Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Jaotusettepaneku IV osas on andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta:

Viru Maakohus kinnitas 22.07.2008 määrusega AS Alkor Produkt Grupp (pankrotis) jaotusettepaneku, milles on toodud 28 võlausaldaja nõude suurused (kokku 1 643 370.58 krooni), nõude rahuldamisjärgud ja jaotised. Määruse kohaselt ei riku AS Alkor Produkt Grupp (pankrotis) jaotusettepaneku kinnitamine võlgnike ega võlausaldajate huve. Jaotusettepanek on kooskõlas PankrS § 143 lg 1, 5; § 144 ning vastuväiteid jaotusettepaneku suhtes kohtule ei esitatud, mistõttu kohus tulenevalt PankrS § 145 kinnitab jaotusettepaneku.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

AS Tallegg taotleb määruskaebuses maakohtu määruse, millega kinnitati AS Alkor Produkt Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek, tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli jaotusettepaneku koostamise hetkeks pankrotivarasse laekunud 628 108.46 krooni ning halduri kulud olid kokku 453 396.90 krooni, mis moodustab suurema osa pankrotivarast. Pankrotimenetluse suurimaks kuluks on võlgniku bürookulud summas 216 150.84 krooni, bürookulude osas on selgituseks juurde märgitud sh elekter, paljundus, koristus jm. Samuti on eraldi kuludena välja toodud postikulud, mis tavaliselt käivad bürookulude alla. Haldur on teinud suuri kulutusi ka seoses auto kasutamisega. Ülaltoodud kulutused on liiga suured ja põhjendamatud. Pankrotimenetluse ülesanne ei ole finantseerida pankrotihalduri büroo ülalpidamist. Kuivõrd kohus kinnitab jaotusettepaneku määrusega, siis sisuliselt kinnitab kohus ka jaotusettepanekus välja toodud pankrotihalduri kulutused. Seega on väga oluline, et kohus pööraks jaotusettepaneku kinnitamisel tähelepanu halduri tehtud kulutuste põhjendatusele ja vajalikkusele. Toodu on oluline eelkõige selleks, et võlausaldajate huvid oleksid pankrotimenetluses maksimaalselt kaitstud. Jaotusettepanek ei ole ainult formaalne ettekanne jaotiste suhtarvude kinnitamiseks. Vastasel juhul ei oleks PankrS § 143 pandud haldurile kohustust esitada kohtule koos jaotusettepanekuga ka selgitusi tehtud kulutuste kohta. Pankrotiseadus näeb küll ette, et kohus kontrollib halduri kulutusi lõpparuande kinnitamisel, kuid kohus peab kontrollima halduri kulutusi ka jaotusettepaneku kinnitamisel. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus võlausaldajad või võlgnik ei saagi enam halduri põhjendamatuid kulusid vaidlustada, kuna need on juba jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitatud. Samuti võib tekkida olukord, kus pankrotimenetluses ei koostatagi lõpparuannet, kuna halduri põhjendamatute kulude tõttu lõppeb pankrotimenetlus raugemisega. Vastavalt PankrS § 69 lg 1

teostab kohus järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle. Isegi kui kohus asub seisukohale, et menetluskulude kajastamine jaotusettepanekus ei tähenda, et neid ei saaks hiljem vaidlustada, tuleb kohtul käesoleval juhul täita PankrS § 69 sätestatud kohustust ja nõuda selgitusi halduri põhjendamatute kulutuste kohta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-126-06 leidnud, et kohus peab jaotusettepanekut sisuliselt kontrollima ning kohtul lasub kohustus veenduda, et jaotusettepanekuga ei rikuta võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Seega juhul, kui võlausaldajad on pöördunud kohtu poole, olles seisukohal, et haldur on teinud pankrotimenetluses liiga suuri kulutusi, on kohus kohustatud nimetatud asjaolu kontrollima, et kaitsta võlgniku ning võlausaldajate õigusi ja huve. Ka PankrS § 145 lg 2 tuleneb kohtule kohustus mitte kinnitada jaotusettepanekut juhul, kui ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Antud juhul on jaotusettepaneku kinnitamisega rikutud võlausaldajate õigusi, kuivõrd jaotusettepanekus kajastatud halduri kulutused on põhjendamatult suured.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

AS Alkor Produkt Grupp (pankrotis) pankrotihaldur G. Mihelson vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtumääruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning kõigi võlausaldajate huvid on kohtumääruse kohaselt kaitstud. Pankrotihaldur avaldas 03.07.2008 vastavalt PankrS § 143 lg 5 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda, ning et vastuväite võib esitada kohtule 10 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Võlausaldaja AS Tallegg koos pankrotitoimkonna liikmetega, kes kõik on valitud AS Tallegg poolt, O. Ennok, M. Krupp ja J. Mutli, ei esitanud 03.07.2008 kuni 01.08.2008 jaotusettepanekule ühtegi vastuväidet. AS Tallegg on oma esindajate kaudu alates 24.12.2002 kuni 01.08.2008 kiitnud heaks kõik pankrotimenetluses toimuva, sh massikohustused ja halduri tehtud kulutused. Esmakordselt kiitsid võlausaldajad heaks pankrotihalduri kulutused oma ülesannete täitmiseks 17.01.2003 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, otsus võeti vastu AS Tallegg häälte arvuga, kuna need olid otsustava tähtsusega, samal koosolekul valiti ka 3-liikmeline pankrotitoimkond AS Tallegg esindajatest koosseisus O. Ennok, M. Krupp ja J. Mutli. 24.11.2005 võlausaldajate üldkoosolekul võttis võlausaldaja AS Tallegg ainuisikuliselt vastu otsuse p 2 „võtta teadmiseks pankrotihalduri ettekanne põhjustest, miks pankrotimenetlus ei ole lõpule viidud, andmed müüdud ja müümata pankrotivara kohta ja teabe pankrotivara valitsemise kohta. Pankrotihaldur peab võlgnikult võtma üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni, kui selle ülevõtmine osutub võimatuks, kohustada võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon taastada. Lugeda halduri poolt teostatud kulutused pankrotivara valitsemisel mõistlikeks ja kinnitada teostatud kulutused seisuga 24.11.2005“. AS Tallegg sai 24.11.2005 kätte ka pankrotihalduri ettekande seisuga 24.11.2005. 22.02.2006 võlausaldajate üldkoosolekul võttis võlausaldaja AS Tallegg ainuisikuliselt vastu otsuse p 4 „pankrotihalduril lubada menetluse jooksul tekkinud kulutused katta jooksvalt pankrotivara arvel. Lugeda halduri poolt teostatud kulutused pankrotivara valitsemisel mõistlikeks ja kinnitada teostatud kulutused seisuga 22.02.2006“. AS Tallegg sai 22.02.2006 kätte ka pankrotihalduri tegevusaruande seisuga 22.02.2006. Pankrotihaldur on 22.04.2008 esitanud kirjaliku ettekande pankrotimenetluse seisust. Pankrotitoimkonna liikmed O. Ennok, M. Krupp ja J. Mutli ei omanud ettekande kohta ühtegi vastuväidet. Seega AS Tallegg oma esindajate kaudu nõustus pankrotihalduri ettekandega.

Kui pankrotihaldur väljastas 02.07.2008 vastuse (millele oli lisatud ka jaotusettepanek) M. Kruppi 09.06.2008 kirjale, siis sai selle üheaegselt kätte M. Krupp kui pankrotitoimkonna liige ja kui AS Tallegg lepinguline esindaja. Kuna M. Krupp vastuväiteid jaotusettepanekule ja kohtumäärusele ei esitanud, võib lugeda, et M. Kruppi tegevus või tegevusetus on jaotusettepaneku ja kohtumääruse heakskiit AS Tallegg esindaja poolt. Kuna AS Tallegg ei esitanud vastuväidet jaotusettepanekule, puudub tal üldse õigus esitada määruskaebust jaotusettepaneku kinnitamise määruse peale, selline seisukoht tuleneb PankrS § 145 lg 1 ja 5 mõttest ja tekstist. AS-l Tallegg puudub ka võlgniku ja kõigi 28 võlausaldaja esindusõigus. Kohtumääruses ning jaotusettepanekus on kirjas II osas alap e ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks 6414.35 krooni. Määruses ei ole kirjas, et halduri kulud moodustasid kokku 453 396.90 krooni, nagu väidab AS Tallegg. Arvestatud ei ole PankrS §-de 146 lg 1 p 3; 148 lg 1, 2 ja 149 lg 1 mõtte ja sõnastusega. Pankrotimenetluse kulud on märgitud PankrS § 150 ja on välja toodud määruse II osas alap 4, kokku 132 414.35 krooni. Pankrotihalduri büroo ülalpidamist ei ole keegi finantseerinud. Kõikidel postikviitungitel on postiasutuse märge saatja kohta ja postisaadetiste väljastajaks on olnud võlgnik, postikulude eristamine bürookuludest ei ole keelatud. Auto kasutamine alates 24.12.2002 kuni jaotusettepaneku kinnitamiseni, st kuue aasta jooksul, näidatud summas ei ole suur ega põhjendamata, kuna kasutamine oli sihtotstarbeline. Määruskaebuse vihjed kohtu kohustuste täitmata jätmisele on paljasõnalised, tõendamata ja alusetud. Kohus on lähtunud seadusest. Kohus on kontrollinud tunnustatud nõudeid, nende rahuldamisjärke ja jaotiseid, andmeid pankrotimenetlusega seotud väljamaksete, iga pandieseme müügist saadu, müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta ning teistelt isikutelt pankrotivarasse saadaoleva raha laekumise andmeid.

Põltsamaa Vallavalitsus nõustub oma kirjalikus vastuses määruskaebuse seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punktides 1 ja 2 on vastuolu. Kohtu määruse resolutsiooni p. 1 kohaselt kinnitati jaotusettepanek, kuid resolutsiooni p-s 2 on kajastatud üksnes jaotusettepaneku I jaotis, so tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised. Ringkonnakohtu arvates ei võimalda halduri esitatud jaotusettepanek ja asjas olevad materjalid määruskaebuses vaidlustatud kulude põhjendatuse kontrollimist. Kuna kohus peab jaotusettepaneku kinnitamisel veenduma, et jaotusettepaneku kinnitamine ei riku võlgniku või võlausaldajate õigusi ning käesoleval juhul ei ole maakohus seda teinud, siis peab kohus andma haldurile võimaluse jaotusettepanekus toodud andmete, sh pankrotimenetluse kulude, põhistamiseks. Õige ei ole pankrotihalduri väide, et kuna eelnevalt ei ole esitatud vastuväited jaotusettepanekule, siis puudus kohtul alus jätta jaotusettepanek kinnitamata PankrS § 145 lg 2 alusel. Nimetatud sättest ei tulene, et kohus saab jaotusettepaneku jätta kinnitamata üksnes siis, kui eelnevalt on vastuväited esitatud.

Menetlusoaliste õiguse vastuväidete esitamiseks sätestab PankrS § 143 lg 5. Kui menetlusosalised seda õigust ei kasuta, siis see on üks asjaolu, mida kohus saab jaotusettepanekus märgitud pankrotimenetluse kulude põhjendatuse juures arvestada, kuid see ei vabasta kohut kohustusest kontrollida ise jaotusettepanekut sisuliselt, veendumaks, et jaotusettepanekuga ei rikuta võlgniku ja võlausaldaja õigusi. Käesolevas asjas ei nähtu kohtumäärusest, et maakohus oleks jaotusettepaneku esitatud mahus kinnitanud, samuti ei nähtu, et kohus oleks jaotusettepanekut sisuliselt kontrollinud. Ringkonnakohus möönab, et pankrotimenetlus on kestnud pikka aega ja pankrotimenetluse kulud võivad olla põhjendatud, kuid asja materjalide alusel ei saa seda kontrollida. Määruskaebuse vastuses toodud vastuväide, et pankrotimenetluses tehtud kulutused on eelnevalt heaks kiidetud, on õige osaliselt. Ringkonnakohus märgib samas, et ka juhul, kui üldkoosolekutel on pankrotihalduri esitatud kulutuste suuruse ja põhjendatuse osas arutelud toimunud, ei ole see iseseisvaks aluseks, mis välistab kohtu õiguse jätta need kulutused deklareeritud suuruses kinnitamata lõpparuande kinnitamisel PankrS § 66 lg 3 alusel. Asja materjalides on ajutise halduri aruandes toodud pankrotimenetluse kulude arvestus (I kd a lk 12) ja 24. novembril 2005 toimunud üldkoosoleku protokoll koos lisadega, milles on loetud halduri kulutused seisuga 24.11.2005 mõistlikeks kuludeks summas 89 745.99 kr (III kd lk 115). Üldkoosolekul 22.02.2006 anti haldurile luba katta menetluse jooksul tekkinud kulutuse jooksvalt pankrotivara arvel ja lugeda kulud põhjendatuks (III kd lk 192), kuid toimikus puuduvad halduri esitatud materjalid kulude suuruse ja sisu kohta. Ringkonnakohtu arvates lasub halduril kohustus oma kulutusi dokumenteerida ja hiljemalt koos jaotusettepaneku esitamisega tuleb need ka kohtule esitada. Kui kõik kulutused on eelnevalt üldkoosolekul läbi arutatud ja kinnitatud, siis võib see olla üks lubatavatest põhjendustest kulutuste tegemiseks, kuid kohus võib seda ebapiisavaks lugeda. Kuna käesolevas asjas ei ole võimalik anda hinnangut määruskaebuses tõstatatud küsimustele jaotusettepaneku II osas punktides 3.2-3.10 märgitud kulude kohta, siis tuleb anda haldurile võimalus kulutuste põhjendamiseks.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.