades võtnud tarvitusele meetmeid selleks, et vältida reovee tagasivoolu ühiskanalisatsiooni paisutuskõrgusest madalamal asuvatest elamu äravooludest, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud A. Puusepa ekspertarvamuse alusel tuvastatut, et tema poolt elamule rajatud trapid asuvad paisutuskõrgusest ca 0,2 m madalamal, mistõttu ilma survekanalisatsiooni rajamata (milleks oli vaja ehitada pumpla) või tagasivooluklappi paigaldamata tekkis kinnistul üleujutuse oht. Seetõttu pidi uputuse tekkimise oht olema kostjale töövõtjana ettenähtav ja tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja poolse lepingu rikkumisega. Kesk 33a elamule kasutusloa väljastamine toimus avalik-õiguslike normide alusel ning kasutusloa väljastamine ei piira kuidagi kinnistu omaniku või tema asemel kindlustusandja nõudeid kahju hüvitamiseks kostja vastu seoses töövõtulepingu rikkumisega.
10.Kostja heidab maakohtule ette üllatuslikku väidet kohtuotsuses, et „kostja pole tõendanud, et just reoveepeakraani ja liitumispunkti puudumisest ning Moonakülas ühiskanalisatsiooni lahendust arvestades tingituna oleks K. M.ale kahju tekkinud“. Ringkonnakohus märgib, et kostjat esindas maakohtus vandeadvokaat, kes pidi teadma TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat poole kohustust tõendada oma väiteid. Olukorras, kus kostja ei järginud tellija kinnistule kanalisatsiooni rajades AS Rakvere Vesi liitumistingimusi ja leidis, et tellijale tekkis kahju muul põhjusel, kui kostja poolse lepingurikkumise tõttu, pidi ta seda asjaolu kohtumenetluses tõendama. Ajaleheartiklid ei lükka ümber asjatundja A. Puuseppa arvamust uputuse põhjuste kohta. Nõuetekohane kanalisatsioon on eriti vajalik just suurte sadude korral. Kostja apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised tõendid jäid kostjal maakohtu menetluses esitamata. Ka koos apellatsioonkaebusega ei ole kostja uusi tõendeid esitada soovinud. Asja on arutatud praegusel juhul piisavalt nii faktilisest kui õiguslikust küljest ja maakohus ei ole TsMS §-s 351 sätestatut rikkunud.
11.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et AS-le Rakvere Vesi võib olla etteheidetav, et ta K. M.aga liitumislepingut sõlmides jättis kinnistu kanalisatsiooni tehnilise lahenduse vastavuse väljastatud liitumistingimustele kontrollimata. Samas vastutab kostja töövõtulepingu rikkumise tõttu tekitatud kahju eest ka olukorras, kus AS Rakvere Vesi K. M. liitumistingimustega vastuolus oleva liitumislepingu sõlmis, sest uputuse K. M. elamus põhjustas kostja ehitatud mittenõuetekohane kanalisatsioon. Tegemist võib olla kostja ja AS Rakvere Vesi solidaarvastutusega VÕS § 65 lg 1 järgi ning sellisel juhul võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega ei ole hagi esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja saab solidaarvõlgnikuna esitada soovi korral oma nõude teise solidaarvõlgniku vastu VÕS § 69 lg 2 alusel.
12.Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei muuda ringkonnakohus maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks õigusabikulud 3341,17 eurot (15 h 52 min tunnihinnaga 170 eurot/h) koos käibemaksuga. Hageja palub menetluskulud kostjalt välja mõista koos käibemaksuga. KMS § 16 lg 2 p 1 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kindlustusteenuse käivet, mis on hageja põhitegevus. Käesolev vaidlus on seotud hageja põhitegevusega, seetõttu ei saa hageja KMS § 29 lg 1 ja lg 3 järgi oma menetluskuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada.
10
Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud ringkonnakohtus on TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikud ja põhjendatud. Hageja ei kasutanud maakohtu menetluses õigusabi, mis tuli vastaspoolel hüvitada. Seetõttu loeb ringkonnakohus põhjendatuks kogu hageja õigusabikulu ringkonnakohtus, sh tutvumise tsiviilasja materjalidega 4 h 40 min. Asja arutati ka suuliselt kohtuistungil. Ringkonnakohus loeb hageja põhjendatud õigusabikuluks 3341,17 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjal tuleb tasuda ka viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.