S.O hagi AB “Lietuvos draudimas“ vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 02.07.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
S.O apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
20 000 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) S.O (sünd 02.08.1998), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja (vastustaja) AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), lepinguline esindaja T.S
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 02.07.2025 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
1.S.O (hageja) esitas 03.10.2024 Harju Maakohtule hagi AB „Lietuvos draudimas“ (kostja) vastu liiklusõnnetusega põhjustatud kindlustuskahju hüvitamise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 20 000 € või teise võimalusena 2014. a BMW 550. Nõude alusena tõi hageja esile järgmist: -
-
-
-
liiklusõnnetus toimus 06.12.2023 Loo alevikus, Lagedi teel hagejale kuulunud BMW 550 (AAA111, edaspidi: BMW) ja KIA Ceed (222BBB, edaspidi: KIA) vahel, mille tagajärjel BMW hävis; kostja on KIA liikluskindlustusandja; BMW järgis liikluseeskirju ja liikus peateel, KIA tuli kõrvalteelt ja lõikas ette, mistõttu BMW-l oli eesõigus; KIA juht B.R möönis oma süüd; kostja otsustas esmalt, et KIA juht põhjustas õnnetuse, kuid muutis otsuse hiljem Raul Põdersalu (asjatundja) arvamuse põhjal; otsuse muutmine ei põhine piisavatel tõenditel ning kostja ei kogunud nõuetekohaselt infot politseilt ja kiirabist; arvamus on kallutatud ja metoodiliselt puudulik: asjatundja ei vaadelnud KIA-t vahetult, kasutas teiste juhtumite fotosid, tugines BMW EDR-andmetele ilma seost avariiga tõendamata ja esitas juriidilisi järeldusi (nt kindlustuspettuse väide), mis ei kuulu tema pädevusse; hageja eitab tahtlikku kokkupõrke esilekutsumist; sõidukil BMW oli õnnetuse hetkel kehtiv tehnoülevaatus; selle väärtus ei ole väiksem kui 20 000 € (Saksamaal maksab sarnane auto umbes 23 000 €).
2.Kostja vaidles hagile vastu kokkuvõtvalt järgmiste väidetega: -
-
-
kostja tegi 06.02.2024 otsuse, et KIA juht põhjustas õnnetuse ja hageja on kannatanu, kuid muutis 13.03.2024 otsust asjatundja arvamuse tõttu; arvamusest järeldub, et KIA seisis ja roolis polnud juhti ning BMW juht ei pidurdanud ega püüdnud kokkupõrget vältida, mistõttu kokkupõrge kutsuti esile tahtlikult; BMW tehniline seisukord oli halb, mis andis motiivi lavastada liiklusõnnetusena näiv kokkupõrge kindlustushüvitise saamiseks; hageja tahtlik tegu välistab kostja vastutuse; samuti puudub õigusvastasus, sest hageja nõustus kahju tekitamisega; isegi tahtluse või õigusvastasuse puudumisel ei saa nõuet rahuldada LS § 50 lg 3 p 1 rikkumise tõttu; BMW juhtumieelne turuväärtus oli 11 000 € ja avariijääk 5000 €; hageja ei saa nõuda samaväärse auto andmist, sest VÕS § 521 lg 1 järgi hüvitatakse kohustusliku vastutuskindlustuse alusel kahju üksnes rahas.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 02.07.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: -
hageja on BMW omanik; 06.12.2023 toimus Loo alevikus, Lagedi teel liiklusõnnetus BMW ja KIA vahel; hageja sõiduk hävis liiklusõnnetuse tagajärjel; KIA valdaja oli sõlminud liikluskindlustuse lepingu kostjaga; kostja keeldus hagejale hüvitise tasumisest. 2 (5)
3.2.Liiklusõnnetus on kindlustusjuhtum (LKindlS § 8 lg 1). Kuni 30.11.2024 kehtinud LKindlS § 23 lg 1 p-de 1–3 kohaselt võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist kindlustusandjalt, kui kindlustatud isik vastutab VÕS § 1057 alusel või VÕS-i õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju sätete alusel. VÕS § 521 lg 1 ls-st 1 tuleneb samuti, et kahjuhüvitist saab nõuda liikluskahju eest vastutava isiku kindlustusandjalt. Hageja nõue on olemuselt deliktiõiguslik ja aluseks võivad olla VÕS § 1056 koostoimes §-ga 1057 või VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1.
3.3.Kohus analüüsis esmalt riskivastutust (VÕS §-d 1056 ja 1057). Sel alusel nõude rahuldamise eeldused on (a) asja hävitamine või kahjustamine; (b) suurema ohu allika valitsemine; (c) suuremale ohule iseloomuliku riski realiseerumine selle valitsemise käigus; (d) põhjuslik seos selle riski realiseerumise ja asja kahjustumise vahel; (e) vastutust välistavate asjaolude puudumine. Neli esimest eeldust (a)–(d) on täidetud.
3.4.Viimane eeldus (e) ei ole täidetud. Kostja vastutuse välistab kannatanu tahtlik tegu (enesekahjustamise tahtlus, VÕS § 1057 p 3). Asjatundja arvamuse ja istungil antud selgituste alusel tuvastas kohus, et KIA seisis kokkupõrke ajal ja selles ei viibinud juhti. BMW juht ei üritanud kokkupõrget vältida. Seda kinnitavad järgmised EDR-andmetest nähtuvad asjaolud: 5 s sirgjoonelist liikumist, gaas vabastati 1,5 s enne, pidurituled süttisid korraks 0,5 s enne, ABS ega abisüsteemid ei rakendunud, kiirus 63 km/h). KIA juhi turvavöö oli lukustatud, kuid mitte ümber juhi. KIA salongis puudusid jäljed, mis viitaksid turvavööta juhi paiskumisele. Ilmastikuolud ei toetanud väidet nähtavuse puudumisest. Tunnistajana üle kuulatud KIA juhi ütlused turvavöö „mugavusest“, vigastuste puudumisest ja roolist kinnihoidmisest pole eluliselt usutavad. Lisaks esineb seos BMW ja KIA juhtide vahel (Iskomtrans OÜ ja Grigori Kesleri kaudu), mis viitab kokkupõrke koordineeritud esilekutsumisele tehniliselt halvas seisus BMW „mahakandmiseks“. Kohus järeldas, et BMW juht soovis KIA-le otsa sõita, st tal oli enesekahjustamise tahtlus, st nõuet ei saa rahuldada VÕS § 1056 alusel.
3.5.Teiseks kontrollis maakohus deliktiõiguslikku vastutust (VÕS § 1043, § 1045 lg 1). Õigusvastasus võib tuleneda VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 (teise isiku asja kahjustamine) ja p-st 7 (liiklusreeglite rikkumine). Kui etteheidetav on tegevusetus, tuleb kontrollida käibekohustuse rikkumist. Hageja pidanuks tõendama, et kahju tekkis KIA juhi loodud ohu tagajärjel ning teise sõiduki juhi süü ehk käibekohustuse rikkumine ei ole ilmselgelt välistatud. Lähtuvalt eespool tuvastatust – KIA-s ei viibinud juhti ja BMW sõitis KIA-le otsa enesekahjustamise tahtlusega – ei tekkinud hagejale kahju KIA juhi loodud ohu tagajärjel. Seega puudub VÕS § 1043 alusel deliktiõigusliku kahjunõude eeldus ning ka sellel alusel tuleb nõue jätta rahuldamata.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada või teise võimalusena saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
4.1.Esiteks eksis maakohus materiaalõiguse kohaldamisel, jättes kohaldamata VÕS §-d 1056 ja 1057 ning LKS §-d 23 ja 33. KIA juht kinnitas tunnistajana, et tema juhtis KIA-t ja põhjustas kahju. Kohus asendas seaduses sätestatud hüvitamiskohustuse subjektiivsete oletustega kindlustuspettuse kohta, mida tsiviilkohtumenetluses ei saa tõendada ega tuvastada.
4.2.Teiseks on vaidlustatud otsus ebapiisavalt põhjendatud ja maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid. Politsei andmete ja KIA juhi ütluste järgi tulnuks tuvastada liiklusõnnetuse toimumine hageja kirjeldatud viisil. Maakohus omistas asjatundja arvamusele liiga suure kaalu ja jättis rahuldamata hageja ekspertiisitaotluse. Asjatundja järeldused ei tarvitse olla õiged, nt võis KIA juhi turvavöö olla kinnitatud tagaistmele või ei tekkinud külgkokkupõrkes muidu tavalisi tagajärgi. Asjatundjal puudus pädevus hinnata kindlustuspettuse võimalust. 3 (5)
5.Kostja vaidles kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Poolte väidete põhjal saab kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja p-s 3.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu õigusliku kvalifikatsiooniga. Maakohus tuvastas õigesti ja menetlusnorme rikkumata vaidlusalused asjaolud ja otsustas õigesti, et asjas kogutud tõendite järgi põhjustas BMW juht liiklusõnnetuse tahtlikult. Hagi ei saa rahuldada kostja vastutuse (VÕS § 1057 p 3 alt 2) või õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 2 p 2) puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
8.Esimese väitega heidab kostja maakohtule ette vigu materiaalõiguse kohaldamisel. See väide on ainetu, sest maakohus tegelikult kohaldas kaebuses viidatud norme ja kontrollis asjakohaselt nende alusel hageja nõuete rahuldamise võimalusi. Tõendite põhjal (vt järgnevas p 9 ja alapunktid) selliste järelduste tegemine, mille järgi ei ole teatava õigusnormi alusel nõude rahuldamise materiaalõiguslikud eeldused täidetud, ei tähenda normi vale kohaldamist.
9.Teise väitega vaidlustab kostja maakohtu hinnangu tõenditele. See väide pole põhjendatud. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel ja ringkonnakohtul pole alust hinnata samu tõendeid maakohtust erinevalt. Maakohtu hinnang püsib tsiviilasja lahendamiseks vajaliku piires.
9.1.Maakohus tugines õigesti asjatundja arvamusele koos lisadega (dtl 292–411) ning hindas seda tervikuna koos asjatundja suuliste selgitustega istungil rooli/armatuuri deformeerumise ja vigastuste puudumise kohta (dtl 575–576). Arvamusest ei nähtu kallutatust ja maakohtul puudus alus kahelda asjatundja pädevuses. Hagejal oli maakohtu menetluses piisavalt võimalusi esitada omapoolseid tõendeid, selleks ei pidanud maakohus määrama ekspertiisi.
9.2.Asjatundja arvamus on ka ringkonnakohtu jaoks veenev, vastuoludeta ja arusaadav. Maakohus lahendas vaidluse õigesti peamiselt just selle tõendi põhjal. Asjatundjale ei saa ette heita EDR-andmete kontrollimist ja neile viitamist, sest need võimaldasid tal vastata esitatud küsimustele. Arvamuse õigsust ja usutavust ei väära kaebuse hüpoteetilised väited, mille kohta toimikus tõendid puuduvad. Hagejal oli võimalik asjatundjat maakohtu istungil küsitleda, aga protokollist ei nähtu samasisuliste küsimuste esitamist.
9.3.Asjatundja arvamuse ja KIA juhi tunnistajaütluste vastuolu korral ei olegi võimalik neid mõlemaid õigeks pidada. Kirjeldatud olukorras tuleb kohtul oma siseveendumuse ja tõendite kogumi põhjal hinnata, millised väited on tõendatud (TsMS § 232 lg 1). Maakohus põhjendas piisavalt, miks ei ole tunnistaja ütlused vähemalt osaliselt usaldusväärsed. Siinjuures on tunnistaja ja BMW juhi vaheline võimalik seos vähese tähtsusega ja maakohus ei pidanud sellega seonduvaid asjaolusid põhjalikumalt kontrollima ega käsitlema. Palju olulisemad on sisulised erinevused ühelt poolt asjatundja ja teiselt poolt tunnistaja kirjeldatud sündmuste käigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tervikuna on asjatundja arvamus usaldusväärsem ja ka täpsem kui tunnistaja ütlused.
9.4.Kostja esialgne otsus, selle hilisem muutmine, liiklusõnnetuste teade (dtl 261) ega politsei teade (dtl 9) ei anna alust kahelda asjatundja lõppjärelduses, et liiklusõnnetus põhjustati tahtlikult. Maakohus ei pidanud ülejäänud tõendeid otsuses eraldi käsitlema ega hindama, sest need ei mõjutaks asja lahendamise tulemust.
4 (5)
10.Kokkuvõttes jäi hagi õigesti ja jääb ka kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.