Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-5271
Kohtuasi
VD RUG OÜ hagi OÜ Stamper Solutions vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.07.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
VD RUG OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja VD RUG OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anton Filjaev
14729472),
Kostja OÜ Stamper Solutions (likvideerimisel, registrikood 11280936), likvideerija Kaupo Meier Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 02.07.2025 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.VD RUG OÜ (hageja) esitas 04.04.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 15.05.2025 hagiavalduse täienduse OÜ Stamper Solutions (kostja) vastu põhivõla 114 492 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 7783,48 euro, sissenõudmiskulu 120 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2023. a detsembri lõpus suulise tööjõurendi raamlepingu, mille kohaselt annab hageja kostjale (kasutajaettevõtjale) viimase suuliste tellimuste alusel rendile töötajaid ehitustöövõtutööde, sh monteerimis- ja keevitustööde
2-25-5271 tegemiseks ning kostja tasub hagejale iga monteerija jm keevitaja eest renditasu 28 eurot töötunni kohta.
1.2.Hageja andis kostjale 2024. a jaanuarist septembrini viimase suuliste tellimuste alusel rendile hageja enda töötajate seast igakuiselt 5 kuni 10 monteerijat. Kostja rakendas hagejalt renditud töötajad alltöövõtu täitmiseks peatöövõtja SSA Rakennus OY kasuks Helsinkis asuva hoone ehitamisel. Hageja töötajad töötasid 2024. a jaanuarist juunini kokku 7120 töötundi, mille eest arvestas hageja kostjale 6 arve alusel kokku 199 360 eurot, millised arved aktsepteeris kostja ilma märkusteta ja tasus arved täies ulatuses. 2024. a juulis intensiivistus töö objektil, kuid kostja lõpetas tööjõurendimaksed. Hageja töötajad töötasid 2024. a juulist kuni septembrini kokku 4089 töötundi, mille eest esitas hageja kostjale 3 arvet kogusummas 114 492 eurot. Kostja on jätnud need arved tasumata.
1.3.Vastusena kostja taotlusele hagi läbi vaatamata jätmiseks, selgitab hageja, et kostja viitab asjakohatule töövõtulepingule. Pooled leppisid tööjõu rentimises kokku eraldi ja sõltumatult töövõturaamlepingust. Viidatud töövõtuleping ja selles sisalduv kohtualluvuskokkulepe ei ole praeguse asjaga seotud ega realiseerunud. Kostja ei tellinud hagejalt ühtegi töövõtutööd ja hagi ei põhine töövõtulepingul. Hagi aluseks oleva tööjõurendilepingu sõlmimisel ei leppinud pooled kokku kohtualluvuses, mistõttu kehtib poolte tööjõurendilepingu suhtes üldine kohtualluvus ja asi allub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lg 1 kohaselt kostja asukohajärgsele maakohtule, st Harju Maakohtule.
1.4.Raamlepingus sisalduv kohtualluvuskokkulepe on tühine ka ebamäärasuse tõttu, sest pooled ei ole täpsustanud, milline konkreetne kohus peaks vaidluse lahendama. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb selgelt, et kohtualluvuse kokkulepe peab olema sõnastatud piisavalt täpselt, et tagada kohtute ja poolte jaoks õiguskindlus ja ettenähtavus.
1.5.Lisaks puuduvad mõistlikud põhjused, miks peaks praegune vaidlus alluma Soome kohtule. Kumbki pool ei asu Soomes. Mõlemad pooled on Harju maakonnas registreeritud ühingud, nende juhtorganid asuvad Harjumaal, renditöötajad saadeti välja Harjumaalt ning kummagi poole juhid ja esindajad elavad ja töötavad valdavalt Eestis ega oska hageja andmetel soome keeltki vajalikul tasemel.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja eksitab kohut kui kirjeldab poolte koostöö kokkuleppimist suulise raamkokkuleppe tegemisega tööjõu rendiks 2023. a detsembris. Pooled sõlmisid 28.12.2023 alltöövõtu raamlepingu FRAMEWORK SUBCONTRAT AGREEMENT nr F23-1, mille p 10.6 kohaselt on pooled sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe vaidluste lahendamiseks Soome kohtus ja Soome seaduste järgi. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 02.07.2025 määrusega TsMS 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.1.Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et pooled sõlmisid 28.12.2023 alltöövõtu raamlepingu F23-1, milles pooled on kokku leppinud mh järgnevas:
klient soovib osta alltöövõtuteenuseid ehitustegevuse valdkonnas paigaldus-, keevitusjms tööde osas (p 1); 2
2-25-5271
töövõtja poolt tellijale osutatud tööd (edaspidi "Alltöövõtt") hõlmavad järgmist: alltöövõtutööd ehitustegevuse valdkonnas ja muud teenused, milles lepinguosalised võivad kokku leppida (p 1.1); töövõtja moodustab iga alltöövõtu jaoks töömeeskonna, kelle pädevus, kvalifikatsioon, kogemus ja oskused vastavad konkreetsete tööde iseloomule vastavalt iga lepingu lisale (dtl 1.2); klient maksab lepingu alusel 28 eurot tunnis (edaspidi "Tasu") paigaldustöötaja/paigaldaja töö eest (p 4.1).
3.2.Maakohus järeldas, et hageja väited hagiavalduses suulise tööjõurendilepingu ja kostja esitatud kirjaliku alltöövõtulepingu tingimuste osas kattuvad lepingu poolte, s.o hageja ja kostja, lepingu sõlmimise aja, s.o 28.12.2023, tasu suuruse, s.o 28 eurot tunnis ja töö valdkonna osas, s.o paigaldus-, keevitus- jms tööd ehitustegevuse valdkonnas. Lepingu p 1.1 kohaselt võivad lepinguosalised kokku leppida ka muude teenuste osas. Seega juhul kui pooled on mh kokku leppinud ka tööjõurendi osutamise teenuses, siis on ka selline leping raamlepingu punktiga 1.1 hõlmatud. Järelikult ei nõustunud maakohus hagejaga, et väidetav tööjõu rendileping sõlmiti eraldiseisvalt poolte sõlmitud raamlepingust. Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda poolte sõlmitud alltöövõtu raamlepingust F23-1.
3.3.Kohus tuvastas, et pooled leppisid kokku Soome Vabariigi kohtualluvuses (raamlepingu p 10.6). Kuna pooled ei ole märkinud vahekohtu menetluse kokkulepet, siis on kohtualluvus „Soome kohtus“ piisavalt selge, et esitada hagi Soome Vabariigis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule (Oikeudenkäymiskaari). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi määrus) ei välista Eestis asuvate äriühingute vaidluse lahendamist Soome Vabariigi kohtus. Kohus ei saa lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt anda hinnangut poolte kohtualluvuse kokkuleppe mõistlikkusele. Kui pooled on kokku leppinud teise Euroopa liikmesriigi kohtualluvuses, siis on Soome kohus tulenevalt määruse artikli 25 p-st 1 pädev asja lahendama erandliku kohtualluvuse kohaselt. Kuivõrd tsiviilasjal puudub Eesti kohtualluvus, jäi hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.
3.4.Kohus jättis hagiavalduse läbivaatamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostjat esindas kostja seaduslik esindaja, määras kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude puudumise. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saati asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
4.1.Hageja väitel rikkus maakohus erapooletuse ja võistlevuse põhimõtteid, kui tuvastas omal algatusel, et kostja esitatud töövõturaamleping laieneb ka hagi nõudele, s.o tööjõurendilepingutele, kuigi kumbki pool ei ole seda väitnud. Hageja eitab hagi seost raamlepinguga. Kohus tõlgendas valesti asjassepuutumatut raamlepingu punkti 1.1 ja järeldas ekslikult, et see punkt allutab kõik hilisemad teenuslepingud nn Soome kohtule. Tööjõurent lepiti poolte vahel kokku eraldi ja sõltumatult töövõturaamlepingust. Tööjõurendilepingute sõlmimisel ei leppinud pooled kohtualluvuses kokku. Seetõttu kohaldub praeguse hagi aluseks olevale õigussuhtele üldine kohtualluvus. Vaidlus allub TsMS § 79 lg 1 alusel kostja asukohajärgsele kohtule ehk Harju Maakohtule.
3
2-25-5271
4.2.Isegi kui raamlepingu punkt 1.1 laieneks hilisemale tööjõurenditellimusele (tegelikult ei laiene), ei tähendaks see automaatselt, et ka punktis 10.6 sisalduv alluvusklausel laieneks alati tööjõurenditellimustele. Alluvusklausel ei või hõlmata eelnevalt kindlaksmääramata hulka lepinguliike, vaid peab olema seotud kindla õigussuhte või vaidlusega.
4.3.Raamlepingu p 10.6 alluvusklausel on tühine selle ebamäärasuse tõttu. Maakohus ei tuvastanud konkreetset Soome kohut, millele asi allub. Maakohus jättis sellega hageja teadmatusse, millisesse kohtusse hageja peaks pöörduma. Klauslist ei selgu, kas silmas peetakse Soomes asuvat arbitraažikohut või mõnda üldkohut. Kui kohtualluvuse klauslis puudub konkreetne kohus või selged tunnused selle määramiseks, on selline ebamäärane säte tühine TsMS § 106 lg-te 1 ja 2 ja Soome TsMS 10. peatüki § 19 järgi. Ebamäärase sisuga kohtualluvuskokkulepe ei vasta ka määruse artikli 25 nõuetele ega ole siduv. Ka kostja ei ole oma vastuses määratlenud, milline konkreetne kohus peaks asja arutama.
4.4.Lisaks on raamlepingu p 10.6 alluvusklausel tühine hea usu põhimõtte vastasuse tõttu. Hageja on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest. Puuduvad mõistlikud põhjused, miks peaks praegune vaidlus alluma Soome kohtule. Kumbki pool ei asu Soomes. Mõlemad pooled on Harju maakonnas registreeritud ühingud, nende juhtorganid ja esindajad asuvad Harjumaal, renditöötajad saadeti välja Harjumaalt ning kummagi poole esindajad tegutsevad valdavalt Eestis ega oska hageja andmetel soome keeltki vajalikul tasemel. Ka kohtuotsust tuleb täita kostja asukohas Harjumaal. Seetõttu on kostja vastuväited kohtualluvusele põhjendamatud ja vastuolus hea usu põhimõttega.
5.Kostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja sisuliseks lahendamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Maakohus jättis hagi TsMS 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata põhjendusega, et seda on pädev läbi vaatama Soome kohus. Seejuures tugines maakohus sellele, et pooled on sõlminud 28.12.2023 alltöövõtu raamlepingu F23-1, mille p 10.6 on pooled kokku leppinud Soome Vabariigi kohtualluvuses. Maakohus järeldas, et hageja väited hagiavalduses suulise tööjõurendilepingu ja kostja esitatud kirjaliku alltöövõtulepingu tingimuste osas kattuvad lepingu poolte, lepingu sõlmimise aja ja töö valdkonna osas, mistõttu kohaldub ka hagi aluseks olevale suulise tööjõurendi raamlepingule poolte 28.12.2023 sõlmitud alltöövõtu raamlepingu F23-1 tingimused, mh alltöövõtu raamlepingu F23-1 p 10.6 sätestatud kohtualluvuskokkulepe. Kolleegium on seisukohal, et maakohus jättis täitmata kohtu TsMS §-st 351 tuleneva selgitamiskohustuse, mis annab aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
9.Kolleegium on seisukohal, et maakohus asus ennatlikult seisukohale, et kohtualluvus on piisavalt selge, selgitamata pooltele tõendamiskoormust. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja esitatud alltöövõtu raamlepingust ei nähtu selgelt, et hageja nõude aluseks olev suuline tööjõurendi raamleping oleks kostja esile toodud alltöövõtu raamlepinguga hõlmatud. 4
2-25-5271 Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks pooltega arutanud, millised õigussuhted pooltel on, mh kas ja millistes teenuste osutamistes ja millistel tingimustel pooled on kokku leppinud.
10.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kolleegium on seisukohal, et kostja tõendada on, et kostja esile toodud alltöövõtu raamleping hõlmas ka tööjõurenti. Kui kostja seda tõendab, siis on omakorda hageja tõendada, et pooled sõlmisid renditööjõu jaoks kostja esile toodud alltöövõtu raamlepingust eraldi lepingu. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Maakohus oleks pidanud selgitama poolte vahelisi suhteid ja tõendamiskoormist. Kuna maakohtupoolse selgitamiskohustuse rikkumise tulemusena on välja selgitamata jäänud hageja nõude aluseks olevad olulised asjaolud, siis tuleb saati asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Kui maakohus peaks asja uuel lahendamisel tuvastama, et kostja esitatud alltöövõtu raamleping hõlmas ka hagi aluseks olevat tööjõurenti, siis peab maakohus hindama ka kohtualluvuskokkuleppe kehtivust määruse artikkel 25 alusel. Sealhulgas tuleb välja selgitada asjaomase riigi õigus. Kui pooled ei vaidle selle üle, et kohaldub Soome õigus, siis on artikli 25 tähenduses asjaomase liikmesriigi õiguseks Soome õigus.
12.Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (TsMS § 173 lg 3).
13.Hagi läbi vaatamata jätmise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetluse jätkamiseks maakohtule, ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 427 ls 1, § 696 lg 1 ls 1). Seega jõustub määrus teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.