Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad 1.AS LHV Kindlustus (hageja; kindlustusandja) palub OÜ-lt Servo Grupp (kostja) kahjuhüvitise 10 940,89 euro väljamõistmist. Elamu aadressiga XXX, Rakvere on kindlustatud AS LHV Kindlustus poolt ning kindlustusvõtjaks on MR ja elamu omanikuks on KM (kindlustus poliisi nr 102501864). Vastavalt LHV kodukindlustuse tingimustele on kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud kindlustatud eseme omanik ja kõik kindlustatud eset seaduslikult valdavad või kasutavad isikud (kindlustusvõtja). MRi elukoht on elamu aadressiga XXX, Rakvere ning sellest tulenevalt saab kindlustusvõtjaks pidada nii MRi kui ka KMt. 03.07.2023 hagejale edastatud kahjuteate järgi teavitas elamu omanik, et: „Rakvere Linna sademevee äravool pressis läbi elamu kanalisatsiooni äravoolu trappidest hoonesse. Kogu maja põrandad on üle ujutatud, veekahjustus on põrandal, seintel ja mööbli all.“ Kahjujuhtumijärgse olukorraga käis tutvumas hageja koostööpartner ja remondiettevõte Vesrax OÜ, kes koostas ka ülevaatuse akti, millega tuvastati, et kahju põhjuseks on asjaolu, et vesi tuli kanalisatsioonist üles ning kahjustada sai kogu maja laminaatpõrand, liistud, ukselengid, liistud, kipsseinad- ja mööbel. Ülevaatuse järgselt koostas Vesrax OÜ kahjude taastamiseks hinnapakkumise summas 9 057,43 eurot. Elamu asukohaga XXX, Rakvere ehitas Servo Grupp OÜ ehk kostja, tarbijatöövõtulepingu alusel 2021 aastal. Kahjujuhtumi ajal oli VÕS § 650 lg 1 mõistes seadusjärgne garantiiaeg kehtiv ja klient soovis, et taastamistööd teostaks kostja. Kostja koostas hinnapakkumise suuruses 8808,84 eurot, mille hageja andis heakskiidu. Hüvitamisele kuulus ka kolimis-, demontaažija montaažitööd, torumehe väljakutse- ja veeuputuse likvideerimise tööde maksumus. Kindlustusvõtja tasus esialgselt ise nimetatud tööde eest ning seejärel hüvitas hageja kogusumma kindlustusvõtja kontole summas 9 218,64 eurot. Kindlustusjuhtumi järgselt sai elamus kahjustada mööbel, mille osas hüvitis hageja kindlustusvõtjale 1400 eurot. Kahjustatud mööbli kulu oli 1622 eurot, kuid kindlustusvõtja soovis osta uue mööbli ning valis seetõttu rahalise hüvitise 1400 euro eest uue mööbli soetamiseks. Kindlustusvõtja vajas remonditööde ajaks ajutist elamispinda, kuna elamispind muutus kindlustusjuhtumi tõttu elamiskõlbmatuks ning hageja hüvitas kindlustusvõtjale ajutise elamispinna üürikulu 322,25 eurot. Juhtumi tõttu on kogukahjuks 10 940,89 eurot. Hageja pöördumise järgselt oli kostja arvamusel, et kahju tekkis sadevee juhtimisest reoveekanalisatsiooni, mille tagajärjel tungis vesi trappidest majja. Kostja mainis oma vastuses, et AS Rakvere Vesi pidanuks sademevee probleemidest teavitama ja pakkuma lahendusena tagasilöögi klapi paigaldust, mida AS Rakvere Vesi ei teinud. Kostja andis ka teada, et pärast juhtumit paigaldas kostja ise kanalisatsioonile tagasilöögiklapi omal kulul. Kahju tekkimise põhjuse väljaselgitamiseks tellis hageja ekspertiisi, mille viis läbi AP (volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, EKR tase 8 (kutsetunnistused 152121 ja 152122). Eksperthinnangus toodult ei rajatud kinnistule AS Rakvere Vesi poolt väljastatud tehniliste tingimustele kohaselt kanalisatsioonilahendust. Kahju toimumise ajal puudus vee-ettevõtja kooskõlastus tehnilistest tingimustest erinevale ehitusprojekti lahendusele. Kanalisatsioonitorustik oli rajatud elamu ehitamisel liitumistingimustest erineva lahendusena 2

isevoolsena. Isevoolne lahendus ei taga aga reovee äravoolu paisutustasemest allapoole jäävatest veeneeludest, mistõttu ei olnud välditud hoones üleujutused ühiskanalisatsioonist tagasivoolava reovee tõttu. Lisaks, liitumisühenduse tegemine tulevikus survekanalisatsiooniga eeldab pumpla rajamist kinnistule, mida kahjujuhtumi ajal ei olnud rajatud. Eelneva põhjal leidis hageja, et kahjujuhtumi eest vastutab kostja, kes rajas elamusse asukohaga XXX, Rakvere kanalisatsioonisüsteemi selliselt, et reovee pääsemine hoonesse sai võimalikuks. Nõuetekohase kanalisatsioonisüsteemi rajamise korral ei oleks reovesi hoonesse tungida. Hageja esitas 14.02.2024 kostjale tagasinõude kindlustushüvitise 10 940,89 euro saamiseks, millega kostja ei nõustunud, sest elamu ehitamisel otsustas hageja ise pumplat mitte paigaldada. Hageja töötaja vastas kostjale, et kostjal, kui ehitusspetsialistil oli kohustus kliendile selgitada, mis võib juhtuda tagasilöögiklapi paigaldamata jätmisel. Kostja andis teada, et võtab ühendust enda kindlustusandjaga. 07.03.2024 vastas kostja esindaja N. Tammemäe, et ei nõustu tagasinõudega ja palus esitada kahjujuhtumi kohta dokumendid, millised hageja 11.03.2024 ka esitas. 18.03.2024 edastas kostja esindaja kindlustusvõtja KM poolt digiallkirjastatud kinnituse, milles klient nõustus elamu ehituse käigus reoveepumpla paigaldamata jätmisega. Vahepumpla paigaldamine ei olnud võimalik, kuna AS Rakvere Vesi ei olnud (pole käesoleva ajani) välja ehitanud liitumispunkti krundi piiril. 21.03.2024 hageja pöördumisele vastusena märkis AS Rakvere Vesi tootmisjuht, et kinnistule väljastati liitumiseks liitumistingimused Rakvere linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikuga, milles fikseeriti, et kinnistu kanalisatsioonitorustik tuleb ühendada kinnistu piiril paikneva survekanalisatsioonitorustiku peakraaniga. See tähendab, et kinnistu kanalisatsioonitorustikule oleks ilmtingimata pidanud ette nägema reovee ülepumplat. Tänaval paikneva ühiskanalisatsiooni torustiku rajas AS Rakvere Vesi kinnistute XXX ja xxx tarbeks survekanalisatsioonina põhjusel, et oleksid välistatud paisutuskõrgusest tulenevad võimalikud riskid. AS Rakvere Vesi ei ole väljastanud kehtivatest liitumistingimustest erineva lahendusega liitumistingimusi ning andnud suulist nõusolekut liitumistingimustest erineva lahenduse rajamiseks. Kinnistu veeja kanalisatsioonitorustike ehituse ajal tuvastas AS Rakvere Vesi tootmisjuht objekti külastades, et kinnistu kanalisatsioonitorustik rajatakse liitumistingimustest erineva lahendusena isevoolsena ja oluliselt maapinna külmumispiirist kõrgemale. Tootmisjuht osutas ka tehnilise lahenduse mittevastavusele tähelepanu, millele vaatamata rajati liitumistingimustest erinev lahendus. Ehitaja põhjendus liitumistingimustes erineva lahenduste ehitamiseks toetus asjaolule, et kaevetööde teostamist kinnistul raskendab maapinna lähedal paiknev paekiht ja kinnistu reovee ülepumpla (ja ka torustike) paekihi sisse paigaldamine toob kaasa täiendavad kulutused. 02.04.2024 edastas hageja kostjale AS Rakvere Vesi vastuse. Kostja ei nõustunud AS Rakvere Vesi tootmisjuhi väljendatuga, et viimane osutanuks tehnilise lahenduse mittevastavusele tähelepanu ning kordas veelkord, et kinnistu omanik ise loobus pumpla paigaldamisest ning sel põhjendusel kostja kahju eest ei vastuta. Kahju menetlemise ajal ei toonud kinnistu omanik KM välja asjaolu, et ülepumpla jäi paigaldamata tema enda soovil, milline asjaolu ilmnes pärast kahjuhüvitise väljamaksmist, mille osas leidis hageja, et hüvitis maksti kindlustusvõtjale alusetult ning 12.04.2024 esitas hagejal kindlustusvõtjale tagasinõude. Kindlustusvõtja (kinnistu omanik) KM helistas hagejale ning ei tunnistanud kahjujuhtumis enda süüd. KM selgitas 15.04.2024 kirjalikus vastuses hagejale, et ta ei ole ehitusspetsialist ja ta ei teadnud pumpla rajamise vajadusest ning elamu ehitamisel ei toonud kostja välja seda, miks pumpla paigaldamine on vajalik. KM tõi välja, et AS Rakvere Vesi spetsialist mainis kohapeal maja juures käies, et pumpla võib osutuda vajalikuks, kui esineb talvel vee külmumist. Kostja veenis klienti, et pumplat ei pea rajama, kuna vesi ei külmu ja kostja ehitab kanalisatsiooni välja selliselt, et sedasi ei juhtuks. KM andis teada, et kostja ei suunanud teda klappi paigaldama, kuna sademe- ja reovee sissetungimisest majja ei olnud ehitamise ajal juttu. Pärast kindlustusvõtja KM esitatud vastust hindas hageja kahjujuhtumi asjaolud ümber ning tegi järelduse, et kahju ei tekkinud kindlustusvõtja hoolsuskohustuse täitmata jätmisest ning loobus KM, kui kindlustusvõtja vastu esitatud tagasinõudest. Hageja hinnangul oli ootuspärane, et ehitustööde tellimisel ehitusettevõtjalt usaldab klient tööde teostaja teadmisi, oskusi ja hinnanguid. Kinnistu 3

asukohaga XXX, Rakvere omanikuks sai KM 29.12.2021. Kinnisasja omanik sõlmis kostjaga VÕS § 635 lg 4 kohaselt tarbija töövõtulepingu, mille esemeks oli elamu ehitamine, so vundamendist valmislahenduseni, mis hõlmas ka vee- ja kanalisatsiooni süsteemi ehitamist (töid teostati vahemikus 18.04.2021-31.07.2021; KMle anti töö üle perioodil 31.07.2021-29.12.2021). Hageja hinnangul on 02.07.2023 kahjujuhtumi eest vastutavaks isikuks kostja, sest viimane ei rajanud kanalisatsiooni nõuetekohaselt, st kostja rajas liitumistingimustest erineva, so isevoolse lahenduse, mille tulemusel tungis läbi trappide vesi elamusse ja tekkis ulatuslik kahju. Kinnistu omanik kinnitas, et ehituse ajal ei selgitatud talle teistsuguse kanalisatsioonisüsteemi rajamise vajadust, kostja kinnitas kinnisasja omanikule, et kanalisatsioonisüsteemi ehitus teistsuguselt on kohane ega too kaasa kahju tekkimist. Pärast veekahju tekkimist paigaldas kostja alles elamusse oma kuluga tagasilöögiklapi, mis viitab sellele, et kahjujuhtumi järgselt sai kostja aru, et viidatud klapi paigaldamine olnuks vajalik juba varasemalt. KM ostis elamu elamiseks, ta ei saanud eeldada, et pärast töö üleandmist võib elamus tekkida ulatuslik veekahju vale kanalisatsioonisüsteemise ehitamise tõttu. KM palkas maja ehitamiseks kostja, kui ehitusspetsialisti, tugines kostja erialastele oskustele ja teadmistele ning eeldas, et ehitustööd tehakse kvaliteetselt ja professionaalselt. Kostja teostas eeltoodust tulenevalt töövõtu alusel töö ebakvaliteetselt ja puudusega, mis ilmnes töö üleandmise ajal, so kahe aasta jooksul (töö ei vastanud lepingutingimustele, VÕS § 641 lg 2 p 5; VÕS § 642 lg 2). KM teavitas kostjat lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, pärast selle avastamist (VÕS § 644 lg 1). Üleujutuse selgitas välja ekspert, kes koostas ekspertiisi akti, millega on täidetud VÕS § 644 lg 2 eeldus.

torustikku. Seega võib survekanalisatsiooni toru ühendada ka ühisvoolse süsteemiga; oluline on, et kinnistult tulev vesi liigub rõhu all õigesse torustikku ning ei pääse tagasi hoonesse. Kostja väide, et uputus tekkis vältimatult põhjusel, et Moonakülas on rajatud ühisvoolne kanalisatsioon, ei ole loogiliselt ega tehniliselt korrektne. Ühisvoolne süsteem tähendab, et reovesi ja sademevesi juhitakse samasse torustikku, mis võib suurte vihmade korral tõesti olla koormatud rohkem kui lahkvoolse süsteemi puhul aga tegelik uputuse tekkimine sõltub sellest, kuidas on konkreetse kinnistu süsteem lahendatud – kas põrandatrappid on paisutustasemest kõrgemal või on rajatud vajalikud kaitsemeetmed (nt pumpla või tagasivooluklapid). Kui need lahendused on õigesti tehtud, siis ei pääse vesi hoonesse ka juhul, kui ühisvoolne torustik on ajutiselt suurema koormuse all. Seetõttu ei saa kostja loogikat pidada õigeks – ühisvoolne süsteem võib suurendada riski, kuid ei ole iseenesest uputuse otsene ega vältimatu põhjus. Uputuse vältimiseks oligi ette nähtud survekanalisatsiooniga liitumine, pumpla rajamine ja trappide õigele kõrgusele paigaldamine (millest kõik jäid tegemata). Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt hagi olevat esitatud vale kostja vastu ja kostja ei vastuta kahju eest. Kõik hageja esitatud tõendid kinnitavad, et survekanalisatsiooni liitumispunkt oli kinnistu piiril olemas ning kostja kohustus oli liitumine teostada just sealt kaudu. Kostja väited, et pumplat ei saanud rajada ja ühendus tuli teha tänaval asuvasse isevoolsesse liitumispunkti, on alusetud ning ei muuda fakti, et kostja rikkus liitumistingimusi. Samuti ei tõenda ei teenuslepingu sõlmimine seda, et AS Rakvere Vesi oleks andnud kirjaliku nõusoleku liitumistingimustest kõrvalekaldumiseks. Seega on kostja väited, nagu oleks ta ehitanud kanalisatsioonisüsteemi nõuetekohaselt ja ei vastuta tekkinud kahju eest, ümber lükatud. Kostja üritab jätta muljet, et probleem oli süsteemis endas või vee-ettevõtjas, kuid tegelikkuses tulenes kahju põhjuslik seos kostja enda ehituslikust otsusest ja liitumistingimuste rikkumisest. Hageja leidis, et olukorras, kus eelprojekti koostamise ajal ei olnud AS Rakvere Vesi poolt liitumistingimusi väljastatud, eraldi tööprojekti ei koostatud ja kus eelprojektis piisav info liitumisühenduse tegemiseks puudus, pidi töövõtjale ehk kostjale olema selge, et töö teostamiseks saadud juhised ei ole piisavad. Ei ole tõendatud, et kostja on tellijale selgitanud eelprojekti ebapiisavust või juhtinud tellija tähelepanu selliselt lahendatud VK süsteemiga kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks. Tellija ehk KM kinnitusest ei nähtu, et kostja oleks pööranud tellija tähelepanu võimalikele riskidele või selgitanud selliselt teostatud VK süsteemi eripärasid või viidanud asjaolule, et selline kanalisatsioonisüsteem ei vasta kehtivatele õigusaktidele. Vastupidiselt – tellija otsustas pärast kostjaga konsulteerimist rajada isevoolsevana toimiva kanalisatsioonisüsteemi, mis antud kinnistul ei taganud reovee äravoolu ja mistõttu sai võimalikuks ühiskanalisatsioonist reovee tagasivoolamine ja hoone ulatuslik kahjustumine. KM kirjutis näitab selgelt, et tellijal oli suur usaldus töövõtja, kui oma ala spetsialisti vastu ja töövõtja nõustas tellijat selliselt, et tal tekkis veendumus, et nõuetele mittevastava VK süsteemi rajamine ei too endaga kaasa mingisuguseid riske. Hoone koos kommunikatsioonidega ei olnud ehitatud ja projekteeritud vähemalt keskmise kvaliteediga, kuna reovesi tungis ulatuslikul määral hoonesse. Ekspertiisihinnangu p-ist 3.3 tuleneb, et hoone trapid asetsevad paisutuskõrgusest ca 0.2 m madalamal, siis tulnuks uputuse vältimiseks äravoolud varustada tagasivooluklappidega või ära pumbata. Ekspert toob välja, et rajatud kanalisatsioonisüsteem ei vasta standardile EVS 846:2021. Rakvere linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri § 9 lg 1 ütleb, et kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks. Töövõtja ei toestanud tööd vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sest lisaks mittesobiva kanalisatsioonisüsteemi rajamisele jättis ta paigaldamata ka tagasivooluklapi, mille paigaldamine oli seaduses sätestatu alusel kohustuslik. Tulenevalt eeltoodust oli hageja seisukohal, et kostja töövõtulepingu objekt ei vastanud lepingutingimustele ja selle mittevastavuse tõttu toimus 02.07.2023 kahjujuhtum, mille käigus sai rajatud eramu kannatada. Hageja oli seisukohal, et Servo Grupp OÜ-l ehk kostjal oli igati võimalik liitumistingimusi ja kehtivaid õigusakte järgida ning rajada nõuetekohane kanalisatsioonisüsteem. Olenemata sellest 5

jättis kostja oma töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata, mis oli otseses põhjuslikus seoses hilisema kahju tekkimisega (reovee tungimine eluruumidesse). Kostja vastuväited

kinnistu omanik selle kinni maksma. Ka eksperthinnangus on märgitud, et „tagasivooluklapi sobivust on vaja täpsustada, kuna üldjuhul paigaldatakse see hallvee kanalisatsioonile“. Seega on hageja väited ja järeldused seoses kinnistu omaniku poolt tellitud klapi paigaldamisega ebaõiged ning hageja oletus, et tagasivooluklapi paigaldamata jätmise tõttu tekkis ulatuslik veekahju, on tõendamata. Hagiavalduses esitatud väide, millise kohaselt „ehitaja põhjendus liitumistingimustes erineva lahenduste ehitamiseks toetus asjaolule, et kaevetööde teostamist kinnistul raskendab maapinna lähedal paiknev paekiht ja kinnistu reovee ülepumpla (ja ka torustike) paekihi sisse paigaldamine toob kaasa täiendavad kulutused“, on ebaõige – kostja ei ole midagi sellist kunagi avaldanud ega väitnud. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hagiavaldusele lisatud tõendid ei tõenda hageja väiteid selle kohta, et kostja rajas kanalisatsiooni mittenõuetekohaselt, samuti on tõendamata hageja väited, milliste kohaselt jättis kostja lisameetmena kasutusele võtmata tagasivooluklapi paigaldamise, milliste asjaolude koosmõjul sai nii ulatuslik veekahju tekkida. Kostja hinnangul ei tõenda ka eksperthinnang ega eksperdi täiendav e-kiri kostja vastutust elamus tekkinud kahjude eest, mis tekkisid väidetavalt reovee äravoolu takistuse tõttu. Kostja lisas enda ja KM omavahelise kirjavahetuse 07.07.2024, kus KM kirjeldab suure paduvihma ajal kanalisatsioonivee purskamist tänaval, mis tõendab AS Rakvere Vesi poolt mittenõuetekohaselt teostatud töid ja linnale kuuluva kanalisatsioonisüsteemi nõuetele mittevastavust, mis omakorda põhjustas uputuse KM elamus ja kahjude tekkimise. Kahele Virumaa Teatajas ilmunud artiklitele tuginevalt leidis kostja, et Moonakülas on reoveekanalisatsioon ühisvoolne, st et reovesi ja sademevesi on samas torustikus, mis võib suurte sadude või liigvee ajal kaasa tuua uputusi. Seega on Moonakülas valitud ühiskanalisatsioonilahendus, mille rajamine oli linnale odavam, kuid mis võib kaasa tuua uputuse kauem kui 20 minutit kestva väga intensiivse vihma korral. Eelviidatud põhjusel tekkis uputus ka Moonakülas XXX asuvas elamus, mille eest kostja ei vastuta. Rakvere linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 26 lg 1 sätestab, et teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Seega on teenuslepingu sõlmimine AS Rakvere Vesi poolt otseseks kinnituseks, et AS Rakvere Vesi on ehitatud torustiku üle vaadanud, kanalisatsioon on ehitatud nõuetekohaselt ning AS Rakvere Vesi on andnud heakskiidu liitumistingimustest erinevaks lahenduseks, kuivõrd vastasel juhul ei oleks teenuslepingut sõlmitud. 22.03.2023 on XXX elamule väljastatud kasutusluba Ehitisregistri andmetel. Seega on elamu tunnistatud nõuetekohaselt ehitatuks. Tunnistajate RT, VE ja KN, kostja seadusliku esindaja, kinnistu omanik KM, AS Rakvere Vesi esindaja AL, kui ka ekspert AP kinnitanud, et kanalisatsiooni liitumispunkt oli AS Rakvere Vesi poolt rajamata. Hageja on kohtule esitanud kaks videoklippi, mis on AL vande all antud ütluste kohaselt tema enda poolt filmitud 2023 aasta juulis. Hageja soovis nende videote abil tõendada, et kanalisatsiooni liitumispunkt oli kinnistu piiril olemas. AL on oma 20.12.2024 kaaskirjas väitnud, et „arvasin, et liitumispunktide kohta tegin fotod, aga tegelikult on tehtud paar videolõiku“, mis viitab justkui videote tegemisele liitumispunktide rajamisel. Kostja palus korduvalt hagejal esitada tõendid videote tegemise kuupäeva kohta, kuid hageja on kõik kostja vastavad taotlused jätnud tähelepanuta. Kostjal õnnestus endal avada videote metaandmed ja nendest nähtub, et videod on tehtud hoopis 06.11.2024. Seega on tõendamist leidnud AS Rakvere Vesi esindaja AL poolt vande all valeütluste andmine, kuivõrd AL kinnitas vande all, et videod on tehtud 2023 juulis. Kostja eeldab, et AL tegi videod liitumispunkti paigaldamisel, mis video tegemise kuupäeva järgi toimus alles 2024 novembris. Seega on tõendamist leidnud, et kanalisatsiooni liitumispunkti kinnistu piiril 2022 augustis välja ehitatud ei olnud, AS Rakvere Vesi oli sellest teadlik, lubas liitumistingimustest erineva lahenduse, mille kinnituseks sõlmis kinnistu omanikuga 25.08.2022 tarbimislepingu. Ka AL kinnitas, et Moonakülas on reoveekanalisatsioon ühisvoolne. Küsimusele, et milliseid ohte võib selline kanalisatsioonisüsteem kaasa tuua, vastas AL, et „see sama oht, mille pärast me täna siin oleme, ehk teatud tingimustel vali vihmade korral võib tekkida ühisvoolses kanalisatsioonis surveline efekt, mis tähendab seda, et vesi läheb sinna, kuhu on kergem minna ja kuhu on madalam minna“. AL teadis viidata kahele analoogilisele uputusele viimastel aastatel Moonakülas – ühel juhul hüvitas 7

kahju kindlustusandja ja teisel juhul AS Rakvere Vesi. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kostja ei vastuta elamus tekkinud kahjude eest, kostja on ehitanud kanalisatsioonisüsteemi nõuetekohaselt, kinnistu piiril puudus kanalisatsiooni liitumispunkt ja seega ei saanud pumplat paigaldada ja ühendus tuli teha tänaval asuvasse esimesse võimalikku ühenduspunkti. Kinnistu omanik KM kinnitab oma 15.08.2022 sõnumis (esitatud kohtule 23.05.2025), et sai kõne AS-ilt Rakvere Vesi selle kohta, et kõik on korras, misjärel teostaski kostja isevoolse ühenduse esimesse rahustuskaevu tänava peal. AS Rakvere Vesi oli teadlik liitumistingimustest erinevast lahendusest, andis sellele oma heakiidu, mida tõendab tarbimislepingu sõlmimine kinnistu omanikuga 25.08.2022. Kinnistu omanik ei ole käesoleva ajani pidanud vajalikuks pumpla paigaldamist, mille maksumus on ca 3000-4000 eurot, kuigi liitumispunkt on käesolevaks ajaks rajatud. Seega ei vastuta kostja elamus tekkinud kahjude eest ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused

oluliselt maapinna külmumispiirist kõrgemale (so tehnilise lahenduse mittevastavus). Pumplat kinnistule ei rajatud. Teostusjoonist tunnistajale ei esitatud. Liitumispunkt oli olemas (vastasel juhul ei oleks liitumistingimusi saanud väljastagi) ja see on videotes (tehtud juulis 2023) ja kasutusloa taotluse juures olevas dokumentatsioonis fikseeritud. Kinnisasja asukohas on tegemist tavalise ühisvoolse kanalisatsiooniga ja ei näe, et eelnev oleks juhtumiga omavahelises seoses. KM 22.05.2025 istungil antud ütluste kohaselt oli juhtumi toimumise ajal 02.07.2023 üle keskmise tugev paduvihm, mis ei jõudnud tänava pealt kuskile minna ja tuli elamusse üles. Naabritelt on kuulnud, et kanalisatsiooniga on probleeme paduvihma ajal. Pärast kindlustusjuhtumit ei ole probleemi olnud, saab aru, et klapp hoiab ära selle, et vesi uuesti üles ei tuleks (klapi vajadusest ehituse ajal ei teadnud). Töövõtulepingu koostas kostja, ehitustehnilist teemat ei valda (töötab haridus sektoris). Kanalisatsioonitööd olid ehitaja kohustuseks. Liitumistingimuste saamiseks tegi tema taotluse AS-ile Rakvere Vesi ja tingimused suunas ehituse perioodi ajal 2021/2022 ehitajale. Ehitaja liitumistingimuste osas talle selgitusi (nõu) ei ole andnud või sellekohast arutelu ei olnud. Arutelu toimus, kui AS Rakvere Vesi esindaja käis krundi juures ning ehitajal ja AS Rakvere Vesi vahel toimusid krundil arutelu kohad. Sel hetkel teda ennast krundil kohal ei olnud (oli AS Rakvere Vesi esindaja ja ehitaja). AS Rakvere Vesi esindajaga oli telefonisuhtlus, kus talle öeldi, et võib tekkida olukord, kus vesi võib ära külmuda ja see oli kõik (survekanalisatsioonist ega pumplast ei räägitud). Vee külmumisega seonduvalt oli pumpla paigaldamisest ehitamise ajal juttu, otsustati, et soojustatakse ära. Pumpla funktsiooni ei tegelikult ei teadnud. Keegi ei öelnud, et reovesi tuleb tuppa, kui teadnuks, oleks ümber pööranud. Ohtu ei osanud hinnata tavakodanikuna. Ehitaja leidis, et tal on kõik õigesti tehtud, aeti kraav kinni ja oligi kõik (ehitaja teadis, kuhu kanalisatsioon ühendatakse). Tunnistaja kinnitas, et liitumispunkt tehti (see oli olemas), sest kui vahepealsel ajal käis AS Rakvere Vesi maakraani parandamas, sellest räägiti ka ehitajaga. 18.03.2024 kinnituskirja osas märkis tunnistaja, et ei teadnud algselt, et survekanalisatsioon oli olemas. Ehitaja suunas teda kinnituskirja tegema. Tunnistaja KN kinnitas 22.05.2025 istungil, et teostas XXX, Rakveres ehitustöid vundamendist kuni katuseni välja. AS Rakvere Vesi esindaja käis objektil ja ütles, et kanalisatsioon on liiga kõrge, et see külmub talvel ära. Torudele pandi külmumise vältimiseks penoplasti. Ei mäleta, et liitumispunkt oleks kinnistu piiril olnud. Kuulis, et klient ei soovinud pumpla rajamist. Veeühendust ja kanalisatsiooni töid tema ei teinud. Juhiseid kinnistu omanik kohapeal ei andnud. Juhiseid andis kostja. Tunnistaja RT tegi ehitustöid (v.a kanalisatsioonitoru töid) eelmärgitud objektil ja nägi, et AS Rakvere Vesi esindaja käis kohapeal liitumissõlme vaatamas, mis oli aia taga lahti kaevatud. Kuulis, et esindaja viitas külmumispiirile, et midagi võib ära külmuda. Kinnistu piiril oli survekanalisatsiooni peakraan olemas. Kanalisatsioon ühendati aia taha, mingi punkt oli seal. Kui kraav oli lahti kaevatud, siis liitumispunkti ei olnud. Pumplat tellija ei soovinud. Tunnistaja VE sõnul tuli AS Rakvere Vesi esindaja objektile liitumispunkti olemasolu üle vaatama. Andis juhise, et kraavi kinni ajamisel peaks paigaldama lisasoojustuse, et külmumispiirist on asi üleval pool ja võib tekkida külmumise oht ja soovitas paigaldada turvaväravad augule ümber. Krundi piiril on tavaliselt liitumispunktid, metallkaante all. Messingist kaaned on, nende all on tavaliselt liitumispunktid. Kanalisatsiooni liitumispunkti seal ei olnudki. Kanalisatsiooni ühendamisega ei tegelenud. Pumpla osas rahalist kulu arvestades tellija teha ei soovinud. Kostja seaduslik esindaja AP kinnitas, et töövõtuks oli „Maja ehitus, võtmed kätte täislahendus“. Vee- ja kanalisatsiooniühenduse tegi AP enda kogemusel ja teadmisel. Liitumistingimused edastas talle KM ja ta tutvus nendega. 2022.a Liitumispunkti kraavi lahtikaevamisel (so kinnistu piiril) ei 10

tuvastanud, veekraan oli vaid olemas (2024.a lõpp oli liitumispunkt olemas). Kohapeal käis AS Rakvere Vesi esindaja ja omanik. Vee ettevõtte esindaja ei näidanud, kus liitumispunkt asetseb, mh ei saanudki teada, kas see oli või mitte. Jutuks tuli isevoolne lahendus, mispeale AL vastas, et see külmub ära, seejärel räägiti soojustusest. SA Rakvere Vesi esindaja märkis, et survekanalisatsiooni ühendamispunkti ei ole ja ei tule. Üleujutuse võimalusest juttu ei olnud. Pumplat klient ei soovinud, kuid see oli ka liitumistingimustes näha. Kuna nähtaval kohal liitumispunkti ei olnud, siis see jäi esmalt ootele, hiljem soovis klient sisse kolida ja lahendus tehti isevoolsena (sh oli sellest ka vee ettevõtja esindaja teadlik), kanalisatsioonitorud suunati rahustuskaevu. AP ei teadnud, kuidas üldkanalisatsioon antud kohas toimib. AP selgitas KMle, et lahendus sai liitumistingimustest erinev ja arutati ka sellega kaasnevat. Pumpla osas selgitas, et tavapäraselt uppumise ohtu pole. Äravoolutrapiga seonduvalt infot ei kogunud, ei teadnud paigaldustööde ajal selle vajalikkusest. 07.03.2022 liitumisavalduse alusel väljastati 14.07.2022 AS Rakvere Vesi poolt liitumistingimused nr 48, mille kohaselt tuli kinnistu kanalisatsioonitorustik ühendada kinnistu piiril asuva olemasoleva survekanalisatsioonitorustiku peakraaniga ning liitumispunktiks ühiskanalisatsioonitorustikuga jääb kinnistu piiril asuv survekanalisatsioonitorustiku peakraan (vt hagi lisa nr 38). KM (kinnisasja omanik) ja AS Rakvere Vesi sõlmisid 25.08.2022 veega varustamise ja reovee ärajuhtimise lepingu nr 10252.

vasta lepingutingimustele, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohtu hinnangul ei vastanud töö lepingutingimustele (VÕS § 641) ja tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel (VÕS § 641 lg 4). Kostja ehitas mittenõuetekohase kanalisatsioonisüsteemi, millega kostja võttis töövõtjana teadlikult riski võimalike tulevikus tekkivate ohtude osas, mis ei täitnud lepingus toodud eesmärki, so täielikult toimivat kanalisatsioonisüsteemi lahendust tellijale KMle ei tagatud, mis tõi kaasa kahju tekkimise ning sellest tulenevalt vastutab kostja töövõtjana vastava rikkumise eest (VÕS § 642). Seega esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostjale oli teada, milleks tellija elamut vajab ja talle pidi olema ehituslikest eriteadmistest ja oskustest tulenevalt ettenähtav, millised ohud (nt: üleujutus elamus) võivad mittenõuetekohase ja kooskõlastuseta kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega kaasneda. KM ei olnud ütluste järgi teadlik isevoolse kanalisatsioonisüsteemi lahenduse tegelikust olemusest ja eelnevaga kaasnevatest võimalikest ohtudest. 18.03.2024, so pärast kindlustusjuhtumi toimumist antud kinnistuskirja väljastas KM kostja suunistel, mistõttu ei saa kostja kinnistuskirjale tuginevalt ka vastutusest vabaneda. Kui kostja eriteadmisi omava töövõtjana paigaldas teistsuguse kanalisatsioonisüsteemi, pidanuks kostja juhtima KM tähelepanu võimalike ohtude tekkimise (kahju vältimise) osas ning teavitama, et selline lahendus vajab eraldiseisvalt vee- ettevõtja kooskõlastust ja nt tagasivooluklapi paigaldamist. Kostja pole tõendanud, et just reoveepeakraani ja liitumispunkti puudumisest ning Moonakülas ühiskanalisatsiooni lahendust (sh väidetel, et naabruskonnas võisid esineda ühiskanalisatsiooni viidetel tugeva vihmasaju tõttu kahjujuhtumid) arvestades tingituna oleks KM omandile kahju tekkinud. Eeltoodud põhjendustele tuginevalt rahuldab kohus AS LHV Kindlustus hagi OÜ Servo Grupp vastu kahju hüvitamise nõudes täielikult. Kohus mõistab AS LHV Kindlustus kasuks Servo Grupp OÜ-lt välja kahju hüvitise 10 940,89 eurot.

12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.