Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Gennadi Mihelsoni poolt tehtud kulutuste hüvitamisel ja tasaarvestamisel rahuldamata (resolutsiooni p 3); jättis endise pankrotihalduri Gennadi Mihelsoni tasu 2901 eurot 23 senti, millele lisandub sotsiaalmaks 957 eurot 41 senti endisele pankrotihaldurile välja maksmata (resolutsiooni p 4); tasaarvestas endisele pankrotihaldurile Gennadi Mihelsonile määratud tasu summas 2901 eurot 23 senti, millele lisandub sotsiaalmaks 957 eurot 41 senti pankrotimenetluses kinnitamata kulutustega summas 19 541 eurot 98 senti (resolutsiooni p 5); jättis endise pankrotihalduri Gennadi Mihelsoni kohustuseks AS Alkor Produkt Grupp (pankrotis) ees pärast pankrotihalduri tasust kohtu poolt kinnitamata kulutuste mahaarvamist kokku 15 683 eurot 34 senti (resolutsiooni p 6); kohustas endist pankrotihaldurit Gennadi Mihelsoni tagastama AS Alkor Produkt Grupp (pankrotis) pankrotivarasse 15 683 eurot 34 senti 60 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p 7).

tegemist erisättega, mis võimaldab kohtul teostada tasaarvestuse ilma tasaarvestava poole tahteavalduse või halduri nõusolekuta. (Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 65, lk 701). Nii pankrotihalduri tasunõue kui ka pankrotivara nõue põhjendamatult tehtud kulutuste arvelduseks muutuvad sissenõutavaks alles tasu määrava kohtumääruse jõustumisel. Kuna määrus ei ole veel jõustunud, ei ole kumbki nõue sissenõutav. Tasaarvestuse eelduseks on vastastikuste ja samaliigiliste nõuete olemasolu ning nende sissenõutavus. Kui nõuded ei ole veel sissenõutavad, ei ole tekkinud tasaarvestusolukorda materiaalõiguslikus mõttes. Seetõttu ei saa käesoleval juhul rääkida ka aegunud nõude tasaarvestamisest võlaõigusseaduse § 200 lg 2 tähenduses. Seega ei kujuta põhjendamatute kulutuste mahaarvestamine halduri tasust endast tasaarvestust VÕS mõttes, vaid on osa tasu suuruse kindlaksmääramisest. Kohus määrab halduri tasu ulatuse, hinnates ühtlasi, millised pankrotivara arvel tehtud kulutused on põhjendatud ja millised mitte. Tegemist on tasu netosumma kujundamisega, mitte kahe iseseisva ja sissenõutava nõude vastastikuse tasaarvestamisega. Ringkonnakohus selgitab, et kulude kinnitamine (või kinnitamata jätmine) ning kahju hüvitamise nõue on õiguslikult eraldiseisvad instituudid, millele kohaldub erinev regulatsioon. Kulude kinnitamise küsimus lahendatakse pankrotimenetluse raames tasu määramisel, samas kui kahju hüvitamise nõue eeldab eraldi nõuet ja selle materiaalõiguslike eelduste tuvastamist. Seetõttu on määruskaebuse esitaja seisukoht ekslik osas, milles ta seob kulutuste kinnitamata jätmise kahju hüvitamise nõude aegumisega. Kulutuste kinnitamata jätmine ei sõltu kahju hüvitamise nõude võimalikust aegumisest. PankrS §-i 84 ja TsMS § 4772 lg-s 1 sätestatut arvestades on maakohus andnud endisele pankrotihaldurile korralduse (teinud ettekirjutuse) enammakstud väljamakse pankrotivarasse tagastamiseks. Kuivõrd kohtu ettekirjutus ei ole täitedokument, tuleb halduri keeldumisel vabatahtlikult põhjendamatute kulude hüvitamiseks esitada halduri vastu hagi põhjendamatult tehtud kulude tagasinõudmiseks pankrotivarasse alusetu rikastumise sätete alusel. Selle nõude aegumisele aga kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 151 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.