Korteriühistu K.Kärberi 18 avaldus OÜ CEC pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: Korteriühistu K. Kärberi 18 (registrikood 80309711), lepinguline esindaja Janika Drobot Võlgnik: OÜ CEC (registrikood 11899989) Ajutine pankrotihaldur: Ene Ahas (e-post: XXX)
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse ja taotluste lahendamine
Menetluse liik
Kohtuistung 11.02.2026
RESOLUTSIOON
Jätta CEC OÜ 23.02.2026 taotlused rahuldamata.
Rahuldada Korteriühistu K.Kärberi 18 avaldus.
Kuulutada välja CEC OÜ (registrikood 11899989) pankrot 02.03.2026 kell 16.00.
Nimetada CEC OÜ pankrotihalduriks Ene Ahas.
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19.03.2026 algusega kell 10.00. Koosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 4016 (Lubja tn 4, Tallinn).
Kohustada CEC OÜ juhatuse liiget A. S. andma võlgniku vanne 19.03.2026 kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 4016 (Lubja tn 4, Tallinn). Juhatuse liige peab vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed CEC OÜ vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 4 426,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Mõista CEC OÜ-lt Advokaadibüroo Tetris OÜ (registrikood 16236688; arvelduskonto nr XXX, XXX AS) kasuks välja 4 426,80 eurot.
Menetluskulud jätta CEC OÜ kanda.
Mõista CEC OÜ-lt Korteriühistu K.Kärberi 18 kasuks välja menetluskulu 420 eurot.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud
18.09.2025 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse. 14.11.2025 määrusega määras kohus võlgnikule ajutise halduri.
Ajutise halduri 06.01.2026 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul on vara 14 504,83 euro eest, mis koosneb kahest sõidukist Peugeot, haagistest Respo ja STIM ning korter asukohaga Estonia pst 10-70, Kohtla-Järve (kehtiv aadress Iidla 4-70, Kohtla-Järve; registriosa nr 1098807). Väidetavaid nõudeid DS Smith Packaging, SG Grupp OÜ, A. S., Estic OÜ (pankrotis), AS Fector ja K. K. vastu pidas haldur väärtusetuks. Kokku leidis tuvastamist halduri poolt, et võlgnikul on kohustusi summas 186 410,51 eurot. Jättes kohustuste koosseisust välja võlgniku poolt vaidlustatud kohustused K. K. ja pankrotiavalduse esitaja KÜ K.Kärberi 18, Tallinn ees, siis on võlgniku kohustuste suuruseks 60 504,20 eurot. Suurim võlausaldaja sellisel juhul Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu, avalikult võlapäringu kaudu maksu- ja tolliameti koduleheküljelt on seisuga 06.01.2026 maksuvõlg kokku 25 462,11 eurot. 02.03.2026 seisuga on maksuvõla suuruseks 36 556,81 eurot, vanima tasumata nõude tähtpäev on 10.12.2024, maksuvõlga ei ole ajatatud.1 Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlusi, millest menetlus oli pooleli ajutise halduri nimetamise seisuga kokku 9 täiteasjas. Vanimad menetlused pärinevad 2024. aastast.
Ajutise halduri hinnangul ei leidnud ajutisele haldurile võlgniku poolt esitatud tõenditega (raamatupidamise andmed, menetlusdokumendid kohtuasjades ja selgitused) tõendamist, et võlgniku makseraskused on ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustuste suurus ületab vara väärtust. Võlgnikule kuuluv vara, sh arvelduskontod, on võlgniku juhatuse liikmete nii selgituste, kui ka esitatud tõenditega, arestitud või panditud võlgade katteks. Võlgniku
1 Kohtu poolt 02.03.2026 kontrollitud avalikud EMTA andmed: https://maasikas.emta.ee/saqu/public/taxdebt/query
2(8)
juhatuse liige on avaldanud, et ta on seetõttu sunnitud tegutsema läbi teise ettevõtte. Võlgniku arvelduskontod on arestitud arvates 15.11.2024.
Ajutine haldur tõi esile, et tagasivõidetav võib olla ettevõtte kassa jääk, mis pearaamatu väljavõtte järgi peaks olema 51 259,46 eurot. Tegelikult seda raha kontodel või sularahas haldurile teadaolevalt ei ole. Võlgniku juhatuse tegevuses võivad esineda süütegudele viitavad asjaolud (omastamine), samuti võib olla alust juhatuse tsiviilõiguslikuks vastutuseks ÄS § 187 lg 2 ja § 188 lg 1 alusel.
Ajutise halduri hinnanguid mõjutas asjaolu, et võlgniku juhatuse liige täitis teabe andmise kohustust valikuliselt enda jaoks meelepärastest küsimustes hoidudes esitamast täpseid andmeid vara ja kohustuste suuruse ning võlausaldaja nõuete tagatiste kohta. Ka pärast ajutise halduri suuliselt, kui kirjalikult esitatud selgitusi võlgnik kokkuvõttes ei esitanudki täpsustatud vara ja võlgade nimekirja. Ajutisele haldurile esitatud variandis olid ebatäpsused, mida võlgnik ise tunnistas.
Võlgnik esitas 09.02.2026 seisukoha, milles ei nõustu ajutise halduri aruandega ning peab seda ekslikuks. CEC OÜ-l on makseraskused, kuid need on ajutised. Probleemid on tekkinud varasematest kohtuvaidlustest, mille käigus arestiti ettevõtte vara ning tegevus tuli peatada. Võlgnik esitas kohtule rea väljavõtteid erinevatest kohtulahenditest. CEC OÜ ja Maksu ja Tolliameti vahel on sõlmitud maksegraafik, mis kestab siiamaani. Võlgnik leiab, et kohtumenetlustega on talle tekitatud kahju.
Enne 11.02.2026 istungit esitas haldur aruande täienduse. Täiendatud hinnangu kohaselt on võlgniku vara väärtuseks 10 004,83 eurot. Haldur ei suutnud tuvastada, et Haagis Respo XXX väärtusega 2000 eurot, Haagis STIM XXX väärtusega 1500 eurot oleks võlgniku valduses ja faktiliselt olemas. Sõiduki nr XXX liisingulepingujärgseid makseid ei ole tasutud, mistõttu korrigeerib ajutine haldur ajutise halduri aruandes nimetatud sõidukiga seotud varalise õiguse väärtust 1500 eurole.
Võlgniku poolt esitatud vara nimekirjas oli nõue DS Smith Packaging OÜ vastu summas 45 000 + 24%, kes on vastuses haldurile avaldanud, et nendel puuduvad kohustused CEC OÜ ees ning, et hoopis CEC OÜ on nendele võlgu seoses sellega, et võlgnik jättis nõuetekohaselt täitmata lepingust tulenevad kohustused (dtl 285). Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt anti kassaraha arvelt laenu SG Grupp OÜ-le summas 50 000 eurot (võlgniku vara nimekirjas nõue SG Grupp OÜ vastu summas 50 000 + 24%; lisaks on võlgnik esitanud laenulepingu, et tema andis laenu füüsilise isikuna). SG Grupp OÜ poolt esitatud vastuse kohaselt pole võlgnik CEC OÜ laenu andnud SG Grupp OÜ-le (dtl 286).
Haldur täiendas tasu taotlust.
10.11.02.2026 toimus kohtuistung. Kohus selgitas välja, et CEC OÜ ei tunnista kohustusi võlausaldajate KÜ K. Kärberi 18 ja K. K. ees, kuid muid ajutise halduri esile toodud kohustusi otseselt kahtluse alla ei sea. Võlgnik tunnistab makseraskusi, kuid olukord on ajutine. Kohus selgitas tõendamiskoormist, võlgniku ülesandeks teha kohtule usutavaks, kuidas ja millal makseraskused ületatakse ning maksevõime taastub. Selleks ei piisa üldisest lootusest, et olukord paraneb ning kohtuasjad võidetakse. Esile tuleb tuua konkreetsed ja tõendatavad majanduslikud sammud. Vaidlusalustest nõuetest jääb üle veel 67 000 euro ulatuses kohustusi. Tuleb konkreetselt ära näidata, mis projekt see on, kellega leping on sõlmitud, kust laekub raha, kes on need teised kliendid, millal raha laekub. Kohtupraktika kohaselt mõistlik periood likviidsuse taastamiseks on maksimaalselt paar kuud. Paari kuu jooksul peavad vahendid olemas olema, muidu ei saa 3(8)
pidada ettevõtet likviidseks. Kohus selgitas, et võlgnik peab tegema usutavaks ja tõendama, et paari kuu jooksul on võimalik likviidsus taastada.
11.Kohus tuvastas, et teistes kohtuasjades kohaldatud arestidega koormatud vara (sõidukid, korteriomand) on optimistikult hinnates 15 000 eurot, võlgniku hinnangul veidi rohkem, kuni 16 000 eurot.
12.Võlgnik väitis, et talle laekub DS Smith Packaging poolt homme (12.02.2026) 8 000 eurot ja siis veel 42 500 eurot. Võlgnik on püüdnud osaliselt võlgu tagasi maksta, aga kahe kohtuasja tõttu jäi ilma rahata.
13.Kohus määras 11.02.2026 istungil tähtajad: 18.02.2026 esitada võlgniku täiendavad vastuväited ja tõendid, avaldajal võimaik esitada menetluskulude nimekiri; võlgnik saab kuludele oma seisukoha esitada kuni 23.02.2026.
14.Võlgnik esitas 23.02.2026 kohtule kaks menetlusdokumenti. Esimeses (dtl 294-318) on võlgnik esitanud täiendavad vastuväited ja selgitused, miks on avaldaja, Korteriühistu K.Kärberi tn 18, nõue alusetu.
15.Teises menetlusdokumendis (dtl 319-330) kirjeldab võlgnik taaskord kohtuasjade nr 222111826, 2-23-17266 ja 2-24-17865 menetlust ning tema suhtes väidetavalt hagi tagamise ning menetluse venimisega toime pandud kuritarvitusi.
16.Võlgnik võitis kohtuasja Estic OÜ (pankrotis) vastu, kuid endine juhatuse liige A. A. ajas ettevõtte pankrotti ja kirjutas vara muudele firmadele. Temaga seotud inimesed on võlngiku seaduslikku esindajat ähvardanud. CEC OÜ vastu on tehtud kallutatud otsused võltsitud faktide alusel. E. Ahase süüdistus kassast 50 000 euro varastamise kohta on alusetu. Võlgnik kahtlustab, et ajutine haldur töötab A. A.u huvides, sest E. Ahas tegi kahe kuu jooksul palju tasuta tööd, mida haldurid tavapäraselt ei teeks (uuris, kus asub CEC OÜ vara, suhtles Fector AS-iga tehtud tehingute teemal jne).
17.Võlgnik taotleb kohtult 2 kuulist tähtaega ametliku vastuse koostamiseks, et saada vastused kohtunikelt Mölder ja Liiv ning Kristiine Vellestelt. Võlgnik taotleb vande all üle kuulata K. K., sest tema info alusel on koostatud negatiivne ajutise halduri aruanne. Võlgnik taotleb vande all ära kuulata Kristiine Velleste, sest CEC OÜ jätkab siiamaani projekteerimistöid DS Smith Packaging AS-le. Võlgnik palub kohtul isiklikult tutvuda CE OÜ sissetulekuga, sest ta ei usalda ajutist pankrotihaldurit. Dokumendi lõppu on lisatud loetelu teadmata sisu ja otstarbega aktidest. Kohtu põhjendused
18.Kohus jätab CEC OÜ 23.02.2026 taotlused rahuldamata.
19.Esiteks, võlgniku seisukohad ja taotlused on esitatud pärast selleks ettenähtud tähtaega. Kohus määras 11.02.2026 võlgnikule täiendavate dokumentide esitamiseks tähtaja kuni 18.02.2026, menetlusdokumendid esitati pärast tähtaega, 23.02.2026. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb kirjalikus menetluses avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Võlgnik ei ole seda teinud. Taotlusi ei ole alust menetleda TsMS § 330 lg 3 ja § 331 lg 1 alusel, sest täiendavate kuudepikkuste tähtaegade määramine, isikute vande all ülekuulamine ning muud menetlustoimingud venitaksid märkimisväärselt menetlust (sh ei tohi pankrotimenetlust peatada, PankrS § 27 lg 3); võlgnik ei ole põhistanud mis oli mõjuv põhjus avalduste hilisemaks esitamiseks.
20.Teiseks on taotlused ka sisuliselt põhjendamatud. Kohus selgitas 11.02.2026 võlgnikule, et vaidlusalused KÜ K.Kärberi tn 18 ja K. K. nõuded jäetakse kõrvale ning tal tuleb 4(8)
põhjendada ja tõendada, kuidas suudab võlgnik tasuda ülejäänud ligikaudu 67 000 euro ulatuses kohustusi, arvestades, et tema vara suuruseks on 15 000 – 16 000 eurot. Kohtunike Mölderi ja Liivi võimalikud vastused või K. Velleste võimalikud seisukohad ei ole selleks vajalikud ega asjakohased. Vastavalt kohtu juhistele ja selgitustele tuli võlgnikul hiljemalt 18.02.2026 esile tuua ja tõendada väidetavad klientidega sõlmitud lepingud, tõendada enda tuleviku rahavoogusid ja selgitada, kuidas ta suudab oma ettevõtte kohustused täita ning likviidsuse taastada. Kõike seda sai ja pidi võlgnik tegema ilma täiendavate isikute vande all ülekuulamiste jm tõendite kogumiseta. Vaatamata kohtu juhistele ei ole võlgnik endiselt esile toonud mitte ühtegi konkreetset ja tõendatavat sammu, mis kinnitab CEC OÜ võimekust oma kohustused täita ning likviidsuse taastada. Pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole lahata väidetavalt teistes kohtumenetlustes võlgniku huvide kahjustamist. Püsiv maksejõuetus on PankrS § 1 lg-te 2-3 järgi majanduslik hinnang, mille ümberlükkamiseks anti võlgnikule võimalus. Võlgnik seda võimalust ei kasutanud ning 23.02.2026 taotlused on kohtu hinnangul suunatud menetluse venitamisele ning pankroti kuulutamise edasilükkamisele.
21.Kohus leiab, et CEC OÜ on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada ettevõtte pankrot.
22.PankrS eristab juriidilise isiku puhul kahte tüüpi maksejõuetust: likviidsusmaksejõuetus (PankrS § 1 lg 2) ning bilansiline maksejõuetus (PankrS § 1 lg 3). Pankroti väljakuulutamise aluseks on vähemalt ühte tüüpi püsiva maksejõuetuse tuvastamine. Likviidsusmaksejõuetus ja bilansiline maksejõuetus ei ole pankroti väljakuulutamise kumulatiivsed eeldused.
23.Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihaldur E. Ahase erapooletuses ja professionaalsuses. Võlgnik ei ole 23.02.2026 esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, mis kinnitaks E. Ahase kallutatust või tema seoseis A. A.uga. Ajutise pankrotihalduri ülesandeks ja loomulikuks töö osaks ongi CEC OÜ vara olemasolu ja asukoha väljaselgitamine, suhtlemine erinevate isikute ja väidetavate võlgnike või võlausaldajatega, et anda kohtule võimalikult täpne pilt majanduslikust olukorrast. Kohtule jääb arusaamatuks võlgniku viide, et ajutine haldur on töötanud tasuta (st võlgniku kahtluste järgi kellegi teise makstava tasu eest). Ajutine pankrotihaldur on esitanud koos aruandega ja 11.02.2026 täienduses taotluse talle tasu määramiseks ning see katabki kõiki tema tööülesandeid.
24.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõetu vastavalt PankrS § 1 lg-tele 2-3 isegi siis, kui võtta arvesse erinevaid menetluses esitatud vastuväiteid. Ettevõte on nii bilansiliselt kui ka likviidselt maksejõuetu.
25.Ajutise halduri tuvastatu kohaselt on võlgniku varade (kaks sõidukit ja korteriomand) väärtuseks 10 004,83 eurot. Lähtudes võlgniku vastuväidetest ja eeldades, et sõidukid ja haagised on siiski võlgnikul faktiliselt siiski olemas ning realiseeritavad, oleks vara väärtuseks 15 000 – 16 000 eurot, mida kinnitas võlgniku seaduslik esindaja istungil. Samas on kohustuste maht hinnatav 186 411,50 eurole (dtl 113-121). Kuna võlgnik vaidleb vastu avaldaja ja K. K. nõuetele (vastavalt 7 806,56 ja 118 099,75 eurot), oli ajutise halduri aruande koostamise seisuga bilansiliselt veel 60 505,19 euro väärtuses täitmata kohustusi. Kuna 06.01.2026 ja 02.03.2026 võrdluses on maksuvõlgnevus kasvanud 25 462,11 eurolt 36 556,81 euroni (02.03.2026 võlapäring toimikus), on käesoleva määruse tegemise hetkega varade ja kohustuste bilanss ligikaudu 65 000 - 70 000 euro võrra negatiivne.
5(8)
26.Võlgnik ei ole esile toonud andmeid ja tõendeid, mis eeltoodu ümber lükkaks. Võlgnik ei ole tõendanud, millised täpsed nõuded on tal DS Smith Packaging AS, SG Grupp OÜ, A. S., Estic OÜ (pankrotis), AS Fector ja K. K. vastu. DS Smith Packaging AS, SG Grupp OÜ ja AS Fector on nõudeid eitanud (dtl 285-286, 83). K. K.ga on pooleli kohtumenetlus (dtl 84), OÜ Estic (pankrotis) on pankrotis ning eeldatavasti võimetu oma kohustusi täitma. Võlgnik ei ole selgitanud, kuidas ja millal peaks eeltoodud isikutelt laekuma talle objektiivselt usutavalt piisavalt rahalisi vahendeid, et tema vara kataks tema kohustusi. Vaatamata 11.02.2026 määratud tähtajale ei ole võlgnik suutnud kohtule veenvalt põhjendada ja tõendada, kuidas on tema selline majanduslik olukord ajutine. Ühtegi konkreetset ja tõendatud kava likviidsuse taastamiseks esile toodud ei ole.
27.CEC OÜ on seega bilansiliselt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 3).
28.Pelgalt maksuhalduri nõudest, mis oli 02.03.2026 seisuga 36 556,81 eurot ja vanima tasumata nõude tähtpäev on 10.12.2024, nähtub, et CEC OÜ-l on sissenõutavaks muutunud nõuded, mida ta ei suuda pika aja vältel rahuldada. Võlgnikul on alates 2024. aastast pooleli rida täitemenetlusi, milles ei ole suudetud nõudeid täita (dtl 159-164). Teisisõnu, ettevõte on ka nn likviidsusmaksejõuetu (PankrS § 1 lg 2).
29.Kuigi võlgnik väidab, et maksuhalduriga on kokku lepitud maksegraafik, ei nähtu seda maksuvõlgade päringu vastustest (dtl 143 ja 02.03.2026 tõend). Maksuhalduri andmetel ei ole maksuvõlgnevus üheski osas ajatatud või maksegraafikus. Sarnaselt eelnevale ei ole võlgnik selgitanud, kuidas on see juba 2024. aasta lõpust väldanud olukord ajutine. Isegi, kui möönda võlgnikul mingite nõudeõiguste olemasolu, ei ole neid võimalik realiseerida likviidseks peetava 20 päeva jooksul.2 Võlgniku seaduslik esindaja kinnitas 11.02.2026 istungil, et ei saaks isegi paari kuuga likviidsust taastada (dtl 290; alates 00:17:26). Võlgnik ei ole seega likviidne ning see olukord ei ole ajutine. Eeltoodu alusel kuulutab kohus välja CEC OÜ pankroti. Nii PankrS § 1 lg 2 kui ka § 1 lg 3 eeldused on täidetud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
30.Hetkel tuvastatu alusel ei ole kohtul alust tõsikindlalt veenduda, kas maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28 lg 2). Maksejõuetuse põhjuseks tuleb hetke andmete järgi niisiis pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.
31.Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ene Ahase. Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda Ene Ahase sobivuses pankrotihalduriks.
32.PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha.
33.Vastavalt PankrS § 86 lg-le 1 kohustab kohus CEC OÜ seaduslikku esindajat andma võlgniku vande enne esimest võlausaldajate koosolekut. Vande andmisest keelduvat ja koostööd mittetegevat juhatuse liiget võib kohus trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti (PankrS § 89-90).
34.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). 2 Vt nt kohtuasi nr 2-23-6206, p 16.
6(8)
35.Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41).
36.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
37.Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 07.01.2026 ja 11.02.2026 taotluste järgi kokku 5 563,20 eurot (4 560 eurot, millele lisandub käibemaks 1 003,20 eurot). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 26,5 tundi tunnitasuga 140 eurot: sh teabenõuete esitamine asjaomastele isikutele vara koosseisu ja tagasivõitmise/tagasinõudmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste selgitamine ja vastuste, raamatupidamise andmete/saldode kontroll, vastuste analüüs, emaksuameti andmetega tutvumine – 5,5 tundi; suhtlus võlgniku juhatuse liikmega, võlausaldajatega (asjaolude, vara koosseisu ja väärtuse täpsustamine, teabenõuete sisu ja kohustuste täpsustamine) – kokku 4,25 tundi; võlgniku varade ja kohustuste koondarvestuse koostamine – kokku 4 tundi; ajutise halduri aruande koostamine ja lisadega komplekteerimine, kohtule esitamine – 7,5 tundi; võlgniku poolt nimetatud asukohas Tapal vara asukoha kontrollimine – 1,5 tundi, läbi täiendavate teabenõuete vara koosseisus olevate nõudeõiguste kontroll ja väärtuse selgitamine, raamatupidamise dokumentide asukoha ja raamatupidamise viisi selgitamine ning aruande täiendus – 1,75 tundi. Kohtuistungil osalemine, arvestuslikult 2 tundi.
38.Ajutise halduri töökohustuste mahtu mõjutas oluliselt asjaolu, et võlgniku juhatuse liige ei täitnud nõuetekohaselt teabeandmise ja pankrotimenetlusest osavõtukohustust, raamatupidamise andmed ei vastanud tegelikkusele, mistõttu oli haldur sunnitud teostama raamatupidamise saldode kontrolli ning enam aega kulutama elementaarse teabe saamiseks võlgniku varade ja kohustuste koosseisu kohta.
39.Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulud enamikus põhjendatud. Kohus vähendab üksnes ajakulu 11.02.2026 7(8)
istungil osalemise eest. Tasuarvestuses märkis haldur ajakuluks ennatlikult 2 tundi; tegelikult vältas istung 33 minutit. Koos istungiks ettevalmistumise ajakuluga peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tund. Seega on põhjendatud koguajakulu 25,5 tundi ja kogutasu 3 570 (140 x 25,5) eurot, koos käibemaksuga 4 426,80 eurot.
40.Halduri poolt esile toodud toimingud on kohtu hinnangul olnud antud asjaoludel põhjendatud ja vajalikud. Ajutisel halduril lasub seadusest ja kohtumäärusest tulenev kohustus välja selgitada kõik asjas tähendust omavad asjaolud ning võlgniku vara puudutavad küsimused. Haldur ei saa seda ülesannet täita dokumente ja vara üksikasjalikult uurimata. Halduri tunnitasu (140 eurot) ei ületa PankrS§ 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).
41.Ajutisele pankrothaldurile kuulub seega välja maksmisele tasu 4 426,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus määrab ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3, 65 lg 11).
42.PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvelt.
43.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga.
44.Avaldaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 teise lause ja toimiku põhjal hüvitatavaks kuluks võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.