(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind Menetluse liik Resolutsioon
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 03. märts 2026.a, Tallinn 2-25-124684 Elisa Eesti AS hagi L. B. vastu võlgnevuse 142,24 euro, viivise 35,41 euro ja täiendava viivise saamiseks Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo OÜ, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post XXX) Kostja: L. B. (isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata) 211,40 eurot Lihtmenetlus
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista L. B.’lt Elisa Eesti AS-i kasuks võlgnevus 142,24 eurot ja viivis 35,41 eurot.
3.Välja mõista L. B.’lt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis 0,065% päevas põhinõudelt, s.o 142,24 eurolt alates 19.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4.Jätta hageja menetluskulud kostja L. B. kanda.
5.Välja mõista L. B.’lt menetluskulu summas 300 eurot Elisa Eesti AS-i kasuks.
6.Välja mõista L. B.’lt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, 1 (5)
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Elisa Eesti AS esitas Harju Maakohtule hagi L. B. vastu võlgnevuse 142,24 euro, viivise 35,41 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.05.2023 ja 22.05.2023 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr XXX, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid. Lisaks sõlmisid pooled 31.07.2024 seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr XXX, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadmete rendi- ja/või müügilepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Elisa Eesti AS-ile. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme Modem: ac4c.a56a.d58c maksumuse 107,64 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostjal on tasumata arved nr A-45890585, A-46009924, A-46128848, A-46247493, NA-144239, A-46361884 kogusummas 142,24 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt 142,24 eurolt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 01.11.2024.a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.11.2025. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 35,41 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.12.2025. Samuti on isikule jäetud hagimaterjalid Rahvastikuregistrijärgsesse elukoha aadressil XXX postkasti.
2.1.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 17 lõige 1 punktide a ja c kohaselt asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on järelmaksuga kaupade müügilepinguga, muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. 2 (5)
2.2.Artikli 18 lõike 2 kohaselt teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
2.3.Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab ning lõike 2 järgi võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas.
2.3.1.Maksekäsu kiirmenetluse raames on märgitud, et: „XXX korteriomanik kinnitas 31.10.2025, et võlgnik ei ela enam antud aadressil, ei ela enam Eestis“ (dtl 2).
2.3.2.Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja elukoht on jätkuvalt XXX (on seda alates 18.11.2021).
2.3.3.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa vaid XXX väidetava korteriomaniku sõnadele tugineda kui objektiivse tõe allikale. See isik ei ole menetluses kohaselt identifitseeritud, seega pole teada, kes seda täpselt avaldas. See kinnitus ei pruugi olla tõene. Rahvastikuregistris ei ole kostja oma elukohaandmeid muutnud kuni käesoleva ajani. Ühtegi kinnitust selle kohta, et kostja Eesti Vabariigis ei ela, kohtu ette toodud ei ole.
3.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 19.05.2023 ja 22.05.2023 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr XXX, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid. Lisaks sõlmisid pooled 31.07.2024 seadmete rendi- ja/ või müügilepingu nr XXX, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadmete rendi- ja/või müügilepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja kasutas Elisa Eesti AS-i teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS-i poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostjal on põhivõlgnevus kasutatud teenuste eest 142,24 eurot. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 6.10, mille kohaselt kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid tasumata põhiosalt 142,24 eurolt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o 01.11.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.11.2025 lepingujärgses viivisemääras 0,065% päevas. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 3 (5)
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot, õigusabikulu summas 253,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
6.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 eurot.
6.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.
6.2.1.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 1,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 180 eurot (1,5 x 120 eurot).
6.3.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 484 2 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele.
7.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 300 eurot, millest riigilõiv 100 eurot, esindajakulu 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
8.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
9.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.12.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, e-posti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4 (5)
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.