Aktiva Finance Group OÜ hagi S Ai vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1833,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ 10746479), lepinguline esindaja S R
(registrikood
Kostja: S A (isikukood xxx) Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus S Ai vastu osaliselt.
2.Mõista S Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 17.08.2023 tarbijakrediidilepingu XXX alusel põhivõlg 284,43 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 45,77 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista S Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 18.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 425,95 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 20,49 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista S Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 19.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 305,56 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 28,38 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta maakohtu menetluskuludest 54,15% kostja kanda ning 45,85% hageja kanda.
6.Mõista S Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 414,63 eurot.
7.S Ail tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.09.2024 Harju Maakohtule hagi S Ai (kostja) vastu võla nõudes, mida hageja täiendas 14.11.2024.
2.Hageja tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
Placet Group OÜ (krediidiandja) tarbijakrediidilepingud:
ja
kostja
sõlmisid
järgmised
2.1.1.17.08.2023 tarbijakrediidilepingu XXX (leping 1), mille laenusumma on 350 eurot, lepingutasu on 17,5 eurot, osamaksete arv on 12, aastane intressimäär on 30,12%, viivise määr on 0,08% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning krediidi kulukuse määr on 49,99%;
2.1.2.18.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping 2), mille laenusumma on 500 eurot, lepingutasu on 25 eurot, osamaksete arv on 24, aastane intressimäär on 34,84%, viivise määr on 0,10% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning krediidi kulukuse määr on 49,99%;
2.1.3.19.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping 3), mille laenusumma on 400 eurot, lepingutasu on 20 eurot, osamaksete arv on 7, aastane intressimäär on 23,42%, viivise määr on 0,07% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning krediidi kulukuse määr on 49,99%.
Lepingute sõlmimise käigus kostja krediidivõime hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja taotluses esitatud teavet, kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi kostja pangakonto väljavõtte alusel ning kontrollis avalikke andmebaase. Krediidiandja arvestas kostja sissetulekuteks töötasu 1222,69 eurot ja muu sissetuleku 62,50 eurot, finantskohustusteks Laen.ee ees vastavalt 126,83 eurot (leping 1), 160,87 eurot (leping 2) ja 190,02 eurot (leping 3), majapidamiskuludeks 300 eurot lähtuvalt krediidiandja 2/12
siseeeskirjades sätestatud üldkohaldatavast määrast ja taotletava laenu osamakseks vastavalt 34,04 eurot (leping 1), 29,15 eurot (leping 2) ja 61,43 eurot (leping 3). Krediidiandja leidis, et kostjale jääb raha reservi vastavalt 824,32 eurot (leping 1), 795,17 eurot (leping 2) ja 733,74 eurot (leping 3), ning et kostja taustakontroll on korras. Seetõttu hinnati kostja krediidivõimeliseks ja tema laenutaotlused rahuldati.
Krediidiandja maksis lepingute 1-3 järgsed laenud kostjale välja.
Krediidiandja sõlmis kostjaga lepingu 1, lepingu 2 ja lepingu 3 osas maksepuhkuse kokkulepped, mille alusel kostja sai maksepuhkust perioodil 10.10.2023 – 10.11.2023.
Kosta jäi lepingute 1-3 täitmisel viivitusse kolme järjestikuse osamaksega (tähtpäevadega 10.11.2023, 10.12.2023, 10.01.2024). Krediidiandja edastas kostjale 10.01.2024 lepingute ülesütlemise hoiatused, milles andis kostjale täiendavad tähtajad kuni 24.01.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja lepingute järgseid võlgnevusi täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, luges krediidiandja lepingud alates 25.01.2024 ülesöelduks.
Hageja on kandnud sissenõudmiskulusid lepinguga 1 seoses 30 euro ulatuses (29.01.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 04.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 05.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot), lepinguga 2 seoses 40 euro ulatuses (29.01.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 08.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot) ning lepinguga 3 seoses 30 euro ulatuses (29.01.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 11.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 17.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot).
Krediidiandja loovutas 08.05.2024 hagejale lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:
lepingu 1 järgse põhivõlgnevuse 322,99 eurot, intressi 20,82 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 45,72 eurot ja viivise alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 30,12%;
lepingu 2 järgse põhivõlgnevuse 481,98 eurot, intressi 41,13 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 78,91 eurot ja viivise alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 34,84%;
lepingu 3 järgse põhivõlgnevuse 344,29 eurot, intressi 13,98 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 37,89 eurot ja viivise alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 23,42%.
4.Kohus võttis 04.12.2025 hagi menetlusse.
5.Kostja hagile ei vastanud.
6.Lähtuvalt hagejale esitatud kohtunõuetest täpsustas hageja 10.07.2025, 23.09.2025 ja 17.12.2025 menetlusdokumentides hageja nõude ümberarvestust, lepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid ja nõude loovutamisega seonduvaid asjaolusid.
3/12
7.Hageja avaldas 23.09.2025 seisukohas, et lepingute 1-3 tähtajad on saabunud. Hageja avaldas ka, et kostja sai lepingu 1 alusel laenu 350 eurot ja tegi tagasimakseid 48,07 euro ulatuses, kostja sai lepingu 2 alusel laenu 500 eurot ja tegi tagasimakseid 49,05 euro ulatuses ning kostja sai lepingu 3 alusel laenu 400 eurot ja tegi tagasimakseid 74,44 euro ulatuses.
8.Hageja avadas 23.09.2025 seisukohas, et kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal:
lepingu 1 alusel tagastada saadud krediidisumma 301,93 eurot ja maksta viivist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.09.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
lepingu 2 tagastada saadud krediidisumma 450,95 eurot ja maksta viivist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
lepingu 3 tagastada saadud krediidisumma 325,56 eurot ja maksta viivist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud, ning millelt ta ei ole intressi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.
11.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidilepingud, lepingud kehtivad (ei ole tervikuna ega osaliselt tühised), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on vastavat kohustust rikkunud ning lepingutest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
12.Kohus tuvastab, et kostja esitas 17.08.2023 krediidiandjale veebilehe Laen.ee vahendusel taotluse laenu 350 eurot saamiseks 1 aastaks kuumaksega 34,04 eurot, aastase intressiga 30,12% ja krediidi kulukuse määraga 49,99% (dtl 64-65, 563).
13.Kohus tuvastab, et kostja esitas 18.08.2023 krediidiandjale veebilehe Laen.ee vahendusel taotluse laenu 500 eurot saamiseks 2 aastaks kuumaksega 29,15 eurot, aastase intressiga 34,84% eurot ja krediidi kulukuse määraga 49,99% (dtl 96-97, 567).
14.Kohus tuvastab, et kostja esitas 19.08.2023 krediidiandjale veebilehe Laen.ee vahendusel taotluse laenu 400 eurot saamiseks 7 kuuks kuumaksega 61,43 eurot, aastase intressiga 23,42% ja krediidi kulukuse määraga 49,99% (dtl 129-130, 571).
15.Kohus tuvastab, et krediidiandja edastas kostjale 17.08.2023 e-posti teel kinnituse laenutaotluse heakskiitmise ja laenu väljastamise kohta, millele olid PDF-failidena lisatud laenuleping nr XXX (leping 1), krediidiandja üldtingimused, hinnakiri ja makseteatis (dtl 19-21, 49-52, 565).
16.Kohus tuvastab, et krediidiandja edastas kostjale 18.08.2023 e-posti teel kinnituse laenutaotluse heakskiitmise ja laenu väljastamise kohta, millele olid PDF-failidena lisatud laenuleping nr XXX (leping 2), krediidiandja üldtingimused, hinnakiri ja makseteatis (dtl 29-31, 569). 4/12
17.Kohus tuvastab, et krediidiandja edastas kostjale 19.08.2023 e-posti teel kinnituse laenutaotluse heakskiitmise ja laenu väljastamise kohta, millele olid PDF-failidena lisatud laenuleping nr XXX (leping 3), krediidiandja üldtingimused, hinnakiri ja makseteatis (dtl 39-41, 573).
18.Kohtu hinnangul järeldub eeltoodud asjaoludest, et krediidiandja ja kostja on lepingu 1, lepingu 2 ja lepingu 3 sõlminud.
19.Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
20.Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 17.08.2023 makse 332,50 eurot selgitusega „Laen.ee – laenusumma – 350EUR, – laenuperiood – 360 päeva, laenu id – XXX (dtl 272).
21.Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 18.08.2023 makse 475 eurot selgitusega „Laen.ee – laenusumma – 500EUR – laenuperiood – 720 päeva – laenu id – XXX“ (dtl 273).
22.Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 19.08.2023 makse 380 eurot selgitusega „Laen.ee – laenusumma – 400EUR, laenuperiood 210 päeva, laenu id – XXX“ (dtl 274).
23.Krediidiandja üldtingimuste kohaselt kuulub lepingutasu tasumisele laenu väljamaksmisel ja arvestatakse väljamakstavast laenusummast maha (nt dtl 49).
24.Kohtu hinnangul järeldub eeltoodud asjaoludest, et krediidiandja on VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes kostjale lepingute 1-3 alusel laenud, millest on kinni peetud lepingutasud, välja maksnud ehk täitnud oma lepingujärgse põhikohustuse.
25.Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja on lepingute 1-3 alusel laenud kätte saanud, ning et krediidiandja on kostjale edastanud lepingudokumendid püsival andmekandjal. Seetõttu ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 ja § 410 lg-s 1 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.
26.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%.
27.Lepingute 1-3 kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 49,99% (dtl 20,30,40). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedased tulemused.
28.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute 1-3 sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepinguid 1-3 tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
29.Hageja selgitustest ja hagiavaldusele lisatud krediidianalüüsi dokumentidest ja kontoväljavõtetest (dtl 64-92, 96-125, 129-157) nähtub, et kostja krediidivõime hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja taotluses esitatud teavet, kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi kostja pangakonto väljavõtte alusel ning kontrollis avalikke andmebaase järgmiselt:
29.1.Lepingu 1 sõlmimisele suunatud taotluses avaldas kostja oma töötasuks 1100 eurot, finantskohustusteks (Laen.ee) 126,83 eurot ja majapidamiskuludeks 0 5/12
eurot (dtl 64). Lepingu 2 sõlmimisele suunatud taotluses avaldas kostja oma töötasuks 1100 eurot, finantskohustusteks (Laen.ee) 160,87 eurot ja majapidamiskuludeks 0 eurot (dtl 96). Lepingu 3 sõlmimisele suunatud taotluses avaldas kostja oma töötasuks 11000 eurot, finantskohustusteks 190,02 eurot ja majapidamiskuludeks 0 eurot.
29.2.Krediidiandja arvestas kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtunud viimase nelja kuu töötasu laekumiste alusel kostja keskmiseks sissetulekuks 1285,19 eurot.
29.3.Krediidiandja arvestas kostja finantskohustusteks vastavalt 126,83 eurot (leping 1), 160,87 eurot (leping 2) ja 190,02 eurot (leping 3) tulenevalt kostja varasematest finantskohustustest krediidiandja ees.
29.5.Krediidiandja arvestas taotletava laenu osamakseks vastavalt 34,04 eurot (leping 1), 29,15 eurot (leping 2) ja 61,43 eurot (leping 3).
29.6.Krediidiandja Creditinfo.ee, Teadaanded).
teostas päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee, Maksu- ja Tolliamet, Rahvastikuregister, Ametlikud
29.7.Krediidiandja leidis, et kostjale jääb raha reservi vastavalt 824,32 eurot (leping 1), 795,17 eurot (leping 2) ja 733,74 eurot (leping 3), ning et kostja taustakontroll on korras.
29.8.Seetõttu hinnati kostja krediidivõimeliseks ja tema laenutaotlused rahuldati.
30.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole omandanud krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 1 p 1 ja lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ning krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud järgmistel kaalutlustel:
30.1.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks veendunud selles, et kostja poolt taotluses osutatud sissetulekut saab pidada regulaarseks sissetulekuks. Hageja esitatud krediidianalüüsi dokumendist nähtuvalt ei ole kostja välja toonud oma töökoha andmeid. Seetõttu ei saanud krediidiandja kostjalt täiendavat teavet küsimata eeldada, et kostjal on kehtiv töösuhe, või et kostja saab endiselt varasemaga võrreldavas suurusjärgus tulu.
30.2.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, kas krediidiandja on nõuetekohaselt omandanud teabe tarbija regulaarsete majapidamiskulude suuruse kohta. Krediidianalüüsi dokumendi põhjal ei ole võimalik tuvastada, kuidas regulaarsete majapidamiskulude suuruse kohta kostjalt andmeid koguti ning kas kostjale oli arusaadav, missugused kulud ta oma regulaarsete majapidamiskuludena peaks välja tooma. Hageja esitatud krediidianalüüsi dokumendi kohaselt näib kostja olevat oma regulaarsete majapidamiskulude suuruseks märkinud 0 eurot. Kuivõrd mistahes regulaarsete majapidamiskulude puudumine ei ole eluliselt usutav, osutab selliselt avaldatud regulaarsete majapidamiskulude suurus kohtu hinnangul sellele, et kostjale ei olnud arusaadav, missuguste kulude kohta vastavas osas andmed tuleks esitada.
30.3.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks teinud mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet tema majapidamiskulude suuruse kohta. Kuigi kostja avaldatud andmed oma regulaarsete majapidamiskulude suuruse kohta olid eluliselt ebausutavad, ei nähtu hageja esile toodud asjaoludest, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja 6/12
regulaarsete majapidamiskulude suurust kostja esitatud arvelduskonto väljavõtte alusel. Selle asemel on krediidiandja arvestanud kostja regulaarsete majapidamiskulude suuruseks krediidiandja sise-eeskirjades sätestatud üldkohaldatavale määrale vastava summa 300 eurot. Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu aga, missugustel kaalutlustel leidis krediidiandja, et üldkohaldatavast määrast lähtumine on kostja puhul asjakohane, ning et regulaarsete majapidamiskulude suuruse kontrollimine kostja arvelduskonto väljavõtte alusel ei ole põhjendatud.
30.4.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks omandanud teabe kostjal ülalpeetavate olemasolu kohta. Hageja esitatud krediidianalüüsi dokumendist nähtuvalt elab kostja Eestis tähtajalise elamisloa alusel ning tal on xxx pass. Niisuguses olukorras pidanuks krediidiandjale olema selge, et Rahvastikuregister ei pruugi sisaldada andmeid kostjaga seotud isikute, sealhulgas ülalpeetavate, kohta, ning et krediidiandja ei saa kostjalt täiendavat teavet küsimata eeldada, et kostjal ülalpeetavad puuduvad.
30.5.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks omandanud teabe kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvate rohkete ebaselge tähistusega laekumiste ja ülekannete kohta kostja ja erinevate kolmandate isikute vahel. Kostjalt täiendavaid andmeid küsimata ei saanud krediidiandja kohtu hinnangul välistada, et tegemist võib olla finantskohustustega või elamiskulude kandmisega, mida tuleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta.
31.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks ei olnud täidetud.
32.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
33.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingutes 1-3 sätestatud intressimäärad on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning lepingud 1-3 on muude krediidiga seotud tasude osas tühised.
34.Kohus tuvastab, et kostja tegi tagasimakseid lepingu 1 alusel 48,07 euro ulatuses, mille krediidiandja luges 27,01 euro ulatuses esimese põhiosa osamakse, 7,03 euro ulatuses esimese intressi osamakse, 0,65 euro ulatuses viivise, 5 euro ulatuses meeldetuletuse tasu ja 8,38 euro ulatuses pikendamise tasu katteks (dtl 70, 275).
35.Kohus tuvastab, et kostja tegi tagasimakseid lepingu 2 alusel 49,05 euro ulatuses, mille krediidiandja luges 18,02 euro ulatuses esimese põhiosa osamakse, 11,13 ulatuses esimese intressi osamakse, 0,44 euro ulatuses viivise, 5 euro ulatuses meeldetuletuse tasu ja 14,46 euro ulatuses pikendamise tasu katteks (dtl 102, 276).
36.Kohus tuvastab, et kostja tegi tagasimakseid lepingu 3 alusel 74,44 euro ulatuses, mille krediidiandja luges 55,71 euro ulatuses esimese põhiosa osamakse, 5,72 euro ulatuses esimese intressi osamakse, 1,07 euro ulatuses viivise, 5 euro ulatuses meedetuletuse tasu ja 6,94 euro ulatuses pikendamise tasu katteks (dtl 135, 277).
37.Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 10.01.2024 nii lepingu 1, lepingu 2 kui ka lepingu 3 ülesütlemise hoiatused, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 24.01.2024 lepingujärgsete võlgnevuste tasumiseks ning teatas, et võlgnevuste tasumata jätmise korral 7/12
loeb krediidiandja vastavalt lepingu 1, lepingu 2 ja lepingu 3 alates 25.01.2024 lõppenuks (dtl 5759, 278-283).
38.Kohus tuvastab, et lepingutes 1-3 tulenevad nõuded on loovutatud hagejale (dtl 60, 805806).
39.Hageja on 23.09.2025 seisukohas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral palunud kostjalt välja mõista:
39.1.lepingu 1 alusel krediidisumma 301,93 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.09.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
39.2.lepingu 2 alusel krediidisumma 450,95 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
39.3.lepingu 3 alusel krediidisumma 325,56 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
40.Arvestades VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut ja hageja 23.09.2025 nõuete ümberarvestust, tuleb kostja poolt lepingute 1-3 alusel tasutud summad, sealhulgas kostja tasutud lepingutasud, arvestada laenude 1-3 põhiosade katteks.
41.Arvestades lepingute 1-3 järgseid laenusumma ja intresside tasumise graafikuid (dtl 20, 30, 40), kostjale võimaldatud maksepuhkust (dtl 53-56) ning lepingute 1-3 alusel tehtud tagasimakseid (dtl 275-277), ei olnud kostja 10.01.2024 lepingute 1-3 ülesütlemise teate edastamise hetke seisuga lepingute 1-3 alusel viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega.
42.Seega ei olnud lepingute 1-3 ülesütlemisel täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud esimene ülesütlemise eeldus. Eeltoodust johtuvalt oli lepingute 1-3 ülesütlemine tagajärjetu ning lepingud 1-3 krediidiandja ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud.
43.Kohus tuvastab, et lepingus 1 sätestatud laenu tagastamise tähtaeg saabus 10.09.2024 (dtl 20, 53), lepingus 2 sätestatud laenu tagastamise tähtaeg saabus 10.09.2025 (dtl 30, 55) ning lepingus 3 sätestatud laenu tagastamise tähtaeg saabus 10.04.2024 (dtl 40, 56).
44.Arvestades lepingute 1-3 alusel väljamakstud summasid 332,50 eurot, 475 eurot ja 380 eurot (dtl 272-274) ning kostja poolt lepingute 1-3 alusel tehtud tagasimakseid 48,07 eurot, 49,05 eurot ja 74,44 eurot (dtl 70, 102, 135, 275-277), on kostjal seega lepingute 13 alusel tasumata põhivõlad vastavalt 284,43 eurot, 425,95 eurot ja 305,56 eurot.
45.Kohus märgib, et kuivõrd lepingute 1-3 järgsed lepingutasud arvestati lepingute 1-3 järgsete laenude väljamaksmisel väljamakstavatest laenusummadest maha (vastavalt 17,5 euro, 25 euro ja 20 euro ulatuses), on hageja oma ümberarvestuses põhjendamatult jätnud lepingutasud, mida kostja talle VÕS § 4034 lg 7 alusel ei võlgne, arvesse võtmata.
46.Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 284,43 eurot.
47.Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 425,95 eurot.
48.Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 305,56 eurot.
8/12
49.Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu 1 alusel sissenõutavaks muutunud viivis 45,77 eurot (arvutatud viivisekalkulaatori abil summalt 284,43 eurot perioodi 11.09.2024 kuni 02.03.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga).
50.Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu 2 alusel seega sissenõutavaks muutunud viivis 20,49 eurot (arvutatud viivisekalkulaatori abil summalt 425,95 eurot perioodi 11.09.2025 kuni 02.03.2026 kohta VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga).
51.Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu 3 alusel sissenõutavaks muutunud viivis 28,38 eurot (arvutatud viivisekalkulaatori abil summalt 305,56 eurot perioodi 11.04.2024 kuni 02.03.2026 kohta VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga).
52.Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 teise lause, TsMS § 369, lepingu 1 ja hageja 23.09.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 45,77 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
53.Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 teise lause, TsMS § 369, lepingu 2 ja hageja 23.09.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 20,49 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
54.Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 teise lause, TsMS § 369, lepingu 3 ja hageja 23.09.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 28,38 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
55.Hageja nõuded lepingu 1 järgse sissenõudmiskulu 30 eurot, lepingu 2 järgse sissenõudmiskulu 40 eurot ja lepingu 3 järgse sissenõudmiskulu 30 eurot väljamõistmiseks kostjalt jäävad rahuldamata hageja 23.09.2025 avalduse alusel, milles hageja sissenõudmiskulude väljamõistmist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral ei nõua (ja mida hagejal lepingute 1-3 ülesütlemiste tagajärjetuse tõttu ka ei oleks alust nõuda). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
56.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
57.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest.
58.Hageja nõudis kostjalt lepingu 1 alusel põhivõlga 322,99 eurot, intressi 20,82 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 45,72 eurot ja viivist alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 30,12%, millest oleks kohtuotsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud 158,46 eurot (kõik kokku seega 577,99 eurot).
59.Hageja nõudis kostjalt lepingu 2 alusel põhivõlga 481,98 eurot, intressi 41,13 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 78,91 eurot ja viivist alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 34,84%, millest oleks kohtuotsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud 273,52 eurot (kõik kokku seega 915,54 eurot).
60.Hageja nõudis kostjalt lepingu 3 alusel põhivõlga 344,29 eurot, intressi 13,98 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 37,89 eurot ja viivist alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 23,42%, 9/12
millest oleks kohtuotsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud 131,34 eurot (kõik kokku seega 557,5 eurot).
61.Kohus mõistab kostjalt lepingu 1 alusel välja põhivõla 284,43 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 45,77 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
62.Kohus mõistab kostjalt lepingu 2 alusel välja põhivõla 425,95 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 20,49 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
63.Kohus mõistab kostjalt lepingu 3 alusel välja põhivõla 305,56 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 28,38 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
64.Hageja nõue kostja vastu arvestatuna otsuse tegemise seisuga oli seega 2051,03 eurot ja kohus rahuldas hageja nõude otsuse tegemise seisuga 1110,58 euro ulatuses. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 54,15% (1110,58/2051,03 x 100 = 54,15). Seega jäävad menetluskulud 54,15% ulatuses kostja kanda ning 45,85% ulatuses hageja kanda.
65.Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 18, 560-561) kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 315 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulust 1372 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse koostamine kohtusse esitamine (TsMS § 4842) 20 eurot, nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine ja analüüs, hagiavaldusete ettevalmistamine, hagiavalduste koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning kohtule esitamine 4 tundi summas 676,00 eurot, hageja 14.11.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi summas 169,00 eurot, hageja 09.07.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 1 tund summas 169,00 eurot, hageja 23.09.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 1 tund summas 169 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.
66.Kuivõrd hageja on1 14.11.2024 seisukoha koostamise ja kohtule esitamise kuluna arvestanud 1 tunnile vastava summaga ning ka menetluskulude kogusummat arvestades pidi vastava menetlusdokumendiga seonduv ajakulu olema 1 tund, on hageja tõenäoliselt ekslikult märkinud ajakuluks 2 tundi.
67.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 315 eurot, hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 315 eurot väljamõistmine kostjalt.
68.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Käesoleva tsiviilasja raames ei ole hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlemist. Seetõttu ei ole põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
69.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud 10/12
ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
70.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-254726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
71.Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 321-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15).
72.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 2,5 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega.
73.Kohtu hinnangul ei ole kogu ulatuses põhjendatud hageja esindaja ajakulu 3 tundi hageja 14.11.2024, 09.07.2025 ja 23.09.2025 menetlusdokumentide koostamisele.
74.Hagejat esindab menetluses lepinguline esindaja, kes on spetsialiseerunud tarbijakrediidilepingutest tulenevatele nõuetele ja kes peab kohtu hinnangul olema võimeline formuleerima haginõuded kooskõlas TsMS § 363 lg 1 p-ga 1 selgelt, olema teadlik sellest, et TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid ning olema teadlik sellest, missugused asjaolud tuleb tarbijakrediidilepingul põhineva hagi rahuldamise eeldusena esile tuua ja tõendada.
75.Kohus selgitas hagejale 26.09.2024 ja 30.10.2024 määrustes sellegipoolest põhjalikult hageja nõuete ebaselgust ning hagi aluseks olevaid asjaolusid, mille esile toomine ja tõendamine on hageja ülesandeks.
76.Sellele vaatamata ei kõrvaldanud hageja puudusi hagiavalduses ühekorraga ning kohus pidi puudustele hagi aluses tähelepanu juhtima veel ka 19.06.2025 kohtunõudes ja 15.09.2025 kohtunõudes.
77.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulusid, mis tulenevad hageja minetustest nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamisel või nõuete ja taotluste formuleerimisel. Kuivõrd kohus selgitas hagejale, millised asjaolud ja tõendid tuleb hagejal hagi rahuldamise eeldusena esile tuua, ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud, mis tulenevad sellest, et vaatamata kohtu selgitustele ei kõrvaldanud hageja puudusi hagiavalduses ühekorraga ega toonud koheselt esile kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid.
78.Arvestades eeltoodut ning hageja 14.11.2024, 09.07.2025 ja 23.09.2025 menetlusdokumentide sisu, on kohtu hinnangul 14.11.2024 menetlusdokumendi koostamisega seonduv põhjendatud ajakulu 1 tund, 09.07.2025 puuduliku ümberarvestusega seonduv põhjendatud ajakulu 0 minutit ning 23.09.2025 menetlusdokumendi koostamisega seonduv põhjendatud ajakulu 15 minutit. 11/12
79.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 3 tundi ja 45 minutit. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 450 euro ulatuses.
80.Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 765 eurot (s.o riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 450 eurot).
81.Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
82.Kohus jättis menetluskuludest 54,15% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 414,63 eurot (0,542 x 765 = 414,63). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
83.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
12/12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.