3.Mõista kostjalt J.A (isikukood XXX) välja AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks poolte vahel 29.03.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr 2023004127 tulenev võlgnevus 3793,77 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest summas 3225,66 eurot, intressinõudest summas 92,56 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 18.08.2025 summas 475,55 eurot.
4.Mõista J.A-lt AS SEB Pank kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 3225,66 eurot alates 19.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulud
1
2-25-13436
6.Jätta menetluskulud kostja J.A kanda.
7.Mõista J.A-lt välja AS SEB Pank kasuks menetluskulud, s.o tasutud riigilõiv summas 490,00 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule (30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused Hageja taotluse lahendamine
1.Hageja esitas hagis taotluse kuulutada J.A arvelduskonto xxx väljavõte kinniseks.
2.Hageja kasutas kostja kohustuste väljaselgitamiseks ja maksevõime analüüsi üheks andmete allikaks arvelduskonto xxx väljavõtet perioodi 21.09.2022-20.03.2023 kohta (edaspidi arvelduskonto väljavõte), millele laekus kostja töötasu (lisa 9). Arvelduskonto väljavõte sisaldab pangasaladust, mille hoidmise kohustus hagejal krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 järgi on. Kostja arvelduskonto väljavõte ei kajasta ainult kostja enda poolt tehtud tehinguid, vaid teavet ka kolmandate isikute kohta, kes ei ole antud menetluses osalised. Riigikohus on asunud seisukohale, et pangakonto väljavõte sisaldab isikuandmeid ning pangakonto väljavõte on KAS §-s 88 sätestatut arvestades kaetud pangasaladusega (Riigikohtu 18.04.2022 otsus 320-1342, p 17).
3.Hageja märgib, et TsMS § 38 lg 1 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal
algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks. Seda saab teha näiteks menetlusosalise eraelu kaitseks või ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu või saladuse kaitse huvist suurem (TsMS § 38 lg 1 p-d 3 ja 6). Pangasaladuse hoidmise kohustuse sätestab KAS ja seega on pangasaladus TsMS § 38 lõike 1 punktis 6 mainitud muu saladus (vt ka Riigikohtu 12.06.2024 otsus nr 2-20-19001, p 22 ning Õiguskantsleri 03.07.2024 arvamus
4.Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
5.TsMS § 59 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju ning hagimenetluse poolte vastavat õigust piirata ei või (TsMS § 59 lg 11). Muul isikul on TsMS § 59 lg 2 kohaselt hagimenetluses õigus toimikuga tutvuda ja saada toimikus olevast menetlusdokumendist ärakirja üksnes poolte nõusolekul. Kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, võib muu isik toimikuga tutvuda ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu (TsMS § 59 lg 3). Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 7 sätestab selgesõnaliselt, et isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Arvestades eeltoodud sätteid on kohtul seadusest tulenev kohustus tähtajatult hoida pangasaladust ehk keeld avaldada kostja konto väljavõtet menetlusvälistele isikutele ning alus konto väljavõtte täiendavalt kinniseks kuulutamiseks puudub. Hagi lahendamine
7.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
8.AS SEB Pank esitas 18.08.2025 Pärnu Maakohtule hagi J.A vastu. Hageja palub mõista J.A `lt AS-i SEB Pank kasuks välja lepingust 2023004127 tulenev võlgnevus, mis koosneb põhiosa nõudest summas 3225,66 eurot, intressinõudest summas 92,56 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 18.08.2025 summas 475,55 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 3225,66 eurot alates 19.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
9.Hagi kohaselt 29.03.2023 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 2023004127, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 5 000,00 eurot. Alates 07.02.2024 ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi, jäädes laenumaksetega võlgnevusse. Kuivõrd 08.05.2024 seisuga ei olnud kostja hagejale võlgnevust tasunud, saatis hageja kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu kostjale teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 05.06.2024. Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlgnevuses 4 järjestikuse laenumaksega (07.02.2024 - 07.05.2025). Üldtingimuste kohaselt sai lugeda ülesütlemise teade kostja poolt kättesaaduks hiljemalt 11.05.2024. Kirjas märgitud tähtajaks (s.o 05.06.2024) võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 06.06.2025 lepingu erakorraliselt üles. Ülesütlemise ajal oli kostja võlas 5 järjestikuse laenumaksega (07.02.2024 06.06.2025).
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused. Enne lepingu sõlmimise pakkumise esitamist kostjale on hageja kontrollinud ja analüüsinud järgmisi andmeid: - Kostja ei olnud pankrotis (ega ka varem olnud). - Kostja krediidiajaloo hinne puudus, kuna kostjal ei olnud varasemaid kohustusi SEB-s. - Kostja maksepraktika hinne ka puudus, kuna kostjal ei olnud varasemaid kohustusi SEB-s. - Kas ja kui suured kohustused olid kostjal eelnevalt hageja ees – analüüsitud perioodil kostjal kohustused puudusid. - Kostja keskmine netosissetulek laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul (analüüsi periood 3
2-25-13436 21.09.2022-20.03.2023) oli 906,18 eurot. - Kas kostjal oli olnud viimase kuue kuu jooksul võlgnevusega seotud kontakti – selliseid kontakte ei olnud. - Kas kostjale on tulnud töötusega seotud laekumisi viimase 6 kuu jooksul (laekumised selgitusega: "töötuskindlustushüvitis", "koondamishüvitis", "töötutoetus", "tööandja maksejõuetuse hüvitis", "töötu toetus", "lõpparve" ning töötusele viitavaid laekumisi Töötukassalt) – selliseid laekumisi kostjale toimunud ei olnud. - Maksehäirete kontroll Creditinfo Eesti andmebaasis – maksehäired puudusid (kontrollitud masspäringuga). - Kas ja kui suured kohustused olid kostjal teiste krediidiandjate ees – kostjal ei olnud kohustusi teiste krediidiandjate ees. Kostja keskmine netosissetulek oli 906,18 eurot kuus, seega arvutuste kohaselt ei tohtinud kostja maksimaalne kuumakse ületada 362,47 eurot. Lepingu 1 jõustumise päeval arvutatud annuiteetmakse (laenumakse koos intressiga) suurus oli 226,66 eurot. Seega ei ületanud kostja igakuised laenumakse kohustused 40% kostja igakuisest netosissetulekust. Arvutused on tehtud hagejale teadaoleva info põhjalt, sh arvestades kostja kohustusi hageja ees ning tulenevalt kostja arvelduskontolt nähtuvast. Kostja ei teavitanud hagejat lepingu sõlmimise ajal täiendavate kohustuste olemasolust, ka ei nähtunud selliste kohustuste olemasolu kostja arvelduskontolt.
11.Kohus võttis hagi 14.10.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
12.Kostjale on hagimaterjalid ja 14.10.2025 määrus kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.02.2026. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (05.03.2026) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
13.Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et krediidiandja on kostjaga hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
15.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
16.TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse 4
2-25-13436 alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 490,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
19.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
20.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.