Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOO
N EEST I
2-25-5186 Neurix OÜ hagi Maint Seadmete OÜ vastu võla nõudes 4 704,98 eurot Hageja: Neurix OÜ (registrikood 16070534; asukoht Käärti tee 14, Haabneeme, 74001) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Taavi Hein (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; e-post: [email protected]) Kostja: Maint Seadmete OÜ (registrikood 16705912, asukoht Marilli tee 2, 74011 Pringi; e-post: [email protected]) Lihtmenetluses
Hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta hageja Nerix OÜ kanda.
3.Jätta Maint Seadmete OÜ kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata nende puudumise tõttu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 3895 eurot (põhivõlg 2995 eurot, kahju hüvitamise nõue 900 eurot), põhivõlalt 2995 eurot arvutatud ja sissenõutavaks muutunud intress summas 9,95 eurot, põhivõlalt 2995 eurot arvutatud ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 365,68 eurot ja alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, 04.04.2025, viivis põhivõla summalt 3895 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 20.02.2024 esitas Neurix OÜ (hageja) e-kirja teel Maint Seadmete OÜ-le (kostja) tellimuse punkerharja SWP 175 ostmiseks. Hageja teavitas kauba ostmisel kostjat, et kaup oleks võimalikult ruttu vaja kätte saada. Ettemaks tuli tasuda kahes osas, tellimuse tegemisel osas 50% ja seadme kättesaamisel teistkordselt maksmata osas 50%.
3.20.02.2024 saatis kostja hagejale e-kirjaga tasumiseks ettemaksuarve. Kirjavahetuses lubas kostja seadme valmistada kahe nädalaga. Ettemaksuarvel on märgitud, et toote valmistamine ja üleandmine toimub 2-3 nädala jooksul alates ettemaksu laekumisest. 20.02.2024 ettemaksuarve alusel tasus hageja kostjale 1497,50 eurot. 21.02.2024 on 2
kostja edastanud hagejale tellimuskinnituse, millel on märgitud, et makse laekus 20.02.2024.
4.Hageja helistas kostjale kahe nädala möödudes, et küsida, kas ta võib seadmele järgi minna, kuid kostja palus veel viis päeva tähtaja pikendust. Hageja andis kostjale küsitud ajapikenduse.
5.13.03.2024, mil pidi toimuma seadme üleandmine, väljastas kostja hagejale arve teise osamakse tasumiseks, summas 1497,50 eurot (koos käibemaksuga 1826,95 eurot). Arve teine osa tuli tasuda seadme üleandmise eelselt, hageja pidi seadme ka samal päeval (13.03.2024) kätte saama. Hageja tasus arve teise osa, mille järgselt teavitas kostja hagejat, et seadmele võib tulla järgi. Kui hageja läks seadmele kostja juurde järgi, siis ostetud seadet kostja hagejale ei väljastatud. Kostja palus hagejal mõned tunnid seadme üleandmiseks oodata. Hageja ootas kostja juures kogu päeva, kuid tellitud kaupa talle sel päeval ei väljastatud. Kostja lubas seadme väljastada hagejale uue lubadusena järgmise päeva hommikul. Kui hageja seadmele uuesti 14.03.2024 järgi läks, ka siis ei olnud võimalik tellitud kaupa talle väljastada ning tellitud seadet klient ka sel korral ei saanud.
6.Põhjusel, et kostja ei väljastanud hagejale kaupa kahel lubatud korral, ei olnud hagejal enam võimalik kostja järgi oodata ning hageja ostis endale samaväärse seadme asendusena kolmanda isiku käest.
7.Hageja huvi oli seade võimalikult kiirelt kostja käest omandada kiireloomulistel põhjustel, kuid põhjusel, et kostja hagejale seadet korduvalt lubatud ajaks ei väljastanud, taganes hageja kostjaga sõlmitud lepingust samaväärse seadme ostmisega kolmandalt isikult ning teavitas ka kostjat huvi äralangemisest ostueseme omandamiseks, soovides seadme eest tasutud raha tagasi.
8.Hageja edastas kostjale 11.02.2025 nõudekirja võlgnevuse tasumiseks ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Võlgnevus on seniajani tasumata.
9.Kostja sai hagejalt lepingu täitmise tulemusena kahel korral 1497,50 eurot (ilma km-ta), kuid kostja ei ole seda summat kliendile tagastanud. Kostja võlgnetav summa hagejale kahe makse eest on kokku 2 995 eurot ilma käibemaksuta.
10.Hageja on kandnud nõudekirja koostamisega ja püüdlusega asi kohtuväliselt lahendada, kohtueelseid õigusabikulusid, mida hageja ei oleks pidanud kandma, kui kostja oleks tellitud seadme kokkulepitud ajal hagejale üle andnud või tagastanud kliendile arvete alusel saadu. hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 900 eurot (ilma käibemaksuta). 3
11.Hageja esitab kostja vastu VÕS § 189 ja § 94 lg 1 alusel intressinõude alates raha saamisest kuni müügihinna tagastamise kohustuse täitmiseni. Hageja tegi kostjale esimese osamakse 1497,50 eurot (koos käibemaksuga 1826,95 eurot) 20.02.2024 ja teise osamakse 13.03.2024, mil pidi seadme saama kätte.
12.Müügihinna tagastamise kohustuseks loeb hageja 28.03.2024, kuivõrd selleks ajaks oli möödunud juba 15 kalendripäeva müügilepingu kokkulepitud täitmise tähtpäevast ja teise osamakse sooritamisest. Kostja on hagejale 17.02.2025 edastatud nõudekirja vastuskirjas märkinud, et kostja pakkus 28.03.2024 hagejale lahendust: „Pakkusime juba 28.03.2024 Tellijale lahendust, et Tootja paneb seadme omal kulul avalikku müüki, realiseerib selle mõnele teisele ostjale ja tagastame Tellijale seadme maksumuse ühekorraga“.
13.Hageja nõuab kostjalt intressi 20.02.2024 makselt 1497,50 eurot (km-ta) alates 20.02.2024 – 28.03.2024 (k.a) VÕS § 94 lg 1 alusel summas 7 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel alates 29.03.2024 – 03.04.2025 summas 182,84 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
14.Kostja palus hagi jätta rahuldamata.
15.Kostja vastuse kohaselt hageja kinnitas 20.02.2024.a oma soovi tellida kostjalt hageja soovidele vastava seadme (SWP-175) valmistuse. Tellimuse kinnituseks hageja tasus kostja poolt edastatud ettemaksuarve nr.14 / 20.02.2024.a summas 1826,85 eurot.
16.Kostja arvestas seadme valmistamisel kõiki hageja soove: hageja Avanti väikelaaduri tüüpkinnitusega varustatus, hageja nõutud seadme laiusmõõt: 1750mm ja hageja soovitud värvides, spetsifikatsiooni ja komplektsust.
17.Kostja edastas hagejale 19.02.2024.a e-kirjaga seadme valmistuse pakkumuse, kus näitas tingimustes valmistusaja ca. 3-4 nädalat ettemaksu laekumisest, seega hageja vastavalt VÕS § 20 (1) järgi avaldas aktsepti pakkumuse tingimuste osas.
18.Hilisemalt hageja soovis tungivalt saada seadet kätte lühema tootmisperioodiga kui oli pakkumuses, mille osas kostja väljendas vastutulelikult, et teeb seadme valmis võimaliku lühima ajaga, kuid ei saa kindlasti garanteerida 2 nädalast tähtaega, mida saab ka lugeda kirjavahetusest hageja ja kostja vahel.
19.Kostja teavitas hagejat, et loodetud varasem tootmisaeg siiski lükkub edasi nädala võrra allhanketeenust osutava 3da osapoole töötõrkest sõltuvalt, hageja sai ka ise selles 4
veenduda kuna käis ka ise allhankija juures seadme detaile vaatamas.
20.Kostja sai allhankijalt detailid kätte ja seadet komplekteerima asuda alles 13.03.2024.a, hageja sai ka ise selles veenduda kuna külastas kostja tootmist isegi.
21.Hageja tasus vastavalt arvele nr. 20 /13.03.2024.a seadme eest ka teise makseosa summas 1826,95 eurot, seega kogu seadme maksumuse.
22.Kostja täitis tellimuse 23-e kalendripäevaga, mis teeb tootmisajaks 3 nädalat ja 2 päeva ning vastab pakkumuse tingimustele, komplekteeritud seade oli valmis väljastuseks 14.03.2024 hommikul, kuid hageja ei tulnud seadmele järgi.
23.Kostjal oli igal juhul õigus kohustuse täitmiseks küsida hagejalt peale 3 nädalast tootmisperioodi lõppu lisa 2 päeva, mis on igati mõistlik tähtaeg ja vastavalt VÕS § 114-s sätestatule.
24.Kostja tõdeb, et valmis seadmest loobumisel hageja väide kiireloomulisest põhjusest on tühine: Ebamõistlik on hageja väide kiireloomulisest põhjusest tingituna soetada samal loobumise päeval teise tootja riiulist samavääriline harjamisseade sest, milleks siis oli vajalik algselt ja teadlikult tellida kostjalt seadet kui oli ette teada, et selle tootmiseks kulub 3-4 nädalat? Hagejal oli võimalus kiireloomulist põhjust lahendada ka lihtsalt rendiseadet kasutades, neid seadmeid pakkuvad enamik tööriistarendi ettevõtteid, näiteks lähim Xxxx tööriistarent Xxxx.
25.Hageja poolt asenduseks soetatud Avanti seade on funktsionaalselt ja ka tehniliste parameetrite pooles oluliselt erinev kostja poolt valmistatud seadmest ja seega ei pea paika ka väide samaväärsest asendusest. Valmistatud seade SWP-175 on funktsionaalselt punkerhari ja kaalub täisvarustuses Avanti avatud harjaseadmest 100kg enam ja mahutab lisaks kogujasse kuni 300L puistet.
26.Kostja arvates loobus hageja seadmest just selle tõttu, et hageja avastas valmistoodet nähes, et tellitud toode on ilmselt mittesobiv ja ebaproportsionaalselt suur hageja väikemasinale (Avanti 745, omakaaluga 1900kg).
27.Kostja on sunnitud ladustama hageja seadet omas laos omal kulul tänaseni.
28.Kostja on pakkunud abi hagejale tema soetatud seadet realiseerida avalikul pakkumisel läbi kuulutuste portaali või muul mõistlikul viisil, juhul kui nad soovivad tellitud seadmest loobuda.
29.Kostja on pakkunud ka hageja esindajale T H kohtuvälist lahendit, et kostja ostab selle seadme tagasi osamaksetena 5
vastavalt kokkulepitud perioodil, samaaegselt otsides seadmele uut omanikku, vajadusel on kostja nõus muuta ka seadme spetsiifilist Avanti väikemasina kinnitust mõneks teiseks enam kasutusel olevate masinate tarvis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
31.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu hagi müügilepingu alusel ettemaksuna kostjale tasutud 2995 eurot tagastamise, intressi 9,95 eurot, viivise ja kahju hüvitise nõudes. Hageja nõue tugineb sellele, et leping on lõppenud seoses taganemisega, mistõttu on kostjal poolte vahel tekkinud tagasitäitmise võlasuhtest tulenevalt kohustus saadud ostuhind hagejale tagastada. Samuti tugineb hageja sellele, et seoses kostja poolse lepingu rikkumisega ja hageja poolt lepingust taganemisega on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi ja viivised põhivõla tagastamisega viivitatud aja eest ning kahju hüvitis seoses tekkinud õigusabikuludega. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
32.Vaidlus puudub selles, et 20.02.2024 esitas Neurix OÜ (hageja) e-kirja teel Maint Seadmete OÜ-le (kostja) tellimuse punkerharja SWP 175 ostmiseks. Hageja teavitas kauba ostmisel kostjat, et kaup oleks võimalikult ruttu vaja kätte saada. Ettemaks tuli tasuda kahes osas, tellimuse tegemisel osas 50% ja seadme kättesaamisel teistkordselt maksmata osas 50% (dtl 811). 20.02.2024 saatis kostja hagejale e-kirjaga tasumiseks ettemaksuarve. Ettemaksuarvel oli märgitud toote valmistamine ja üleandmine 2-3 nädala jookusul ettemaksu laekumisest (dtl 12). 20.02.2024 ettemaksuarve alusel tasus hageja kostjale 1497,50 eurot (dtl 17). 21.02.2024 on kostja edastanud hagejale tellimuskinnituse, millel on märgitud, et makse laekus 20.02.2024 (dtl 18). 13.03.2024 väljastas kostja hagejale arve teise osamakse tasumiseks (dtl 23). Hageja tasus teise osamaksu summas 1826,95 eurot 13.03.2024 (dtl 24).
33.VÕS § 208 lg 1 ja 2 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist.
34.Kohus leiab, et seadme tellimisel on hageja ja kostja sõlminud VÕS § 208 lg 1 mõttes müügilepingu. Asja 6
müügilepinguga kohustus kostja hagejale üle andma valmistatava või kostja poolt tulevikus omandatava punkerharja SWP 175 ning tegema võimalikuks omandi ülemineku hagejale, hageja aga kohustus kostjale tasuma asja ostuhinna rahas.
35.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
36.Hageja on seisukohal, et kostja on hagejalt raha vastu võtnud, kuid ei teinud valmistatava asja omandiõiguse üleminekut hagejale võimalikuks kahe nädala möödudes tellimusest ja esimesest maksest. Seade lubati hagejale üle anda pärast arve tasumist 13.03.2024 (pärast kolme nädala möödumist tellimusest ja esimesest maksest), kuid ka sel korral hageja seadet ei saanud ega järgneval päeval 14.03.2023. Hageja ootas seadme üleandmist, kuid kostja ei täitnud endale võetud kohustust. Samuti teadis kostja seda, et hageja tellimus on kiireloomuline. Kui seadet ei olnud võimalik kahe nädalaga valmistada, siis pidanuks kostja seda hagejale ütlema ning mitte kokku leppima seadme üleandmise ajas, võttes sellega endale õigusliku tähendusega kohustuse. Seadet ei õnnestunud valmistada isegi mitte kolme nädala jooksul tellimusest.
37.Kostja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud. Kostja täitis tellimuse 23 kalendripäevaga, mis teeb tootmisajaks 3 nädalat ja 2 päeva ning vastab pakkumuse tingimustele, komplekteeritud seade oli valmis väljastuseks 14.03.2024 hommikul, kuid hageja ei tulnud seadmele järgi.
38.Pooled vaidlevad lepingu täitmise tähtaja üle.
39.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Lepingutingimuste tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 1, mille kohaselt lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, ning VÕS § 29 lg-st 4, mille kohaselt tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
40.Kohus tuvastab, et 19.02.2024 kell 19:33 saadetud e-kirjaga edastas kostja hagejale pakkumuse uuele täiustatud lahendusega punkerharjale SWP. Pakkumuse kohaselt punkerharja uuemat mudelit valmistab kostja 3-s tüüplaiuses: 150cm, 175 ja 200 cm. Pakkumuse kohaselt on valmistusaeg standard varustuses c 3-4 nädalat ettemaksu laekumist. Maksetingimus: ettemaks (saab tasuda 2 osas, tellimisel 50% ja kätte saamisel 50% (dtl 9-11). Kohus tuvastab, et samal päeval, 19.02.2024, kell 20:11 on hageja 7
saatnud kostjale vastuse, milles märgib „Tere. Tänan pakkumise eest./--/Muidugi oleks seda olnud juba eile vaja, et kas mingi valemiga oleks võimalik kiiremini valmis teha. Tänud.“. Selle peale vastas kostja samal päeval kell 20:30, et „Jah on küll variant koos pööramisega, edastan ka pakkumise kohe hommikul. NB! Kuid valmistuseks kiiremini kui 2 nädalat ei saa kahjuks lubada.“. 20.01.2024 kell 10:01 on hageja kirjutanud kostjale järgmist: „Telliks siis punkerharja SWO 175. Maksmisega teeks 50-50. Lisaks veel et võimalikult ruttu oleks vaja kätte saada“ (dtl 8). 20.02.2024 saatis kostja hagejale e-kirjaga tasumiseks ettemaksuarve. Ettemaksuarvel oli märgitud toote valmistamine ja üleandmine 2-3 nädala jookusul ettemaksu laekumisest (dtl 12). 20.02.2024 ettemaksuarve alusel tasus hageja kostjale 1497,50 eurot (dtl 17). 21.02.2024 on kostja edastanud hagejale tellimuskinnituse, millel on märgitud, et makse laekus 20.02.2024 (dtl 18). 13.03.2024 väljastas kostja hagejale arve teise osamakse tasumiseks (dtl 23). Hageja tasus teise osamaksu summas 1826,95 eurot 13.03.2024 (dtl 24).
41.Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 5 kohaselt arvestada lepingueelseid läbirääkimisi, poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki. Hageja väljendas soovi saada toode „võimalikult ruttu", kostja oli selgesõnaliselt välistanud alla 2nädalase tähtaja ning ettemaksuarvel fikseeriti tähtajaks 2–3 nädalat ettemaksu laekumisest. Seega on pooled sõlminud lepingu, mille kohaselt kostjal oli kohustus üle anda seade 2-3 nädala jooksul ettemaksu laekumisest. Ettemaks laekus 20.02.2024. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Seega hakkas tähtaeg kulgema 21.02.2024. Kuna pooled olid kokku leppinud, et seade tuleb kostja poolt hagejale üle anda 2-3 nädala jooksul ettemakse laekumist, siis tuli seade üle anda kostja poolt hagejale 13.03.2024.
42.VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita kindlaksmääratud tähtpäeval, kui see on kindlaks määratud. 209 lg 1 näeb ette, et kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale 8
teatanud, loetakse täidetuks.
asja
ostjale
üleandmise
kohustus
43.Kohus tuvastab, et 13.03.2024 väljastas kostja hagejale arve teise osamakse tasumiseks (dtl 23). Hageja tasus teise osamaksu summas 1826,95 eurot 13.03.2024 (dtl 24). Seega pidi seade olema valmis hagejale üleandmiseks 13.03.2024. Vaidlust pole selle üle, et kostja 13.03.2024 hagejale seadet üle ei andnud.
44.Hageja väidab, et pärast hageja poolt teise osamaksu tasumist 13.03.2024 kostja teavitas hagejat, et hageja võib seadmele järgi tulla, kuid kui hageja läks kostja juurde seadmele järgi, siis ostetud seadet hagejale ei väljastatud. Kostja palus hagejat mõned tunnid seadme üleandmiseks oodata. Hageja ootas kostja juures kogu päeva, kuid tellitud kaupa talle sellel päeval ei väljastatud. Kostja lubas seadme väljastada hagejale järgmise päeva hommikul. Kui hageja läks seadmele uuest 14.03.2024 järgi, siis selgus, et mingid tööd olid lõpetamata, kuigi seade oli juba valmis pandud ning tellitud seadet hageja ka sel korral ei saanud. Hageja tõendab GPS väljavõtetega, et ta sõitis 13.03.2023 ja 14.03.2024 kostja tegevuskoha aadressile Xxxx (dtl 74-77, 95).
45.Kostja ei eita seda, et ta seadet 13.03.2024 ega 14.03.2024 hagejale üle ei andnud. Vastuses hagile kostja väidab, et komplekteeritud seade oli 14.03.2024 hommikul laos valmis, kuid hageja ei tulnud seadmele järele. Kostja poolt kohtule esitatud fotost nähtuvalt hageja poolt tellitud seade oli kostja laos valmis 14.03.2024 (dtl 64-65). Samas kohus tuvastab, et kostja saatis hagejale 15.03.2024 kell 8.03 sõnumi, et seade on valmis (dtl 78). Kostja väidab, et kostja esindaja viibis 15.03.2024 hommikul tootmises alates 7:50 oodetes hageja esindajat. 1 tunni tulemusetu ootamise järel lahkus asjaajamisteks xxxx. Kohtule jääb arusaamatuks, kas seade oli valmis kostja laos ja hageja ei tulnud seadmele järgi 14.03.2025 või 15.03.2025. Kostja väited ja kohtule esitatud tõendid on vastuolulised. Kohtule esitatud kostja poolt hagejale 15.03.2024 saadetud sõnumist saab kohus järeldada, et seada pidi olema kostja laos valmi hiljemalt 15.03.2024 hommikul kell 8.03.
46.Kuna kostja pidi seadme hagejale 13.03.2023 üle andma, kuid kostja 13.03.2024 seda ei teinud, siis oli kostja lepingut rikkunud, kuna tema kohustused olid lepingus määratud tähtajaks täitmata (VÕS § 77 lg 3, § 82 lg 2 ja § 100).
47.Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1). Lisaks peavad lepingust taganemise kehtivuseks 9
olema täidetud selle sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (RKTKo 20.06.2011, 3-2-1-57-11, p 28).
48.VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja teatas 15.03.2024, et ta seda seadet enam ei soovi. Sellist avaldust tuleb hinnata TsÜS § 75 lg 1 alusel – tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui saaja seda tahet teadis või pidi teadma, ning muul juhul nii, nagu mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus leiab, et hageja 15.03.2024 avaldust, „ei soovi enam seda seadet" tuleb käsitleda lepingust taganemise avaldusena VÕS § 188 lg 1 tähenduses. Seega on hageja taganenud lepingust 15.03.2024.
49.Lepingust taganemist ei õigusta aga mitte igasugune vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks (VÕS § 116 lg 1). Näidisloetelu olukordadest, mida seadus loeb oluliseks lepingurikkumiseks, sätestab VÕS § 116 lg 2. Selle, et kostja ei täitnud kohustust tähtaegselt, saaks lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks siis, kui täidetud on VÕS § 116 lg 2 ps 2 nimetatud tingimused. Selleks pidi hageja esile tooma ja tõendama, et kohustuse, mida rikuti, täpne järgmine oli tema jaoks lepingu täitmise vastu huvi püsimise oluline eeldus. Samuti pidi hageja tõendama, et juba lepingu sõlmimisel pidi see kostjale olema selge, et kui kostja seadet hagejale kokkulepitud ajal üle ei anna, siis kaotab hageja huvi lepingu täitmise vastu. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole seda teinud. Hageja on küll korduvalt rõhutanud kiireloomulisust, kuid lepingus ei ole fikseeritud, et täpne tähtpäev on lepingu täitmise huvi eelduseks. Hageja poolt 19.03.2024 kostjale saadetud e-kirjas hageja poolt mainitu, et „muidugi oleks seda olnud juba eile vaja, et kas mingi valemiga oleks võimalik kiiremini valmis teha“ võib kostja poolt vaadates käsitleda hageja pealekäimisena, et asi võimalikult kiirelt valmis saada. Samas hageja ei ole kordagi kostjale sõnaselgelt öelnud, et kavatseb lepingust taganeda, kui toodet kiiresti kätte ei saa. Hageja poolt kohtule esitatud hageja ja AS Xxxx vahel sõlminud hooldustööde alltöövõtuleping nr 072023, mille punkti 6.1 kohaselt oli tööde tegemise alguskuupäev 07.12.2023 ning lõppkuupäev 15.11.2027 (dtl 103-113), ei tõenda kohtu hinnangul, et kostja pool hagejale seadme üleandmine hiljemalt 13.03.2024 oli hageja poolt kostjalt seadme ostmise huvi püsimise eeldus. 10
50.Samuti ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis viitaksid VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaldumisele, ehk sellele, et hageja jääb kohustuse rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis. Ainuüksi sellest, et kostja ei olnud andnud seadet üle kokku lepitud tähtajaks, st 13.03.2024, ei saa järeldada, et lepingu eesmärk ei oleks enam saavutatav. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja oli valmis seadme hagejale üle andma 15.03.2024 hommikul, kuid hageja oli juba selleks ajaks otsustanud seadme ostmisest taganeda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 2 päeva pikkuse seadme üleandmisega hilinemise näol ei ole tegemist niivõrd olulise lepingu rikkumisega, mis annab aluse hageja poolt lepingust taganemiseks. Eriti arvestades seda, et tegemist on kostja poolt hageja soovide järgi valmistatud tootega ning hageja poolt lepingust taganemisel kannaks kostja kannaks ebamõistlikult suurt kahju.
51.Isegi kui asuda seisukohale, et kostja poolt hagejale seadme üleandmisega hilinemine on VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses oluline lepingu rikkumine, siis tuleb vaadata kas hageja on andnud kostjale täiendava mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks VÕS § 114 tähenduses.
52.Nimelt VÕS § 114 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, tegevusala tavasid ning muid asjaolusid (VÕS § 7 lg 2).
53.Kohus märgib, et käesoleval juhul kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt hageja ei andnud kostjale sõnaselgelt täiendavat tähtaega, kuid hageja ilmus seadmele järele nii 13.03.2024 kui ka 14.03.2024, mis tähendab, et ta nõudis kohustuse täitmist. Kuna kohustuse täitmise tähtaeg oli 13.03.2024 ja hageja ilmus uuesti seadmele järele 14.04.2024, siis sellest võib järeldada, et hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja 1 päev kohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul ei saa 1 päeva pikkust tähtaega lugeda kohustuse täitmiseks antavaks mõistlikuks täiendavaks tähtajaks.
54.Kohus märgib, et asjaolu, et kostja on teavitanud hagejalt 15.03.2025 kl 8.03, et seade on valmis ja hageja taganemisavaldus tehti samal päeval viitab sellele, et hageja poolt kostjale antud täiendav tähtaeg ei olnud siiski veel möödunud hageja poolt lepingust taganemise hetkel. 11
Vastasel juhul ei oleks kostjal olnud põhjust hagejale teatada 15.03.2025 hommikul, et seade on valmist.
55.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole taganemiseks täidetud ka VÕS § 116 lg 2 p 4 sätestatud eeldused. VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi on olulise kohustuse rikkumisega tegu ka siis, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hageja on oma 29.05.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et kui hageja 14.03.2024 seadmele järgi läks, siis tuli välja, et mingid tööd olid lõpetamata ja kuigi seade oli juba valmis pandud, siis hageja seadet ei saanud. Seega sai hageja 14.03.2024 veenduda, et seade oli sisuliselt valmis, vaid mingid tööd oli vaja kostjal lõpetada. Seega puudus hagejal põhjus eeldada, et kostja ei täida oma kohustust edaspidi.
56.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et arvestades kostja poolse rikkumise ebaolulisust, (2-päevane viivitus) ei ole täidetud hageja poolt lepingust taganemise materiaalsed eeldused ja hageja poolne lepingust taganemine ei ole kehtiv.
57.Seega jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
58.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
59.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) M a r g e t H e n r 12
i k s e n k o h t u n i k
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.