Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
660,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; asukoht: XXX-i ) lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostja: Z.O (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i )
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.O vastu.
Välja mõista Z.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS ja kostja vahel 20.11.2019 sõlmitud kliendilepingust 4406079 ning seadmekasutuslepingutest 1010854 ja 1010852, 7.6.2020 sõlmitud seadmekindlustuslepingust nr 7.06.2020, 7.06.2020 sõlmitud järelmaksulepingust 1547730 tulenev võlgnevus kokku 546,93 eurot (millest 334,06 eurot põhivõlgnevus; 202,77 eurot põhivõlalt perioodi 21.07.2024 kuni 6.01.2025 eest sissenõutavaks muutunud viivis, 25 eurot sissenõudmiskulud).
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.O vastu põhivõlgnevuse 23,49 euro, intressi 3,31 euro, sissenõudmiskulude 5 euro.
Välja mõista Z.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis alates 7.1.2025 kuni otsuse tegemiseni, s.o kuni 28.2.2026 summas 83,11 eurot.
Välja mõista Z.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks alates otsuse tegemisest, s.o alates 28.2.2026 viivis tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud põhivõlalt 55,31 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15% aastas) ja teiste lepingute alusel tekkinud põhivõlalt 278,75 eurolt määras 24% aastas kuni põhinõuete täitmiseni.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 555 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 euro, 360 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), mis mõista Z.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
Tsiviilasi nr 2-24-120802
Väljamõistetud menetluskuludelt on Z.O kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 3.6.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Z.O (kostja) 690,96 euro saamiseks. Kohus tegi 5.6.2024 makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. 9.12.2024 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 10.12.2024 jättis hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh välja tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised koos arvutuskäiguga, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 403 4 sätestatud kohustuste täitmist, esitada võlgnevuse ümberarvestus; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati), tasuda täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-120802 esitamise viisile ning teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2.Hageja esitas 6.1.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 342,65 euro, intressi 3,31 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 202,77 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 7.01.2025 kuni põhinõude summas 342,65 eurot täitmiseni määras 24% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulud 527 eurot. Menetluskuludelt taotleb hageja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise väljamõistmist.
2.1.Esitatud asjaolude kohaselt Telia Eesti AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 20.11.2019 kliendilepingu 4406079 ning seadmekasutuslepingud 1010854 ja 1010852. Kostja sõlmis 21.11.2019 iseteeninduses koduinternetilepingu P03987172. 7.6.2020 sõlmiti seadmekindlustusleping nr 7.06.2020. 10.10.2020 sõlmis kostja iseteeninduses TV teenuse lepingu H00592933. 7.6.2021 sõlmiti tarbijakrediidilepingu lisana järelmaksuleping nr 1547730 mobiiltelefoni Samsung Galaxy A20e ostmiseks. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled on kokku leppinud lepingutasu 9,90 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma järgmise arvega. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 21,9% aastas. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 21.4.2021. Telia Eesti AS loovutas 7.3.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 113 2 lg 2 ja lepingu üldtingimuste punktis 8.1.11 sätestatust. Hageja sissenõudekulud on 30,00 eurot: 22.4.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 2.5.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 13.5.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 5 eurot. Hageja nõuab kostjalt viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.7.2024 (16.9.2025 täpsustusest nähtub, et viimane maksetähtaeg on 20.7.2021) põhisummalt 342,65 eurot, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 6.1.2025 kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis kehtis arvete tasumise tähtajal 24% aastas summas 202,77 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas. Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata.
3.Kohtu nõudel hageja 16.9.2025 teatas, et arve nr 20210103387650 alusel tuli kostjal tasuda interneti ees 14,17 eurot, TV teenuste eest 4,91 eurot, telefoni eest 8,51 eurot, seadmekindlustust 3,90 eurot, järelmaksu 12,29 eurot ja intressi 1,17 eurot; arve nr 20210203942595 alusel tuli kostjal tasuda interneti ees 18,99 eurot, TV teenuste eest 7,99 eurot, telefoni eest 13 eurot, seadmekindlustust 3,90 eurot, järelmaksu 12,52 eurot ja intressi 0,94 eurot; arve nr 20210304500411 alusel tuli kostjal tasuda interneti ees 12,44 eurot, TV teenuste eest 3,83 eurot, telefoni eest 4,20 eurot, seadmekindlustust 3,90 eurot, järelmaksu 12,52 eurot ja intressi 0,71 eurot; arve nr 20210405065534 alusel tuli kostjal tasuda interneti ees 9,32 eurot, TV teenuste eest 1,99 eurot, seadmekindlustust 3,90 eurot, järelmaksu 12,97 eurot ja intressi 0,49 eurot; arve nr 05202102727640 alusel tuli kostjal tasuda järelmaksu 13,37 eurot; arve nr 20210505634881 alusel tuli kostjal tasuda interneti ees 7,05 eurot, TV teenuste eest 1,5 eurot, seadmekindlustust 74,25 eurot; arve nr 20210606209482 alusel tuli kostjal tasuda seadmekindlustust 81 eurot. Hageja selgitas, et tulenevalt kliendi madalast 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-120802 riskiprofiilist, tehingu summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus tehtud andmetöötlussüsteemi poolt kliendi deklareeritud andmete põhjal. Hageja märgib, et käesolevaks hetkeks on kõikide järelmaksulepingute lõpptähtpäev saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Lepingu kohaselt oli kauba maksumus 149 eurot, millest sissemaksena tasuti 14,90 eurot, kui arvestada põhiosa katteks siis krediiti võetav summa 134,10 eurot. Kostja on tasunud antud lepingu alusel 1-7 osamakse s.o kokku summas 93,69 eurot. Kostja on võlas alates 8 osamaksest. Seega ümberarvestuse kohaselt on tasumata järelmaksu põhiosa 40,41 eurot ja ümberarvestuse kohaselt võlgneb kostja 20.11.2019 sõlmitud mobiilsideteenuste lepingust nr 4406079, 20.11.2019 seadmekasutuslepingust nr 1010854, 20.11.2019 seadmekasutusleping nr 1010852, 7.06.2020 seadmekindlustusleping nr 1010852, koduinterneti lepingust P03987172 ja TV teenuse lepingust H00592933 tuleneva põhivõlgnevuse kokku summas 278,75 eurot ja viivis alates 21.7.2021 määraga 24% aastas, summas 278,23 eurot. Järelmaksu müügilepingust nr 1547730 tulenev põhivõla jääk 40,41 eurot ja viivis alates 21.6.2021 määraga 24% aastas, summas 41,13 eurot ja mille hageja vähendab 40,41 eurole, et ei ületaks põhiosas. Kuna lepingu lõpptähtpäevad on saabunud on põhjendatud ka sissenõudmiskulude välja mõistmine kostjalt summas 40 eurot.
4.Pärnu Maakohus võttis 14.10.2025 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 326 lg 1 alusel kätte 11.12.2025 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 29.12.2025 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
5.Kohtu nõudel hageja 24.1.2026 teatas, et hagejal on ekslikult järelmaksu müügilepingu nr 1547730 kuupäevaks märgitud hagiavalduse tekstis 7.6.2021. Lepingu sõlmimise kuupäev on 7.6.2020. Hageja ka selgitas, et peale lepingu ülesütlemist on võlgnikul võimalik tagastada renditud vara. Kui kostja peale lepingu ülesütlemist ei tagasta seadet teatud aja jooksul on võlausaldajal õigus nõuda teenuste kasutamist, mis renditud varaga oli teostatud kui ka renditud vara väärtuse hüvitamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga mobiilsideteenuse lepingust, seadmekasutuslepingutest, koduinterneti lepingust, TV teenuse lepingust ja järelmaksu müügilepingust (tarbijakrediidileping) rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel kostja vastu esitatud nõuded tulenevad müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 208, sideteenuse lepingust elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91, krediidilepingust VÕS §-s 401 ja 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-120802 kindlustuslepingust VÕS §-s 422 sätestatud mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
9.Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).
10.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
11.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-120802 ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
13.Hageja on avaldanud, et krediidiandja selgituste kohaselt tulenevalt kliendi madalast riskiprofiilist, tehingu summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus tehtud andmetöötlussüsteemi poolt kliendi deklareeritud andmete põhjal. Tarbija andmeid päritakse ainult tema nõusolekul ning nõusoleku küsimine toimub krediiditaotluse esitamise ajal. Tarbijakrediidilepingu (järelmaksu) sõlmimise eelduseks on kliendi maksevõime hindamine, milleks tuleb kliendil täita järelmaksu taotlus enne iga järelmaksulepingu vormistamist. Klient peab esitama andmed oma tegevusala, sissetuleku allikate ja sissetuleku suuruse kohta. Samuti tuleb teatada kehtivatest kohustustest ning suurusjärgust. Kliendi riskiprofiilist tulenevalt küsitakse vajadusel täiendavaid dokumente sissetulekute ja/või kohustuste tõestamiseks. Seega lähtus krediidiandja ainult kostja poolt antud andmestikust ning täiendavaid andmeid juurde ei kogunud.
14.Kohus järeldab hageja poolt avaldatud asjaolude pinnalt, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 403 4 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes krediidisumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi nõude 3,31 eurot.
15.16.9.2025 vastuse kohaselt on kostja järelmaksu müügilepingu 1547730 katteks tagasimakseid teinud 93,69 eurot. Lisaks tasus kostja lepingu sõlmimisel 10% seadme maksumusest 14,90 eurot. Seega on kostjal järelmaksulepingust tasumata põhiosa 40,41 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingu alusel 40,41 eurot ja interneti, TV teenuste, telefoni ja seadmekindlustuse lepingute alusel 278,75 eurot, kokku 319,16 eurot. Kohus jätab põhinõude summas 23,49 eurot rahuldamata.
16.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises.
17.Hagiavalduse kohaselt vastavalt VÕS § 1132 lg 2 ning lepingu üldtingimuste punktist
8.1.11.on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada lepingust mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 40 eurot. Hageja põhjendab sissenõudmiskulusid järgmiselt: 22.04.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 2.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-120802 eurot; 13.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 5 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist, lisaks ületab hageja nõue seaduses sätestatud piirmäära. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas (15€ + 5€ + 5€) 25,00 eurot.
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja on arvestatud sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast põhisummalt kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani määras 24% aastas. Arvestades, et poolte sõlmitud järelmaksuleping on tarbijakrediidileping ning kohus tuvastas, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kokkulepitud intressi, tuleb asjas kohaldada VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Hagejal on seega õigus nõuda tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud põhivõlalt 55,31 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja teiste lepingute alusel tekkinud põhivõlalt 278,75 eurolt määras 24% aastas. Viivisekalkulaatori kohaselt on perioodi 21.07.2021 – 06.01.2025 viivis 251,44 eurot (19,58+231,86). Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 202,77 eurot. Kuna kohus ei saa ületada nõude piiri ja hageja nõue on väiksem, kui kohtu poolt tuvastatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue, rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude täies ulatuses.
19.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 7.01.2025 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, s.o 83,11 eurot (6,68+76,43) ning alates 28.2.2026 kohus mõistab kostjalt hageja kasuks tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud põhivõlalt 55,31 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15% aastas) ja teiste lepingute alusel tekkinud põhivõlalt 278,75 eurolt määras 24% aastas.
20.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-120802 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
21.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 527,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi on selles asjas põhjendatud. Hagis on välja toodud viie erineva lepinguga seotud asjaolud, milline töö on ajamahukam, kui ühe lepingu alusel hagi koostamine. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja ka rohkem, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 360 eurot (3h x 120€) ilma käibemaksuta. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
23.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.