1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi G.E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Juhul, kui pool sellest hoolimata esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
1.Hageja esitas kohtule hagiavalduse G.E vastu ESTO AS ja kostja vahel 29.06.2022 sõlmitud lepingust nr. #8203273102 tuleneva põhivõlgnevuse 3437,73 euro, intressi 432,07 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 533,63 euro
2-25-14571 ning edasiulatuva viivise nõudes. Lepingu alusel sai kostja krediiti 4000 eurot, krediidi kulukuse määraga 50,63%, intressiga 39,9% aastas. Lepingu alusel sai kostja 13 100 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 13 369,27 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 9662,27 eurot, intresside katteks 3673,65 eurot, lepingu kaarditehingu tasu katteks 3,35 eurot, lepingu muudatuse tasu katteks 15 eurot ja meeldetuletustasude katteks 15 eurot. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva arve tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üles 16.04.2025 ning loovutas nõuded hagejale 02.05.2025.
2.Kohus võttis 17.09.2025 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagivastuse 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid, hagi täpsustuse ja 17.09.2025 menetlusse võtmise määruse kätte saanud e-posti teel 06.02.2026. Kostja tähtajaks, s.o 20.02.2026 vastust hagile esitanud ei ole.
3.Kohus palus hagejal 26-02.2026 kohtunõudega täpsustada vastutustundliku laenamise põhimõtet ja esitama ümberarvestus.
4.Hageja esitas 27.02.2026 selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Hageja selgitas, et on veendunud, et krediidiandja on järginud kostja krediidvõime hindamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja pangakonto (perioodist 01.02.2022 - 28.06.2022) analüüsist lähtuvalt oli kostja sissetulek töötasu näol 1758,47 eurot (täiendavalt laekumised 271, 21 eurot - muude sissetulekute alt), kohustused ehk laenumaksed keskmiselt 879,52 eurot ja majapidamiskulud pangakontolt ei kajastu, kuid krediidiandja kohaldas kostja poolt avaldatud teavet summas 300 eurot. Kostja ise arvestas oma finantskohustusteks 400 eurot. Kostjale jäi vaba raha pärast sissetulekult nt üksnes töötasult s.o 1758,47 eurolt lahutada kohutused ja majapidamiskulud (879,52+300) = 578, 95 eurot, mis oli piisav võetava kohustuse teenindamiseks. Hageja nõuete ümberarvestust kohtule esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
7.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
8.Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2
2-25-14571
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. ESTO AS ja kostja sõlmisid 29.06.2022 lepingu nr #8203273102, mille alusel anti kostjale krediiti 4000 eurot (dtl 18). Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
10.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna Telia Eesti AS sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.
11.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu (dtl 18-19). Leping on kosta poolt allkirjastatud 29.06.2022 (dtl 10). Hageja selgitab, et krediidiandja taotluse süsteem ei salvesta laenutaotlused eraldi failideks, vaid iga krediidisaaja osas on eraldi konto, millest on krediidiandjal võimalik teha kuvatõmmiseid (dtl 137). Hageja on esitanud maksekorraldused, millest nähtuvad krediidiandja maksed kostjale (dtl 25-73). Kostja ei ole krediidi saamisele vastuväiteid esitanud. Tulenevalt eelnevast loeb kohus tõendatuks, et lepingud on kostja poolt sõlmitud 29.06.2022.
12.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hageja märkis, et krediidiandja loovutas 02.05.2025 kostja vastase nõude hagejale (dtl 4). Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, milles on märgitud, et ESTO AS loovutas kostja vastu esitatavad nõuded hagejale (dtl 82). Nõudekirjas on viidatud lepingule nr 8203273102 (dtl 83). Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud 02.05.2025 ja kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest võlausaldajast.
13.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna 3
2-25-14571 tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ ESTO AS ja kostja vahel 29.06.2022 sõlmitud lepingu puhul on krediidi kulukuse määraks 50,63% (dtl 18). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 39.9% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 36 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega (dtl 19). Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 16,95% aastas ning selle kolmekordne suurus oli seega 50,85%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Kohus leiab, et leping on nimetatud osas kehtiv. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti.
14.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas C-679/18, p-d 20-23). VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. Hageja väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja on hagis märkinud, et kostja laenutaotluse kohaselt on kostja igakuine sissetulek 1300 eurot ja kohustused 400 eurot. Hageja selgituste kohaselt lähtus krediidiandja otsuse tegemisel kostja pangakontost, mille kohaselt kostja sissetulek oli 2002,06 eurot ja kohustusteks 700 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring (dtl 3). Hageja täpsustas 27.02.2026 menetlusdokumendis, et kostja pangakonto (perioodist 01.02.2022 - 28.06.2022) analüüsist lähtuvalt oli kostja sissetulek töötasu näol 1758,47 eurot (täiendavalt laekumised 271, 21 eurot - muude sissetulekute alt), kohustused ehk laenumaksed keskmiselt 879,52 eurot ja majapidamiskulud pangakontolt ei kajastu, kuid krediidiandja 4
2-25-14571 kohaldas kostja poolt avaldatud teavet 300 eurot. Kostja ise arvestas oma finantskohustusteks 400 eurot. Kostjale jäi vaba raha pärast sissetulekult nt üksnes töötasult s.o 1758,47 eurolt lahutada kohutused ja majapidamiskulud (879,52+300) = 578, 95 eurot, mis oli piisav võetava kohustuse teenindamiseks (dtl 137). Kohtule esitatud kostja pangakonto analüüsist (dtl 112-120) nähtub, et perioodil 01.02.2022-28.06.2022 oli kostja keskmine sissetulek 1758,47 eurot. Kostja igakuiste sissetulekute ja kulutuste vahe on minimaalne. Samuti nähtub, et kostjal ei jäänud kuulõpus vahendeid, et teenindada uusi laene. Kostjal oli kohustusi juunikuus 2022 viie erineva võlausaldaja ees kokku 1251,84 eurot. Väljavõttelt nähtub, et kostjale on antud 12.06.2022 Placet Group OÜ poolt laenu 950 eurot (makse selgituste kohaselt tegelik laenusumma 1000 eurot (dtl 119)). Seega oli 29.06.2022 laenulepingu sõlmimisel kostja kohustuste suuruseks suurem summa, kui krediidiandja laenu andmisel arvestas. Hageja selgitustest ei nähtu, et kostja kohustuste suurenemisega oleks laenu andmisel arvestatud. Hageja selgitab, et krediidiandja on teinud kostja osas päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse (dtl 3). Hageja 27.02.2026 menetlusdokumendi lisast (dtl 141) ei ole võimalik järeldada, et nimetatud päringuid oleks tehtud enne lepingu sõlmimist ja et tegemist on kostja kohta tehtud päringuga. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja tõendanud nimetatud päringute tegemist. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, kas krediidiandja on kontrollinud rahvastikuregistrist kostja ülalpeetavate olemasolu, mis mõjutab igakuiste majandamiskulude suurust. Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Kohus leiab, et isegi kui üks KAVS § 49 lg-s 1 märgitud näitaja on jäänud piisavalt arvestamata, ei saa kohus järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Riigikohus on eelviidatud määruses p-des 20-22 märkinud, et krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kohus selgitab, et üldsõnaliselt registritele ja kostja kinnitustele viitamisel, ei ole võimalik tõsikindlalt hinnata tarbija tegelikku majanduslikku seisundit. Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kostja on hageja selgituste kohaselt märkinud enda sissetulekute ja kohustuste suuruseks oluliselt väiksema summa, kui krediidiandja kostja 5
2-25-14571 krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võttis. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud muid dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 403 4 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.Arvestades, et kohus on tuvastanud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7, millele kohus on tähelepanu juhtinud ka 05.09.2025 määruses ja 26.02.2026 kohtunõudes. Hageja ümberarvestust kohtule esitanud ei ole. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
16.Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist. VÕS § § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2- 21-13098/50, p-d 25 ja 26). VÕS § 94 alusel kehtinud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 29.06.2022 ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis jäi kokkulepitud intressimäärast madalamaks. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
17.Hageja on selgitanud, et kostjale anti krediiti kokku 13 100 eurot ning kostja tegi tagasimakseid kokku 13 369,27 eurot (dtl 106). Kohus on seisukohal, et kostja on tasunud krediidiandjale 269,27 eurot rohkem, kui krediidiandja oleks õigustatud saama. Kostjal oleks õigus enamtasutud summad VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel tagasi nõuda. 6
2-25-14571 VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse kohaselt on hageja nõue lõppenud, st kostjal ei ole lepingu alusel tagastamata laenu.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei saa ilmselt lugeda lepingut ülesöelduks.
19.Arvestades, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
21.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lgst 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.