lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-5092/2

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-5092/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
869
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tartu Vangla70006056(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 11. märts 2026

Tsiviilasja number

2-26-5092

Tsiviilasi

N.Q hagi Tartu Vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning vangla ettekannete ja käskkirja kehtetuks tunnistamise nõuetes

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine (halduskohtu pädevuses)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja N.Q (isikukood XXX, viibimiskoht XXX, 51004, XXX) Kostja Tartu Vangla (registrikood 70006056, asukoht XXX, 51004, XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda N.Q 05.03.2026 Tartu Vangla vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest, sest asja lahendamine ei kuulu mitte maakohtu, vaid halduskohtu pädevusse.
2.Kohus selgitab N.Q-le , et ta saab soovi korral esitada kaebuse halduskohtule. Riigikohtu praktika ei võimalda maakohtul nõuet ise halduskohtule edasi saata (RKEKm 21.06.2016 3-3-4-2-16, p 8). N.Q saab pöörduda oma nõuetega otse halduskohtusse. Määruskaebused, menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused on eeltoodu tõttu perspektiivitud.
3.Jätta menetluskulud N.Q kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada määrus kätte N.Q-le . Edasikaebamise kord Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.N.Q (hageja) esitas 05.03.2026 hagi Tartu Vangla (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise, leides, et Tartu Vangla etteheited tema vastu (viibis võõras kambris, uute tätoveeringute tegemine) ja 10.10.2025 tehtud käskkiri (julgeoleku abinõude kohaldamine) on alusetud. Hageja paigutati nn lukukambrisse, milles olid ebainimlikud tingimused. Lisaks määrati hagejale televiisorikeeld ja võeti televiisor ära. Samuti väitis hageja, et kolm ametnikku väänasid teda. Hageja palus

mittevaralise kahju 3500 euro väljamõistmist, varalise kahju 1100 eurot televiisori äravõtmise eest 40 päevaks ning tunnistada kehtetuks kostja poolt tehtud ettekanded ja käskkiri (distsiplinaarkaristus).

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning hagiavaldus tuleb hagejale tagastada, sest asja lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kohus selgitab, et maakohus vaatab TsMS § 11 kohaselt esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Muu hulgas on halduskohtul õigus mõista riigivastutuse seaduses sätestatud erisusi arvestades mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4).
3.Hageja on Tartu Vangla kinnipeetav, kes on esitanud kahju hüvitamise ning vangla ettekirjutuste ja käskkirja kehtetuks tunnistamise nõuded Tartu Vangla vastu. Vangla on vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 1 järgi Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Vangistust viib VangS § 1051 lg 1 järgi täide vanglateenistus. Vangistuse täideviimise kord ning korraldus on reguleeritud vangistusseaduse ning Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ kohaselt.
3.1.Kinnipeetaval on VangS § 11 lg 5 kohaselt õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, kui ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus märgib, et kinnipeetava ja vangla (riik) vaheline õigussuhe on esmajoones avalikõiguslik. Riik on võtnud isikult tema tahte vastaselt vabaduse ning allutanud kindlale režiimile, piirangutele ja korraldustele. See tähendab, et vangla viib täide vangistuse ning tal on vangistuse täiteviimisel mh õigus teha korrakohaseid ettekirjutusi ja määrata distsiplinaarkaristusi, kui kinnipeetav on vangistusseaduses, vangla sisekorraeeskirjades või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid süüliselt rikkunud (VangS § 63 lg 1). Vangla tehtud korralduste, käskkirjade jm haldusaktide ning toimingute peale saab hageja kaevata halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel.
3.2.Täiendavalt märgib kohus, et kui hageja tugineb sellele, et kostja on talle kahju tekitanud, siis on tal VangS § 11 lg 8 kohaselt sealjuures õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale, kes on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
4.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb TsMS § 372 lg 4 järgi märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt, sest tegemist ei ole TsMS § 1 mõttes eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga. Asja lahendamine kuulub halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse.
5.Kohus selgitab, et kui ta keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et hagi ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus ei toimeta 2

hagi kostjale kätte, vaid tagastab selle TsMS § 372 lg 4 järgi koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

6.Kohus selgitab, et hagejal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtu poole. Kui hageja soovib pöörduda oma nõuetega halduskohtusse, peab ta esitama kaebuse otse halduskohtule. Maakohus ei edasta kaebust halduskohtule. Maakohus ei saa anda asja pädevuse järgi halduskohtule (RKEKm 21.06.2016 3-3-4-2-16, p 8). Kohus rõhutab sealjuures, et kui hageja tugineb sellele, et kostja on talle kahju tekitanud, peab ta esiteks pöörduma kahjunõudega vangla poole. Hageja saab halduskohtusse pöörduda alles siis, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud, rahuldamata jätnud või läbi vaatamata jätnud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, puuduvad hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja