Kohus Kohtunik Konsultant Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 02.03.2026, Tallinn B2 Impact OÜ hagi R Ei vastu põhivõlgnevuse 1924,88 euro, intresside 238,64 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 160,26 euro ja edasiulatuva viivise nõudes 2554,16 eurot
nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Hageja volitatud esindaja: A T; e-post: xxx Kostja: R E (isikukood xxx), elukoht xxx
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi R Ei vastu.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.B2 Impact OÜ esitas 18.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2449,94 euro saamiseks. Kohus tegi 19.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses sellega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 13.08.2025 Harju Maakohtule hagi R Ei vastu põhivõlgnevuse 1924,88 euro, intresside 238,64 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 160,26 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
3.Vastavalt 17.05.2023 hagiavaldusele sõlmisid kostja ja XXX AS 04.07.2021 krediidikonto lepingu nr #xxx, mille alusel sai kostja kasutusse limiiti 2000 eurot. Intressimäär oli 37,50% aastas, krediidi kulukuse määr 54,09% aastas. Alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni tegi krediidiandja ülekandeid kostja kontole kokku 2050 eurot.
4.Kostja rikkus kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 14.11.2024 seisuga: 01.08.2024 arve nr C1965305, 01.09.2025 arve nr C2011324, 01.10.2024 arve nr C2057485 ja 01.11.2024 arve nr C2103822. 30.10.2024 saatis kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg (13.11.2024) võlgnevuse tasumiseks. 13.11.2024 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta ning luges lepingu 14.11.2024 ülesöelduks.
5.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 1300 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud EMTA sissetulekust ehk 708,48 eurot (4 kuu keskmine sissetulek). Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 200 eurot (krediidiandja kohaldas 200 eurot) ja majapidamiskulud 300 eurot (krediidiandja kohaldas 300 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline.
6.Kohus selgitas 10.11.2025 kohtumääruses pooltele krediidilepingule kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist – võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Hageja esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel oli kohus esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud.
7.Kohus selgitas veel, et kohtule esitatust nähtuvalt on hageja tuginenud nii sissetulekute kui väljaminekute analüüsimisel kostja esitatud taotlusele. Krediidiandja on kindlaks teinud Maksu- ja Tolliameti päringust, et taotluses esitatu ei vasta tõele vähemalt sissetulekute osas ning tegelik sissetulek on u 700 eurot kuus ehk ligi poole väiksem. Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja, kuidas on krediidiandja kontrollinud kostja kohustuste, sh finantskohustuste olemaasolu ja suurust. Hagejal tuli esitada tõendid selle kohta, kuidas on krediidiandja kontrollinud kostja kohustuste, sh teiste finantskohustuste olemasolu ja suurust. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule EMTA päringut, millele hagiavalduses tugineb.
8.Kostja 19.11.2025 kohtule edastatud seisukohas (dtl 119), et on esitanud ammendavalt kõiki andmeid, mida krediidiandja kontrollis kostja krediidivõime hindamisel. Kohtu nõudel esitab hageja ümberarvestuse alljärgnevalt. Kostja sai laenu summas 2050 eurot ja tegi 2
tagasimakseid kokku 347,34 eurot ja hageja loeb need kõik tagasimaksed põhiosa katteks. Seega on põhiosa jääk 1702,66 eurot. VÕS § 94 järgset intressi arvestab hageja kostjale viimase väljamaksmisele järgnevast päevast s.o alates 28.05.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o kuni 14.11.2024 kogu laenusummalt 2050 eurolt ja see on kokku 41,18 eurot. Ümberarvestatud nõudele lisandub viivis VÕS § 113 määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhiosa tasumiseni. 19.11.2025 seisuga on see 226,55 eurot.
9.Hageja on esitanud kohtule 13.08.2025 digitaalselt allkirjastatud kostja ja XXX AS vahel sõlmitud krediidikonto lepingu limiidiga 2000 eurot (dtl 77-81), üldtingimused (dtl 63-69), laenu väljamaksekorraldused summas 2050 (dtl 83, 85), krediidivõimelisuse analüüsi (dtl 8688), lepingu ülesütlemise teatise tõlkega (dtl 93-96), ja võlateatised (dtl 97-105) ja arved (dtl 89-92).
10.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohtute infosüsteemi e-toimiku vahendusel 11.12.2025, kuid kostja ei ole hagile tähtajaks (31.12.2025) vastust esitanud.
11.Hageja on hagiavalduse punktis 27 taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja kohtule ei vasta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
13.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
16.Kostja ja XXX AS vahel on sõlmitud 04.05.2021 tarbijakrediidileping nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 2000 eurot (VÕS § 402 lg 1). Kostja kohustus laenu tagastama igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 37,5% aastas, laenu väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, krediidi kulukuse määr 54,09%% aastas.
17.Tarbijakrediidilepingus kokku lepitava intressimäära suurus on VÕS § 406 2 lg 1 ja VÕS § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu 3
sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
18.04.07.2021 oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68%. Seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 56,04% aastas. Laenulepingu alusel väljastatud krediidi kulukuse määr oli 54,09%. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ületanud Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine.
19.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
20.Kohus hindab, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, krediidiandja on tuginenud nii sissetulekute kui väljaminekute analüüsimisel kostja esitatud taotlusele. Krediidiandja on kindlaks teinud Maksu- ja Tolliameti päringust, et taotluses esitatu ei vasta tõele vähemalt sissetulekute osas ning tegelik sissetulek on u 700 eurot kuus ehk ligi poole väiksem. Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja, kuidas on krediidiandja kontrollinud kostja kohustuste, sh finantskohustuste olemaasolu ja suurust. Hagejal tuli esitada tõendid selle kohta, kuidas on krediidiandja kontrollinud kostja kohustuste, sh teiste finantskohustuste olemasolu ja suurust. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule EMTA päringut, millele hagiavalduses tugineb. Oma 19.11.2025 vastuses kohtule teatab hageja, et rohkem tõendeid tal esitada ei ole.
21.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
22.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
23.Hageja on esitanud kohtule enda koostatud analüüsi (dtl 86-88). Muid tõendeid (pangakonto väljavõte, Pensioniregistri päring, EMTA päring, Creditinfo või Taust.ee päring) hageja kohtule esitanud ei ole. Hagiavalduse p 5 kohaselt on krediidiandja kontrollinud kostja sissetulekuid EMTA päringuga, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja teiste finantskohustuste olemasolu või suurust. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 4
25.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
26.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 2050 eurot (dtl 83, 85). Hageja väitel (dtl 119) on kostja lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 347,34 eurot. Tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub. Krediidiandja saadab kliendile igakuiselt arve minimaalse kuumakse summa kohta. Laenuandja ütles lepingu üles pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kostja jättis tasumata juuli (94,75 eurot, maksetähtaeg 15.08.2024), augusti (93,71 eurot, maksetähtaeg 15.09.202), septembri (91,17 eurot, maksetähtaeg 15.10.2024) osamaksed ja oktoobri (92,66 eurot, maksetähtaeg 15.11.2024) osamaksed ning krediidiandja ütles lepingu üles 14.11.2024.
27.VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb kõik tehtud tagasimaksed lugeda põhiosa katteks. Hagiavaldusest ei selgu, millises summas kokku (sh väljavõtutasu, meeldetuletuskirjad jms) on kostja teinud makseid krediidiandjale alates lepingu sõlmimisest 04.07.2021 kuni viimase makse laekumiseni. Kohtule esitatud krediidikonto leping on sõlmitud 04.07.2021, kui hagiavalduse kohaselt on esimene väljamakse kostja arveldusarvele nr xxx tehtud 24.07.2023 ehk 2 aastat hiljem.
28.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
29.Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, tuleb kõik maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks. Hageja on tõendanud, et kostjale arveldusarvele on kantud laenu kokku 2050 eurot.
30.Kui kostja tasutud maksed lepingu kehtivuse ajal lugeda põhivõlgnevuse katteks, oli kostjal tekkinud põhiosa võlgnevus 1702,66 eurot (saadud kokku 2050 - tagasimaksed 347,34 eurot). Kostja sai 04.07.2021 sõlmitud lepingu alusel krediiti summas 2000 eurot, mil VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär oli 0% aastas. Lepingus märgitud intressimäär oli 37,5 % aastas.
31.Hageja on selgitanud, et lepingu tingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest ja intressimaksest. Kuumakse on muutuv, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab.
32.Krediidiandjale on seadusega pandud kohustus määrata tagasimaksed uuesti ning tegemist on krediidiandja ühepoolse tahteavaldusega. Seega peab krediidiandja esitama ka kohtumenetluses oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Arvestades antavat krediiti 2000 eurot, samuti seda, et kostja pidi minimaalselt tasuma 1/60 kasutusse võetud krediitist, siis saabuks viimase osamakse tasumise tähtpäev 15.08.2026 (esimese 5
osamakse tähtpäev oli 15.08.2021). Kohus ei saa hagi rahuldamisel aluseks võtta hageja väljatoodud summat.
33.Kohus märgib täiendavalt, et kostjaga sõlmitud leping on tähtajatu. Sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja tagastama krediiti 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot kuus. Hageja kandis kostja arveldusarvele laenusumma 370 eurot 24.07.2023 ning viimase maksena 1680 eurot 27.05.2024. Seega võttis kostja krediidisumma 2000 eurot täies osas kasutusele 27.05.2024. Kostjal tuli tagastada igakuiselt põhiosa minimaalselt 33,33 eurot (2000/60). Kostja on hageja väitel teinud tagasi makseid kokku 347,34 euro ulatuses.
34.Seega nähtub, et kostja ei olnud viivituses 3 põhiosa tagasimaksega 14.11.2024 seisuga, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 14.11.2024 üles öelda ning leping kehtib.
35.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse kohaselt on sõlmitud laenulepingu VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär 0%. Hageja on arvestanud ümberarvestuses intressi VÕS § 94 viimase väljamaksele järgnevast päevast s.o alates 28.05.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o kuni 14.11.2024 kogu laenusummalt 2050 eurolt ja see on kokku 41,18 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule intressi arvestamise käiku ega valemit. Kohtul ei ole võimalik ise selgust saada, kuidas hageja sellise summani on jõudnud. Hageja ei ole välja toonud intressiarvestuses kasutatud määra, ning on võtnud aluseks kogu laenulepingu perioodil tehtud väljamaksete summa 2050, arvestamata kostja tehtud tagasimakseid, mis lisaks eeltoodule on suurem lepingus kokku lepitud laenulimiidist (2000 eurot). Seega on kohtu hinnangul hageja intressinõue ebaselge.
36.Kohus on seisukohal, et hagejal oli võimalik määrata tagasimaksed uuesti, arvestades lepingus toodud tingimusi, ülesütlemise aega ning kostja tehtud tagasimakseid. Ka Tartu Ringkonnakohus on 24.05.2024 otsuses nr 2-23-107737/16 rõhutanud tagasimaksete määramise kohustust ja võimalikkust krediidikonto lepingu puhul (otsuse p 11). Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse kuid jätnud sealjuures arvestamata tarbijakrediidilepingute erakorralisele ülesütlemisele kehtestatud nõudeid ning selle, et kogu laenusumma ei ole sissenõutavaks muutunud.
37.Kohtul ei ole võimalik ilma korrektse ümberarvestuseta hagi rahuldada ka osaliselt, kuivõrd hagi rahuldamiseks tuleb hagejal esile tuua ning tõendada oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvestuse järgsed maksed on sissenõutavaks muutunud. Selleks, et oleks võimalik sisse nõuda põhivõlga, tuleb krediidiandjal uuesti määrata VÕS § 4062 lg 3 kohaselt tagasimaksed ja teha need kostjale teatavaks.
38.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
39.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
40.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-25-5764 17.12.2025 määruses p-s 18 selgitanud, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on muuhulgas tagada, et kohus lahendaks 6
tsiviilasja mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohtu ülesanne ei ole aidata hagejal ümberarvestuses esinevaid puudusi kõrvaldada. Seda enam, et hagejal on menetluses õigusteadmistega lepinguline esindaja, kellelt saab oodata juba esimese menetlustoiminguna nõuetele vastava hagiavalduse esitamist ning kellele ei pea maakohus korduvaid selgitusi andma. Kui hageja majandustegevuse sisuks on mh tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete maksma panemine kohtu kaudu, ei saa hagejale ega tema lepingulisele esindajale tulla seega üllatusena, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kohtule esitada nõude ümberarvestus ning see, millistele nõuetele ümberarvestus vastama peab (sh hageja peab ümberarvetuse tegemisel arvestama kostja poolt juba tasutud summaga ning intressimääraks saab olla maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär).
41.Kuivõrd hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
43.Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad ka menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Asjas puuduvad menetluskulud, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
44.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.