Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anu Volmer
11542046),
Kostja: A. A. (isikukood XXX) Asja lahendamise viis
Lihtmenetlus (Kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. A.-lt (A.) B2 Impact OÜ kasuks kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 499,23 eurot, intressi nõue 72,42 eurot ja viivise nõue 107,42 eurot.
3.Välja mõista A. A.-lt (A.) B2 Impact OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt:
10.04.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.2. 10.05.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.3. 10.06.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.4. 10.07.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.5. 10.08.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.6. 10.09.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.7. 10.10.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.8. 10.11.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.9. 10.12.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.10. 10.01.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.11. 10.02.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.12. 10.03.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot;
3.13.10.04.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.14. 10.05.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.15. 10.06.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.16. 10.07.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.17. 10.08.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.18. 10.09.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.19. 10.10.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.20. 10.11.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.21. 10.12.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.22. 10.01.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.23. 10.02.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.24. 10.03.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot;
3.25.10.04.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.26. 10.05.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.27. 10.06.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.28. 10.07.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.29. 10.08.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.30. 1
2-25-16760
10.09.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.31. 10.10.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.32. 10.11.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.33. 10.12.2028 laenu põhiosa makse 18,22 eurot.
4.Välja mõista A. A.-lt (A.) B2 Impact OÜ kasuks intress resolutsiooni punktis 3 toodud laenu põhivõla tagastamise osmaksetelt VÕS § 94 toodud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõla osamakselt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast.
5.Välja mõista A. A.-lt (A.) B2 Impact OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa tasumata maksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
6.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud 57,06% ulatuses A. A. kanda ja 42,94 % ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
8.Välja mõista A. A.-lt (M.) B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 199,71 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
10.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.07.10.2025 maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1633,32 eurot, intress 238,88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 185,80 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises 2
2-25-16760
lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 1633,32 eurolt, so alates 08.10.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Samuti on hageja esitanud hagis kahju hüvitamise nõude summas 35 eurot kostjalt välja mõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu (riigilõiv) summas 350 eurot ja hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest. Hageja täpsustas kohtule esitatud 29.10.2025 menetlusdokumendis seoses puuduste kõrvaldamisega, pooltevahelise õigussuhtega seoses nõuete tulenemist lepingust numbriga XXX ja esitas tõendi selle kohta, et esialgne krediidiandja on lepingust nr XXX tulenevad kõik nõuded loovutatud hagejale. Teistkordse puuduste kõrvaldamise tulemusena, esitas hageja kohtule nõuete ümberarvestuse. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et esialgse krediidiandja poolt on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid esitas siiski ümberarvestuse ja laenumaksete tagasimakse graafiku. Hageja 26.11.2025 ümberarvestuse kohaselt võlgneb kostja laenu põhiosa 1109,12 eurot seisuga 10.04.2025, intresse perioodil 27.12.23-10.04.2025 72,42 eurot ning mis tuleb tagastada seadusjärgse intressimääraga 3,15% aastas, laenu perioodiga 60 kuud. Hagiavalduse kohaselt tulenevad hageja nõuded esialgse krediidiandja- XXX OÜ ja kostja vahel 27.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot. Selle lepingu alusel sai kostja krediidilimiiti 2000 eurot, intressiga 41,0% aastas, krediidikulukuse määraga 48,52%, kogukuluga 4093,30 eurot ja viivise määraga 24% aastas. Leping oli sõlmitud tähtajatuna. Hagiavalduse aluse ja selle lisade kohaselt jättis kostja kokkulepitud tähtpäevadel oma rahalised kohustused täitmata, mistõttu edastas esialgne krediidiandja 02.04.2025 krediidilepingu nr ülesütlemise teate, määrates kostjale täiendava tähtaja 17.02.25 seisuga 02.04.2025 lepingu alusel tekkinud koguvõla 308,97 eurot tasumiseks. Samas hoiatuses selgitati kostjale, et kui kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, lõpeb leping alates 17.04.2025 ja lepingu ülesütlemisega muutuvad sissenõutavaks kõik lepingust tulenevad kostja rahalised kohustused. Hagiavalduse lisaks 18 on hageja 21.04.2025 nõudekiri nõudenumbriga 921691, milles hageja teatab kostjale, et on vastavalt hageja ja XXX OÜ vahel sõlmitud nõude loovutuse lepingule omandanud nõuded kostja vastu, mis tuleneb kostja ja XXX vahel sõlmitud lepingust. Nõudekirja alusel nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 2240,57 eurot ning kohustab kostjat tasuma summa hiljemalt 28.04.2025. Nõudekirja kohaselt koosneb viidatud summa kostja käsutusse antud krediidi summast 1944,76, intressist summas 238,88 eurot, viivisest 6,93 eurot, sisse nõudekuludest 50 eurot. 05.05.2025 on hageja edastanud kostjale pretensiooni nõudenumbriga 921691, milles on hageja kostjale andnud tähtaja 12.05.2025 võlgnevuse tasumiseks hageja arvelduskontole. 13.05.2025 on hageja edastanud kostjale hagihoiatuse nõudes võlgnetava summa 2268,54 eurot tasumist hiljemalt 20.05.2025 vastasel juhul esitab hageja hagi kostja vastu kohtusse. Hageja esitas 27.02.2026, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtet ja esitas VÕS § 4034 lg 7 järgsed alternatiivsed nõuded.
Kostja seisukoht
9.Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 18.12.2025 ning kostjale oli antud tähtaeg hagiavaldusele vastuse esitamiseks. Kostja ei ole esitanud täiendavaid seisukohti, avaldusi ega tõendeid 25.02.2026 kohtumääruse alusel.
3
2-25-16760
Kohtu põhjendused
10.Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.
11.Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostja vastu esitatud nõuded tulenevad hageja nõuded esialgse krediidiandja- XXX OÜ ja kostja vahel 27.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot. Selle lepingu alusel sai kostja krediidilimiiti 2000 eurot, intressiga 41,0% aastas, krediidikulukuse määraga 48,52%, kogukuluga 4093,30 eurot ja viivise määraga 24% aastas. Leping oli sõlmitud tähtajatuna.
12.Seega on esialgne krediidiandja XXX OÜ. Hageja on esitanud kohtule tõendid, et nimetatud lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale ning seega on hageja õigesti esitanud hagi kostja vastu.
13.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
14.Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,52% ja kogukuluga 4093,30 eurot. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 17,36%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).
15.Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressi kokkulepe. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26).
17.Nähtuvalt asja materjalidest sõlmisid XXX OP kui esialgne krediidiandja ja kostja 27.12.2023 tarbijakrediidileping nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot. Reaalselt anti kostjale laenu kokku 2333, 07 eurot ning leping oli sõlmitud tähtajatuna.
18.Kohus asub seisukohale, et esialgne krediidiandja ei ole järginud lepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. See tähendab, et esialgne krediidiandja ei ole kogunud lepingu sõlmimise eelselt asjakohaseid kostja maksevõimega seotud tõendeid ega ole neid hinnanud, et jõuda järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja seega võimeline täitma lepingust nr XXX tulenevaid rahalisi kohustusi. Selleks ei saa pidada hageja hagi lisadena esitatud päringuid kolmandatele isikutele, kui esialgsel krediidiandjal reaalselt puudus eelkõige ülevaade kostja tegelike sissetulekute ja juba olemasolevate kohustuste osas enne lepingu sõlmimist. Muuhulgas ei ole kohtule esitatud teavet ja tõendeid selle kohta, et esialgne krediidiandja oleks kostjalt välja nõudnud pangakonto väljavõtte enne lepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik käesoleval juhul võimalik kostja varalist seisundit ja olemasolevaid kohustusi teha kindlaks ilma kostja pangakonto väljavõtteta. Seega ei ole kohtu hinnangul sisuliselt kostja kui krediidisaaja krediidivõimelisust ühemõtteliselt ja ammendavalt kindlaks tehtud. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul 4
2-25-16760
üldkohaldatavate määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Kohus sedastab, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid kostja varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku suuruse kohta, olemasolevate varaliste kohustuste (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste kooseisu ja suuruste kohta) ja hinnanud nende mõju lepingu nr XXX täitmisele kostja poolt. Selliste andmete kogumist ei ole hageja esile toonud ega ka neid esitanud. Kostja poolt esialgsele krediidiandjale esitatud andmetest nähtud, et kostjal on kaks last ülal pidada, kuid ka nende ülalpidamiskulude suurus on välja toomata.
19.Eeltoodust johtuvalt ei ole esialgne krediidiandja veendunud kostjaga sõlmitud lepingu puhul, et tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Nagu kohus eelpool sedastas, on selles osas tõendamiskoormis hagejal. Kohus on selgitanud hagejale eeltoodut 12.11.2025 kohtumääruse põhjendava osa p. 4), kuid sellest hoolimata ei täitnud hageja tõendamiskoormist, vaid on esitanud 26.11.2025 asjakohatud selgitused ja avaldab, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul oli tegemist väikesemahulise krediidiga, mida väljastati lihtsustatud viisil, mistõttu ei olnud konto väljavõtte nõudmine tarbijalt mõistlik ega vajalik. Hageja väidab, et ülejäänud kogutud info oli piisav, et kostjaga leping sõlmida. Kohus ka selle väitega ülaltoodud põhjendustel ei nõustu.
20.Seega on kohus jõudnud käesolevas asjas järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei kogutud kostja maksevõime kohta kõiki asjakohased tõendeid ja teavet ning seega ei viidud läbi kostja krediidivõimelisuse kontrolli. Seega ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate tõenditega tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg 4). Järelikult ei ole esialgne krediidiandja olnud hoolas kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel ning seega on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjale laenu andes. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
21.Hageja väidete kohaselt sai kostja kokku krediiti 2333,07 eurot ning kostja oli võlgnevuses lepingu nr XXX alusel kolme järjestikuse makse osas alates 10.02.2025 (summas 100,66 eurot); 10.03.2025 (summas 93,09 eurot) ja 10.04.2025 (summas 98, 33 eurot) tagasimaksega. Krediidilepingu põhitingimuste kohaselt tagastab klient krediiti ja tasub intresse hiljemalt igakuisel maksepäeval (10.-ndal kuupäeval) krediidiandja poolt esitatavate arvete alusel. Samuti on krediidilepingu põhitingimustes kokku lepitud, et lepingu alusel väljastatud krediit tagastatakse 60 kuu jooksul alates viimasest krediidi väljamaksmisest. Hageja ei ole kohtule esitanud esialgse krediidiandja poolt väljastatud arveid, mis on kostja poolt jäänud tasumata. Neid asjaolusid ei ole võimalik tuletada ka muudest kohtule esitatud dokumentidest. Sel põhjusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, et esialgne krediidiandja ütles kehtivalt krediidilepingu 17.04.2025 üles. Kohus leiab, et tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ja hageja poolt esitatud ümberarvestusest ei olnud kostja viivituses ning seega hageja käitumine ei olnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja poolt lepingu nr XXX ülesütlemine ei ole kehtiv.
22.VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oli kostjal kohustus tasuda igakuistel maksetähtpäevadel põhiosamakseid. Kuna kõrvalkohustused langesid ära ja lepingu nr XXX ülesütlemine ei ole kehtiv, siis pidi kostja ümberarvestatud kohustusena kokkulepitud kuupäevaks tasuma võrdses suuruses põhiosamakseid (vt TlnRnKo 2-23-126544 p 26).
23.Hageja on kohtule esitanud lepingu nr XXX alusel ümberarvestuse perioodi 27.12.2023 kuni 5
2-25-16760
10.04.2025 osas, mille kohaselt võlgneb kostja põhinõudena 1109, 13 eurot ja seadusjärgses määras intresse sama perioodi eest 72, 42 eurot, kokku 1181,55 eurot.
24.Hageja avaldab, et juhul kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenemise põhimõtet, siis esitab hageja ümberarvestuse. Samuti esitas hageja uue graafiku tasumata põhiosa tasumiseks kooskõlas lepinguga. Seega koosneb hageja poolt uus tagasimakse graafik krediidisummast 1109, 13 eurot, mis tuleb tagastada hagejale seadusjärgse intressimääraga 3,15% aastas, laenuperioodiga 60 kuud.
25.Võttes arvesse, et leping nr XXX sõlmiti 27.12.2023, siis tuleb määrata krediidilepingu põhitingimuste kohaselt laenusummale 1109,13 eurot tagasimaksed võrdsetes osamaksetena alates 01.01.2024 järgnevaks 60 kalendrikuuks ehk kuni 10.12.2028 (viimane põhiosa makse tasumise kuupäev). Kohus rahuldab kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga intressi nõude VÕS § 94 järgses määras. Kohus selgitab, et kui hageja soovib määrata kindlaks tulevikus tasumisele kuuluvalt laenu põhiosa makselt seadusjärgse intressi VÕS § 94 toodud määras, siis tegemist on olemuslikult ajas pidevalt muutuva intressi summaga, mida ei ole kohtul võimalik ette tuvastada ja kindlaks määrata. Sel põhjusel lahendab kohus hageja intressi nõude VÕS § 94 toodud määras tuleviku laenu põhiosa maksetelt selliselt, et kostja kohustub ise pidevalt jälgima ja arvestama tulevikus igakuiselt tasumisele kuuluva intressisumma VÕS § 94 tulenevas määras ning tasuma selle koos tasumisele kuuluva laenu põhiosa maksega vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni p. 3 toodud laenu tagasimakse graafikule. Võlasuhete intressimäärad on kätte saadavad Eesti Panga kodulehelt – Võlasuhete intressimäär (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ning see fikseeritakse kaks korda aastas so
01.jaanuaril ja 01.juulil. Kostjal on võimalik kasutada tasumisele kuuluva intressi summa arvutamiseks Viivisekalkulaator OÜ veebilehel -Viivisekalkulaator koosseisus olevat intressikalkulaatorit (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest).
26.Hageja on 26.11.2025 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et hageja nõue on muutunud kostja vastu sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt saadu tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel ning lisaks seadusjärgset viivist alates tagasinõude esitamise päevast.
27.Vastavalt menetlusõigusele kohaldab kohus õigust ise ja ei ole seotud poolte õiguslike väidetega.
28.Kuna antud juhul ei saa krediidilepingut lugeda kehtivalt üles öelduks, siis tõlgendab kohus hageja 26.11.2025 menetlusdokumendis väljendatud hageja tahet selliselt, et hageja on esitanud alternatiivse lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Sel juhul on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ning välja mõista käesoleva otsuse tegemise kuupäevani sissenõutavaks muutunud laenu põhimaksed alates 10.01.2024 kuni 11.03.2026 ehk otsuse tegemise kuupäevani 499,23 (27 x 18,49) eurot. Kohus rahuldab selles osas hagi.
29.Kohus rahuldab hageja ümberarvestuse kohaselt sissenõutavaks muutunud intressinõude summas 72,42 eurot perioodi 10.01.2024-10.04.2025 põhimaksetelt VÕS § 94 toodud intressimääras.
30.Kuivõrd kohus rahuldas sissenõutavaks muutunud põhivõla ja intressi nõuded, siis on põhjendatud rahuldada ka hageja viivisnõue vastavalt hageja soovile seadusjärgses määras. Kohus rahuldab perioodil 11.01.2024-11.03.2026 sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (499,23) kohtuotsuse tegemisega sissenõutavaks muutunud viivisnõude summas 107,42 eurot.
31.Kohus tõlgendab hageja 26.11.2025 menetlusdokumenti ja sellele lisatud tagasimakse graafikut selliselt, et hageja on esitanud kohtule taotluse TsMS § 369 alusel ja soovib seega, et kohus määrab kindlaks tulevikus tasumisele kuuluvad osamaksed, sealhulgas tasumisele kuuluva intressi makse ja tasumata jätmisel viivise seadusjärgses määras. Kohus viitab seoses tuleviku intressi maksetega käesoleva otsuse p. 25 sisalduvale põhjendusele, et kohus lahendab hageja intressi nõude VÕS § 94 toodud määras selliselt, et kostja kohustub ise pidevalt jälgima ja 6
2-25-16760
arvestama tulevikus igakuiselt tasumisele kuuluva intressisumma ning tasuma selle koos tasumisele kuuluva osamaksega vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni p. 3 toodud maksegraafikule. Tegemist on ajas pidevalt muutuva intressi nõudega, mis määratakse jooksvalt kindlaks VÕS § 94 alusel.
32.Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
33.Hageja taotleb kostjalt ka sissenõudmiskulu summas 35 eurot väljamõistmist. Kohtu hinnangul on õiguslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 alusel. Seega peab hageja tõendama dokumentaalsete tõenditega, et talle on tekkinud kahju 35 eurot, sest hagejal lasub esitatud kahju hüvitamise nõude ja sellega seotud asjaolude tõendamiskohustus. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks nimetatud summas kahju tekkinud ja hageja ei ole kohtule ka kahju tekkimist tõendavaid dokumentaalseid tõendeid esitanud. Sel põhjusel jätab kohus võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude rahuldamata.
34.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtulahendi tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude 499,23 ja tulevikus tasumisele kuuluva põhinõude kogusummas 609,90 eurot, intressinõude 72,42 eurot ja viivisnõude 107,40 eurot. Samuti määrab kohus kindlaks ülejäänud põhinõudest (609,90 eurot) tulevikus tasumisele kuuluvad laenu põhiosa osamaksed alates kohtulahendi tegemisest, lahendab tasumisele kuuluvad intressinõudega seotud maksed VÕS § 94 järgses määras ning viivise seadusjärgses määras iga tulevikus tasumisele kuuluva laenu osamakse mittetähtaegse tasumise korral. Arvestades rahuldatud hageja nõudeid (hagihind 2258,78 eurot), rahuldab kohus hagi ca 57,06 % ulatuses. Kohus jätab sel põhjusel menetluskuludest 57,06 % ulatuses kostja kanda ja 42,94 % ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
36.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega puudub alus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt.
37.Hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu ja kuulub kostjalt välja mõistmisele võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega so summas 199,71 eurot. Muid menetluskulud hagejal puuduvad.
38.Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise menetluskulu hüvitiselt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.