LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2879,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS (registrikood 10361578) esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Kostja X (isikukood XXX, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Xilt välja LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS kasuks põhivõlg 2344,80 eurot ja 23.05.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 534,60 eurot.
3.Mõista Xilt välja LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS kasuks viivis määraga 24% aastas põhivõlgnevuse (2344,80 euro) tasumata jäägilt alates 24.05.2024 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus 2344,80 eurot.
4.Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 935 eurot.
5.Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (935 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-24-110720 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS esitas 19.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xilt 2782,72 euro saamiseks. Seoses tähtaegse vastuväite esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 23.05.2024 kostja vastu hagi võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale õigusteenust kliendilepingu nr 244-2021/AP alusel tsiviilasjade nr 2-20-3377 ja 2-20-6513 raames. Hageja esitas kostjale 31.05.2023 arve nr 20230679 summas 2128,80 eurot maksetähtajaga 08.06.2023 ning 27.06.2023 arve nr 20230785 summas 216 eurot, maksetähtajaga 04.07.2023. Kostja jättis arved tasumata. Kõik arvel nr 20230679 kajastatud tööd ja toimingud on seotud kostja esindamisega tsiviilasjas nr 2-20-3377 ning arvel nr 20230785 kajastatud tööd ja toimingud on seotud kostja esindamisega tsiviilasjas nr 2-20-6513. Õigusabiteenuse osutamisel järgis hageja kostjaga sõlmitud lepingulisi kohustusi ja täitis ülesandeid ilma, et selle kohta oleks esitatud kostja poolt mingeid sisulisi etteheiteid või pretensioone. Kõik tööd ja toimingud kooskõlastati kostjaga ja teostati tema soovil. Kostjale on varasemalt selgitatud õigusteenuse osutamise tingimusi ja põhimõtteid ning kostja on büroopoolseid selgitusi aktsepteerinud. Tulenevalt kostja makseraskustest on büroo eelnevalt kostjale korduvalt vastu tulnud ning võimaldanud arvete (võlgnevuse) tasumisi osamaksetena. Pärast praeguste võlgnevuste tekkimist kostja hageja korduvatele meeldetuletustele pika aja jooksul ei vastanud kuni maksekäsu kiirmenetluses 25.04.2024 vastuväite esitamiseni. Kostja on kinnitanud võlgnevuse olemasolu ja selle tasumise kohustust. Kostja lubas võlgnevuse tasuda, kuid samas ei ole midagi teinud selleks ca 12 kuu jooksul. Kostja asus hagejaga suhtlust teadlikult vältima ega vastanud hageja kohtuvälistele ettepanekutele ja nõudekirjadele. Hageja selgitab, et kliendile selgitati kliendilepingu sõlmimisel kõiki sellega seotud asjaolusid ja pooltel kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Kostja oli algusest peale teadlik, et kliendilepinguga seotud ülesandeid asuvad kahes erinevas tsiviilasjas täitma vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar. Kliendile selgitati seda töökoormuse jagamise vajadusega, klient nõustus sellega ilma mingite vastuväideteta. Tööde jagamine ja teostamine mõlema advokaadi poolt nähtub ka kliendile esitatud arvete aruannetest. Vandeadvokaat A. Pilv on kliendi asjadega 2(7)
2-24-110720 kogu aeg ja algusest peale tegelenud. Kliendi kõigile pöördumistele on vastatud ja mitte kunagi pole keeldutud temaga kohtumisest. Kostja ise eelistas suures mahus kirjalikke pöördumisi ja seetõttu selguse huvides koostati ka vastused kirjalikult, mitte suuliste selgitustena. Klient ei ole kunagi avaldanud soovi vahetuks kohtumiseks, mis oleks talle olnud ära öeldud. Ebaõige on kostja väide, et tema sellekohaseid ettepanekuid ignoreeriti. Asjaolu, et advokaat ei olnud alati tööülesannete tõttu koheselt kättesaadav, ei tahenda, et temaga suhtlust oleks välditud. Eelnevalt ei ole klient selles osas ka esitanud ühtegi pretensiooni. Kliendi suhtes ei ole käitutud alandavalt ega ebaviisakalt, vaid tema mahukatele, emotsionaalsetele, vaidluste seisukohalt mitte asjakohastele seisukohtadele on advokaatide poolt juhitud tähelepanu ning rõhutatud, mida peab kohtumenetluses tõendama ja millega tuleb õiguslikult arvestada. Hageja leiab, et kostja ei ole varasemalt teenuse osutamisele etteheiteid esitanud ning praegused etteheited on esitatud hilinenult. Kostja on hagejale 26.06.2023 kirjutanud järgmist: „Seoses minu viimase arvega, mille maksmistähtaeg oli 08.06.2023 ja mis oli esitatud pärast täisvastuse esitamist tundide eest, mis läksid üle tundide, mille eest maksin kahe eelneva ettemaksuarvega. Kinnitan, et absoluutselt kõik arved Teile Teie töö eest saavad makstud ja te ei pea selle pärast muretsema/.../“ ning 29.05.2023 kirjutas Merilin Ojasaarele „Suur tänu Teile abi eest, kõik on lihtsalt super.“ Esmakordselt on kostja avaldanud soovi konsultatsiooniks vahetult kohtuda oma 26.06.2023 e-kirjas. Hageja pole kohtumisest keeldunud, kostja pole kohtumist varasemalt vajalikuks pidanud. Kostja ise pidas vajalikuks enda seisukohti edastada just kirjalikult selgitades, et nii saab kõik oluline tema poolt advokaatidele avaldatud. Koheselt peale kliendilepingu sõlmimist teavitas advokaadibüroo ka kohut sellest, et tsiviilasjades nr 2-19-12827 ja nr 2-20-3377 esindavad Xi vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar. Sellekohase teavituse sai ka kostja e-toimiku vahendusel. Seega oli kostja alates lepingu sõlmimisest teadlik sellest, et ka kohtumenetluses asub teda esindama vandeadvokaat Merilin Ojasaar. Kostja ei ole ühelgi ajahetkel advokaadibüroo poolt teenuse osutamise ajal avaldanud mistahes rahulolematust talle osutatud teenuse osas, mh selles osas, et tööprotsessi on kaasatud ka vandeadvokaat Merilin Ojasaar. Kostja on korduvalt avaldanud rahulolu ning tänu esindaja(te) tööle. Seda, et kostja oli rahul temale osutatud teenusega (sh teenust osutatavate advokaatidega), kinnitab ka asjaolu, et kostja on oma 26.06.2023 kirjas avaldanud, et soovib teha advokaadibüroole täiendava ettemaksu, et tagada õigusteenuse osutamine ka tulevikus. Kostja suhtes ei ole ükski advokaadibüroo töötaja käitunud alandavalt või ebaviisakalt, samuti ei ole esindaja käitunud kostjaga ärritunult. Kostja poolt alles 25.04.2024 vastuses advokaadibüroole esitatud etteheited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Etteheited on alusetud ning kunstlikult konstrueeritud ega oma mistahes tähtsust hageja nõude sisulise hindamise ja rahuldamise seisukohalt. Ka nägi kliendilepingu p 8 ette, et arvete suhtes tuleb pretensioonid esitada hiljemalt 7 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2344,80 eurot ja viivis. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuselt vastavalt kliendilepingu punktile 9 määraga 24% aastas tasumata summalt alates arvetel märgitud maksetähtajast kuni hagi esitamise päevani. Viivisenõude suurus on 23.05.2024 seisuga kokku 534,60 eurot. Hageja taotleb ka mõista kostjalt välja veel sissenõutavaks muutumata viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni määraga 24% aastas, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue. 3(7)
2-24-110720 Kostja vastuväited
2.Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites leidis kostja, et pole kahtlust, et teenust on võlgnevuses oleva summa ulatuses osutatud ning et kostjal on kohustus see tasuda. Seoses kostja ootamatu välismaale suundumisega halvenes kostja maksevõime. Kostja kinnitab, et ka 03.05.2024 seisuga on tal maksekohustus, lihtsalt ei ole teada, millal taastub maksevõime. Samas leiab kostja, et võib-olla ei ole teenust esitatud päris etteheideteta kostja poolt. Enne kliendilepingu allkirjastamist avaldas kostja soovi, et teda esindaks üksnes vandeadvokaat Aivar Pilv isiklikult ning seda olevat temale ka lubatud. Kevadel 2023 teavitati kostjat siiski, et teda hakkab esindama ja Merlin Ojasaar. Kostja leiab, et vaatamata sellele, et ta ise allkirjastas volituse enda esindamiseks ka Merilin Ojasaarele, oli teise esindaja poolt teenuse osutamine Aivar Pilve asemel lubamatu. Seda vaatamata sellele, et kostjal ei ole etteheiteid Merilin Ojasaarele tema poolt osutatud teenuste osas. Kostja leiab ka, et lepinguline esindaja on eiranud kliendi soovi oma esindajaga kohtuda. Kostja leiab, et hageja on kliendilepingut rikkunud sellega, et pärast kliendilepingu allakirjutamist ei olnud kostjal ühtegi võimalust vandeadvokaat Aivar Pilvega telefonis rääkida ega temaga konsultatsiooniks kohtuda. Samuti olevat ignoreeritud kostja neid küsimusi, mis teda just kõige rohkem huvitasid. Kostja leiab ka, et tundis kahel korral advokaadi ärritumist. Samuti on kostjal etteheiteid kirjavahemärkidele esindaja kirjas kostjale ning sellele, et lepinguline esindaja on viidanud kostja vaimse tervise seisundile. Ka ei olnud büroo sekretäri käitumine kostja hinnangul piisavalt sõbralik. Samu seisukohtu kordas kostja ka 07.11.2024 vastuses kohtule. Kostja kinnitab 24.03.2025 vastuses, et pole kahtlust, et büroo tegi hooldusõiguse menetluses tööd esitatud summa raames ning puudub alust arvata, et töötunnid valesti arvestati. Samas leiab kostja, et taotletud summa tuleb tasaarveldada kompensatsioonina kostjale advokaadi ebapiisava kvaliteetse suhtluse eest - suuliselt antud lubadus tegeleda ainuisikuliselt kostja asjadega, soovitus leida uus advokaat ning puudus võimalus telefonitsi esindajatega suhelda või isiklikult esindajatega kohtuda. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagihind on 2879,40 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Hageja on esitanud kostja vastu hagi rahalise kohustuse täitmise nõudes. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas: 4(7)
2-24-110720 • • • • • • • • •
poolte vahel on 01.11.2021 sõlmitud kliendileping nr 244-2021AP õigusteenuse osutamiseks (dtl 116-118) tunnihinnaga juhtivpartner 170 eurot ja partner 160 eurot, hageja õigusega kord aastas ühepoolselt tasumäära suurendada; kostja on allkirjastanud volikirjad enda esindamiseks LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS vandeadvokaatidele Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar kostja esindamiseks tsiviilasjades nr 2-19-12827, 2-20-3377 ning 2-20-6513 (dtl 67 ja 69); hageja on kostjale osutanud õigusteenust tsiviilasjades nr 2-19-12827 ja 2-20-3377; hageja esitas 31.05.2023 kostjale õigusabi osutamise eest arve nr 20230679 summas 2120,80 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 46-47) maksetähtajaga 08.06.2023; hageja esitas 27.06.2023 kostjale õigusabi osutamise eest arve nr 20230785 summas 216 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 48-49) maksetähtajaga 04.07.2023; kostja on arved kätte saanud ning on kinnitanud, et tasub need; kostja ei ole arveid seni tasunud; kostja ei ole enne maksekäsu kiirmenetluse vastuväite esitamist 25.04.2024 esitanud hagejale vastuväiteid osutatud teenuste kvaliteedi või arvete suuruse osas; kliendilepingu punktis 9 on nähtud ette, et arvete tasumisega viivitamisel võib hageja nõuda kostjalt viivist 24% tasumata summalt aastas.
6.Pooltel on vaidlus selles, kas kostja õigus esitada pretensioone osutatud arvete osas on möödunud, samuti selles kas kostja etteheited teenuse osutamise kvaliteedile on õigustatud.
7.Advokatuuriseaduse § 55 lg-s 3 on sätestatud, et kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja on osutanud kostjale teenuseid ning esitanud osutatud teenuste eest arved. Kostja on kinnitanud 12.06.2023 e-kirjas (dtl 51) arve nr 20230679 kättesaamist. Kostja ei ole esitanud arve osas pretensioone ning palus arve tasumiseks aega kuni juuni 2023 lõpuni. Hageja pikendas arve tasumise tähtaja kuni 25.06.2023 (dtl 50) ning andis omal algatusel arve tasumiseks uue tähtaja 30.06.2023 (dtl 127). Vaidlus puudub selles, et ka arve nr 20230785 on kätte saadud ega ole praeguseks hetkeks tasutud.
8.Kliendilepingu nr 244-2021/AP p 9 neljanda ja viienda lause kohaselt klient kohustub tasuma arved või vajadusel esitama arve kohta põhjendatud pretensioonid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arvel märgitud maksetähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Pretensioonide arvel märgitud tähtajaks mitteesitamisel loetakse arve Kliendi poolt täies ulatuses aktsepteerituks ning Ülesande täitmine vastuvõetuks (v. a ettemaksuarvete puhul). Kostja ei ole väitnud, et on tähtaegselt pretensioone esitanud. Kohus leiab, et alles maksekäsu kiirmenetluses 25.04.2024 esitatud pretensioonid on esitatud hilinenult. Kohtu hinnangul tuleb lugeda tõendatuks, et kostja etteheited teenusele on otsitud ning põhjendamatud. Kostja enda avaldustest nähtub, et tegelikult pretensioonid konkreetsete arvete ja nendega seonduvate teenuste osas puudusid. Kostja ei ole esitanud pretensioone ka arvetel märgitud töötundide arvu ja tunnitasu osas. Pooltevahelisest kirjavahetusest (50-52, 122-125) ei nähtu arvetele esitatud pretensioone, vaid avaldatakse tänu tehtud töö eest ja lubatakse arvete tasumist. Samuti tunnistab kostja 26.06.2023 e-kirjas hagejale tasumata võlgnevust ja palub lepingut mitte lõpetada (dtl 113 5(7)
2-24-110720 punktis 3). Ka 24.03.2025 seisukohas leiab kostja, et pole mingit kahtlust, et hageja on teinud hooldusõiguse menetluses tööd selle summa raames, mida kostjalt kohtus nõutakse ning kostjal pole ka alust arvata, et töötunnid on arvestatud valesti. Kohus leiab, et esitatud tõendite pinnalt puudub igasugune kahtlus selles, et hageja on omapoolse kohustuse korrektselt ja nõuetekohaselt täitnud ning et käsundisaaja on tegutsenud käsundiandjale lojaalselt ning käsundi laadist tuleneva vajaliku hooldusega (VÕS § 620 lg 1), täites käsundiandja juhiseid (VÕS § 621 lg 1).
9.Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Kostja on 24.03.2025 menetlusdokumendis leidnud, et hagi tuleks jätta rahuldamata, sest kostjal on nõue hageja vastu, mida ta soovib tasaarvestada (dtl 138). Kohus leiab, et tasaarvestusavaldus on ülemäära umbmäärane ning nõue, mida kostja on menetluslikus tasaarvestuses soovinud tasaarvestada, ei ole ka põhjendatud. Seega on tasaarvestuse vastuväide põhjendamatu. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses märkinud, et „siis ma kasutan siiski võimalust ka omalt poolt teha kohtu kaudu büroole etteheiteid, et huvi pärast saada kohtult hinnangu, kas minu mõtted on õiged või mitte.“ Kohus selgitab kostjale, et kuivõrd kostja on ise kinnitanud, et talle on nõutud summade ulatuses teenuseid osutatud ning puuduvad pretensioonid ka esitatud arvetel kajastatud teenuste osas, siis lähtub kohus sellest, et kostja ei ole mõistliku aja jooksul esitanud vastuväiteid osutatud teenusele ja selle maksumusele. Kohus ei hakka selles menetluses andma hinnangut osutatud teenuse põhjendatusele üksnes seepärast, et see kostjale huvi pakub. Kostja on leidnud, et tal oli õigustatud ootus, et teda esindab üksnes vandeadvokaat Aivar Pilv. Kohus märgib, et kostja on ise maksekäsu kiirmenetluse vastuväites kinnitanud, et allkirjastas volituse ka vandeadvokaat Merilin Pilvele enda esindamiseks, seega on ainetu kostja kriitika sellele, et teenust on osutanud lisaks vandeadvokaat Aivar Pilvele ka teine lepinguline esindaja. Ülejäänud vastuväiteid hagile ei pea kohus vajalikuks käsitleda, lähtudes TsMS § 405 lg-st 9.
10.Hageja on eelnevast tulenevalt oma kohustuse täitnud. Kostja on jätnud täitmata omapoolse kohustuse maksta osutatud teenuste eest tasu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-s 6 on ette nähtud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 ning kliendilepingu punkti 9 kohaselt on advokaadibürool õigus nõuda kostjalt arve tasumisega viivitamisel viivist 24% tasumata summalt aastas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
11.Eelöeldust tulenevalt leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 2344,80 eurot, 23.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 534,60 eurot ning viivis alates 24.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas (TsMS § 367). 6(7)
2-24-110720
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja menetluskulud on 15.12.2025 esitatud nimekirja kohaselt kokku 2140 eurot, millest riigilõiv on 385 eurot ja õigusabikulu 13h ja 10 minuti eest 1755 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu vandeadvokaadi puhul 220 eurot mõistlikus suuruses. Mõistlik on ka õigusabile kulunud aeg vandeadvokaadist esindaja puhul, s.o 2,5h. Menetluskulude taotluse kohaselt on ülejäänud ulatuses osutanud õigusabi assistent Ene Eesik, keda ei ole märgitud hagis lepingulise esindajana. Hageja täpsustas 11.03.2026, et ei taotle Ene Eesiku tööde ja toimingutena kajastatud andmete arvestamist menetluskuludena. Seega rahuldab kohus menetluskulude taotluse osaliselt, mõistes välja õigusabikulu (220*2,5) 550 eurot ning riigilõivu kulu 385 eurot, kokku 935 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.