Aktiva Finance Group OÜ hagi M. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4329,2 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ 10746479), lepinguline esindaja F. V.
(registrikood
Kostja: M. L. (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus M. L. vastu osaliselt.
2.Mõista M. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 19.12.2022 väikelaenulepingu nr 4664921 alusel välja põhivõlg 2439,06 eurot, intress 114,42 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 132,94 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 60,1% kostja kanda ja 39,9% hageja kanda.
4.Mõista M. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 438,73 eurot.
M. L.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.12.2024 Tartu Maakohtule hagi M. L. (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Tartu Maakohus edastas 09.12.2024 määrusega hagi kohtualluvuse alusel Harju Maakohtule.
3.Hageja tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
3.1.AS LHV Finance (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 19.12.2022 väikelaenulepingu nr 4664921 (leping), mille alusel krediidiandja andis kostjale tarbijakrediiti (väikelaenu) 3000 eurot ning kostja kohustus krediidi koos sellele lisanduva intressi ja kõrvalkuludega lepingus toodud tingimustel krediidiandjale tagastama. Kokkulepitud maksegraafiku kohaselt kohustus kostja krediidiandjale teostama igakuiseid tagasimakseid 31 kuu jooksul intressimääraga 21,90% aastas ehk 0,06% päevas, igakuise osamakse suurus oli 127,57 eurot (v.a. esimene ja viimane osamakse, mis olid vastavalt 178,67 eurot ja 127,56 eurot). Lepingutasu 60 eurot kuulus tasumisele lepingu sõlmimise päeval ehk 19.12.2022 ning see arvati väljastatud krediidisummast maha.
3.2.Lepingu krediidi kulukuse määr oli 26,31%.
3.3.Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest (krediidiinfo ja krediidiregister) kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastas, et isikul puudusid maksehäired ja negatiivne makseajalugu krediidiandja ees. Kostja märkis krediiditaotlusel oma sissetuleku suuruseks 2500 eurot, mida krediidiandja kõrvutas statistiliste andmetega ja selle põhjal arvestas kostja sissetulekuks 1099 eurot. Kostja märkis oma igakuisteks kohustusteks 200 eurot, millest krediidiandja ka lähtus. Krediidiandja järeldas kogutud andmete kogumis analüüsi tulemusel, et kostja on krediidivõimeline.
3.4.Kostja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid tähtaegselt.
3.5.Krediidiandja saatis kostjale 18.04.2023 ja 21.04.2023 meeldetuletuskirjad, millele kostja ei reageerinud.
3.6.Krediidiandja edastas kostjale 19.07.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 02.08.2023, ning hoiatas, et võla tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles alates 03.08.2023.
2/8
3.7.Kostja ei tasunud võlgnevust krediidiandja määratud tähtaja jooksul, mistõttu ütles krediidiandja 03.08.2023 lepingu erakorraliselt üles.
3.8.Krediidiandja loovutas kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.
3.9.Kostjale edastati teade nõude loovutamise kohta ja menetluse alustamise kohta 03.10.2023 e-kirja teel.
4.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tuleneva põhinõude 2700,64 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, intressi 196,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 790,75 eurot ja viivise põhinõudelt alates 03.12.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas.
5.Kohus võttis hagi 26.02.2025 määrusega menetlusse ning toimetas selle koos menetlusse võtmise määrusega kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte.
6.Kostja hagile ei vastanud.
7.Hageja täpsustas 11.03.2025 ja 24.11.2025 vastustes kohtunõutele lepingu sõlmimise asjaolusid, krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olevaid asjaolusid ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvaid asjaolusid. Samuti esitas hageja juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, oma nõude ümberarvestuse ning täpsustas seda. Hageja tõi välja, et krediidiandja maksis kostjale välja 2940 eurot ning kostja tegi krediidiandjale tagasimakseid 500,94 euro ulatuses. Hageja arvestas kõik kostja tagasimaksed krediidisumma 2940 eurot ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressi katteks lähtuvalt lepingujärgses maksegraafikus toodud osamaksete arvust ja krediidisumma tagasimaksete suurusest, vähendades viimase osamakse suurust lepingutasule vastava 60 euro võrra. Hageja ümberarvestusest nähtuvalt tuleb niisugusel juhul kostja tagasimaksete alusel lugeda tasutuks ümberarvestuse järgsed tagasimaksed maksetähtpäevadega 15.02.2023 – 15.07.2023 tervikuna ning 15.08.2023 maksetähtpäevaga tagasimakse 6,6 euro ulatuses. Seega ei olnud kostjal lepingu ülesütlemise ajal 03.08.2023 hageja ees võlgnevust ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palus välja mõista 11.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed 1925,93 eurot, millest põhiosa on 1817,2 eurot ja intressid 108,73 eurot ning viivise lepingujärgses määras 21,90% aastas ehk 0,06% päevas alates 12.03.2025. Samuti palus hageja välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 21,90% aastas ehk 0,06% päevas. Hageja tõi välja, et kostja tegi lepingu alusel viimase makse 15.03.2023 ega ole seega käesolevaks ajaks lepingut täitnud ligikaudu kahe aasta vältel. Samuti ei ole kostja teinud kohtuvälises menetluses ühtegi makset ega osalenud käesoleva tsiviilasja menetluses. Seetõttu on hageja seisukohal, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt täita ka tulevikus ning esinevad asjaolud tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste väljamõistmiseks.
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks 19.12.2022 väikelaenulepingu nr 4664921 alusel välja põhivõla 2439,06 eurot, intressi 114,42 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 132,94 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1
3/8
teises lauses sätestatud määras. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud, ning millelt ta ei ole intressi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.
11.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on vastavat kohustust rikkunud ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
12.Kohus tuvastab, et kostja on 19.12.2022 digitaalselt allkirjastanud kostja ja AS LHV Finance (krediidiandja) vahelise väikelaenulepingu nr 4664921 (leping), mille dokumendid koosnevad Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, eritingimustest, maksegraafikust, üldtingimustest ja taotlusest (dtl 88-95).
13.Lepingu eritingimuste kohaselt tuli krediidisumma 3000 eurot tagastada ja lepingutasu 60 eurot tasuda koos intressiga määraga 21,90% aastas kord kuus 15. kuupäeval 31 osamaksega ning lepingu täitmise tähtpäev oli 15.08.2025. Krediidiandja kohustus väljamakstava summa välja maksma laenusaaja arvelduskontole ilma laenusaaja täiendava korralduseta pärast lepingu jõustumist 2 tööpäeva jooksul tingimusel, et laenusaaja on täitnud krediidisumma väljamaksmise eeltingimused (dtl 91). Maksegraafikust nähtuvalt kuulus lepingutasu tasumisele lepingu sõlmimise päeval (dtl 92).
14.Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 19.12.2022 makse summas 2940,00 eurot selgituse ja viitenumbriga 4664921 (dtl 165). Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes kostjale lepingu alusel laenu, millest on kinni peetud lepingutasu 60 eurot, välja maksnud ehk täitnud oma lepingujärgse põhikohustuse ning väljendanud kaudselt tahet olla lepinguga seotud.
15.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja ja krediidiandja on lepingu sõlminud.
16.Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
17.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 500,94 euro ulatuses, seejuures viimase tagasimakse tegi kostja 15.08.2023 (dtl 174).
18.Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 19.07.2023 lepingu(te) ülesütlemise teate (dtl 107-111), milles avaldas, et teate väljasaatmise hetkeks on kostjal esitatud arvete alusel võlg 334,93 eurot, andis kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 02.08.2023 ning hoiatas, et kui kostja võlga nimetatud ajaks ei tasu, ütleb hageja lepingu alates 03.08.2023 erakorraliselt üles.
19.Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 08.08.2023 teavituse lepingu lõpetamise kohta 03.08.2023 (dtl 112-116).
20.Kuivõrd kostja tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks on digitaalselt allkirjastatud (dtl 88-95) ja kostja on krediidi kätte saanud (dtl 165), ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.
21.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 4/8
16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 26,31% (dtl 91). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (26,33%).
22.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
23.Hageja selgituste ja hagiavaldusele lisatud krediidiandja selgituste (dtl 96-102) kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, milles kostja tõi välja viimase 6 kuu keskmise kontole laekunud sissetuleku 2500 eurot, laenude ja liisingute kuumaksete kogusumma 200 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidi 0 eurot, haridustaseme „alla keskhariduse“, perekonnaseisu „vallaline/lahutatud/lesk“, ülalpeetavate arvu 0, tegevusala „oskustööline“ ja suhtluskeele „eesti keel“ (dtl 99). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut 2500 eurot, kõrvutades summat statistiliste andmetega ning arvestas kostja sissetulekuks 1099 eurot. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste finantskohustuste osas taotluses esitatud andmetega ja luges igakuiste kohustuste suuruseks 200 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastas, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel ning puudus negatiivne makseajalugu krediidiandja ees. Eeltoodu põhjal arvutas krediidiandja välja kostja LHV skoori, mis jäi lubatud piiridesse (dtl 101-102).
24.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Krediidiandja ei muu hulgas veendunud selles, kas kostja poolt taotluses osutatud sissetulekut saab pidada regulaarseks sissetulekuks VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1 mõttes ning krediidiandja ei ole kostja regulaarse sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi. Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja teised varalised kohustused VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Krediidiandja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja sissetulekute ja kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
25.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks ei olnud täidetud.
26.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 5/8
27.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 21,90% on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
28.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral palunud kostjalt välja mõista 11.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 1817,2 eurot, intressi 108,73 eurot ja viivise alates 12.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni lepingus sätestatud määras 21,90% aastas ehk 0,06% päevas. Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 21,90% aastas ehk 0,06% päevas.
29.Arvestades lepingu alusel tehtud tagasimakseid 500,94 eurot ja ümberarvestatud maksegraafikut (dtl 162-163), saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks lepingujärgsed krediidisumma ja intressi osamaksed maksetähtpäevadega 15.02.202315.07.2023 täies ulatuses ning 6,6 euro suuruse osa krediidisumma tagasimaksest maksetähtpäevaga 15.08.2023.
30.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et lepingu ülesütlemisel ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu ning leping krediidiandja ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud.
31.Kohus tuvastab, et kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus 15.08.2025 (dtl 91).
32.Kostjal on lepingu alusel seega tasumata põhivõlg 2439,06 eurot (3000-60500,94=2439,06 (dtl 165, 174).
33.Kostjal on seega ühtlasi lepingu alusel tasumata ümberarvestatud maksegraafiku järgsed intressi osamaksed maksetähtpäevadega 15.08.2023 – 15.08.2025 kokku 114,42 euro ulatuses (dtl 162-163).
34.Lepingu kohaselt on viivisemäär lepingujärgne intress, minimaalselt EKP intress (s.t. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär) + 8% aastas. Nagu ülal osutatud, on VÕS § 403 4 lg 6 rikkumise tagajärjeks VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Niisuguses olukorras tuleb kohtu hinnangul lepingujärgseks viivisemääraks lugeda Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär + 8% aastas ehk sisuliselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär.
35.Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu alusel seega sissenõutavaks muutunud viivis 132,94 eurot (arvutatud viivisekalkulaatori abil summalt 2439,06 eurot perioodi 16.08.2025 kuni 27.02.2026 kohta ehk 168 päeva kohta määraga 10,15% aastas).
36.Kohus tuvastab, et lepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale (dtl 60, 114-116, 185186, 203-204).
37.Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 2439,06 eurot.
38.Kohus mõistab VÕS § 94 lg 1, lepingu ja hageja 11.03.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja intressi 114,42 eurot.
39.Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1, lepingu ja hageja 11.03.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 132,94 eurot. 6/8
40.Kohus mõistab ühtlasi VÕS § 113 lg 1, TsMS § 369, lepingu ja hageja 11.03.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
41.Hageja nõue sissenõudmiskulu 50 eurot väljamõistmiseks kostjalt jääb rahuldamata hageja 11.03.2025 avalduse alusel, milles hageja sissenõudmiskulude väljamõistmist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral ei nõua. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
42.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
43.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõlga 2700,64 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, intressi 196,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 790,75 eurot ning viivist põhinõudelt alates 03.12.2024 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0,06% päevas, millest kohtuotsuse tegemise seisuga oleks täiendavalt sissenõutavaks muutunud 732,41 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 2439,06 eurot, intressi 114,42 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 132,94 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 60,1% (2686,42 / 4470,17 x 100 = 60,1). Seega jäävad menetluskulud 60,1% ulatuses kostja kanda ning 39,9% ulatuses hageja kanda.
44.Hageja menetluskulud koosnevad hagile lisatud menetluskulude nimekirja (dtl 148) kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 490 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulust 422,50 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 2 tundi ja 30 minutit summas 422,50 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.
45.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 490 eurot, hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 490 eurot väljamõistmine kostjalt.
46.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
47.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-254726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja 7/8
kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
48.Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 321-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15).
49.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 2 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega.
50.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses.
51.Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 730 eurot (s.o riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot).
52.Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
53.Kohus jättis menetluskuludest 60,1% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 438,73 eurot (0,601 x 730 = 438,73). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
54.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.