Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

2-24-15029 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

2-24-15029 esitatud ekspertiis ei ole sõltumatu ega käsitletav lõpliku tõendina, kuna ekspert ei võtnud arvesse sõiduki tegelikku ajalugu ja seisukorda. Ekspert tugines BMW mootori juhtmooduli veateadetele, kuid ei tõendanud, et need olid otseselt seotud avarii toimumisega. Ekspert esitas arvamuse, mitte juriidiliselt siduva ekspertiisi. Eksperdiarvamus ei põhine vahetult konkreetse liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusel, vaid oletustel, üldistel tehnilistel järeldustel ning võrdlusfotodel teistest õnnetustest. Fotod ei kujuta käesoleva juhtumi konkreetseid asjaolusid, autosid ega tabamispunkte. Eksperdi arvamusel ei saa olla määravat tõenduslikku väärtust, kuivõrd selle aluseks on üldised konstruktsioonilised ja füüsikalised eeldused, mis ei välista, et kokkupõrke hetkel viibis sõidukis KIA ka juht. Ekspert ei teinud sõidukile KIA vahetut ülevaatust – tema arvamus põhineb kaudsetel andmetel (fotod ja võrdlusmaterjalid). Eksperdi kasutatud fotod pärinevad teistest liiklusõnnetustest ega ole seotud konkreetse juhtumiga, mistõttu ei vasta need objektiivse ekspertiisi põhimõttele. Ekspert ületab oma pädevuse piire, andes hinnanguid, mis kuuluvad juriidilisse valdkonda (nt väited kindlustuspettusest), kuigi tema ülesanne on tehniline analüüs. Hageja väidab, et BMW juht järgis liikluseeskirju ja liikus peateel. Kokkupõrge toimus, kui KIA tuli kõrvalteelt ja lõikas peateele ette. Liiklusseaduse kohaselt oli BMW juhil eesõigus. Ekspert teeb põhjapanevaid järeldusi ainult turvavöö asendi ja puuduvate salongijälgede põhjal, välistades võimaluse, et juht viibis sõidukis, kuid ei olnud turvavööga korrektselt kinnitatud. Selline eeldus on spekulatiivne ja ühekülgne.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

11.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja märkis, et teise sõiduki (KIA) valdaja oli sõlminud liikluskindlustuse lepingu kostjaga. 12.Liiklusõnnetuse kohta esitatud kahjuteadete kohaselt liikus BMW peateel, KIA juht ei märganud kõrvalteelt peateele pöörates vasakult lähenevat BMW-d ning toimus kokkupõrge. Kostja tegi 06.02.2024 KIA liikluskindlustuse kindlustusandjana otsuse, et liiklusõnnetuse põhjustas KIA juhi tegevus ning BMW omanik on kannatanu. Hiljem, 13.03.2024 muutis kostja oma otsust ning keeldus BMW omanikule kahju hüvitamisest, kuivõrd sündmuse kohta saabus ekspert R. P. arvamus, millest ilmnesid uued asjaolud.

3

2-24-15029 Eksperdiarvamusest nähtus, et KIA seisis kokkupõrke hetkel ning selles polnud juhti, BMW juht ei pidurdanud ega keeranud rooli sirgel teelõigul seisva KIA-ga kokkupõrke vältimiseks. Eelnimetatud asjaoludest järeldub, et sõidukite kokkupõrge kutsuti tahtlikult esile. Hageja ei saa nõuda kostjalt kahju hüvitamist, sest VÕS § 1057 p 3 välistab kahju tekitaja vastutuse, kui kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegu. Hageja poolt VÕS § 1043 alusel nõude esitamiseks puudub kahju tekitamises õigusvastasus vastavalt VÕS § 1045 lg 2 p-le 1, sest kannatanu nõustus kahju tekitamisega. Kostja hinnangul on hageja sõiduki BMW hävimine põhjustatud selle juhi enda tegevusest. BMW ja KIA kokkupõrge ei olnud juhuslik liiklusõnnetus, vaid kutsuti esile eesmärgiga saavutada kindlustushüvitise maksmine kostja poolt. BMW oli juhtumieelselt halvas tehnilises seisukorras, mis oli motiiviks liiklusõnnetusena näiva kokkupõrke korraldamisel. 13.Isegi juhul, kui hageja tegevuses pole võimalik tuvastada tahtlust või õigusvastasuse puudumist, siis ei kuuluks hageja nõue rahuldamisele ka ainuüksi seetõttu, et hagejale kuuluva sõiduki juhi tegevuses esines liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 nõuete rikkumine. 14.Kostja märkis, et hageja ei ole senini esitanud ühtegi arusaadavat mõttekäiku, milles võiksid tema arvates seisneda eksperdi arvamuse puudused. Seega ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber kostja esitatud vastuväited hageja kahju hüvitamise nõudele. 15.Hageja väide sõiduki väärtuse kohta on paljasõnaline. Ekspert R. P. 05.02.2024 sõiduki BMW juhtumi eelse turuväärtuse kohta koostatud arvamusest nähtub, et see oli 11 000 eurot ning avariilise sõiduki väärtus 5 000 eurot. Seega ei saaks hageja nõue kostja vastu olla suurem kui 11 000 eurot ja seda olukorras, kus hageja annab kostjale avariilise sõiduki üle. Juhul, kui hageja avariilist sõidukit kostjale üle ei anna, saaks nõue olla 6 000 eurot (11 000-5000=6000). 16.Hageja ei saa nõuda kostjalt samasugust BMW-d, kuna VÕS § 521 lg 1 kohaselt saab kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandjalt nõuda kahju hüvitamist üksnes rahalise hüvitise maksmise vormis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 18.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

4

2-24-15029 19.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:  hageja on sõiduki BMW 550 (r/m XXX) omanik;  06.12.2023 toimus Loo alevikus, Lagedi teel liiklusõnnetus sõidukite BMW 550 (r/m XXX) ja KIA Ceed (r/m XXX) vahel;  hageja sõiduk hävis liiklusõnnetuse tagajärjel;  KIA valdaja oli sõlminud liikluskindlustuse lepingu kostjaga;  kostja keeldus hagejale hüvitise tasumisest. 20.Hageja palub mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 20 000 eurot või alternatiivselt sarnase auto - BMW 550, 2014. a. 21.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et: (i) kahju hüvitamiseks alus puudub, kuna kahju on põhjustatud hageja enda tahtlik tegu; (ii) kahju hüvitamiseks alus puudub, kuna hagejale kuuluva sõiduki juhi tegevuses esines LS § 50 lg 3 p 1 nõuete rikkumine; (iii) nõude suurus on ülemäärane; (iv) kahju hüvitamine samaväärse auto andmise näol on välistatud. 22.Hageja nõuab hagis kostjalt kui kindlustusandjalt liiklusõnnetuse põhjustanud isiku (teise sõiduki valdaja) tekitatud kahju hüvitamist või alternatiivselt sarnast autot. Hageja kahju seisneb tema valduses olnud sõiduki kahjustumises. Kuna praeguses asjas oli tegemist liiklusõnnetusega, tuleb kahju hüvitamise nõude aluse ja ulatuse väljaselgitamiseks esmalt analüüsida liikluskindlustuse seadus (LKindlS) sätteid. 23.Liiklusõnnetus toimus 06.12.2023, tegemist on kindlustusjuhtumiga LKindlS § 8 lg 1 tähenduses. Alates 01.10.2014 jõustunud LKindlS § 83 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtumile kohaldatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust, arvestades viidatud paragrahvis sätestatud erisusi. Kuivõrd käesolevas asjas ei esine LKindlS § 83 sätestatud erisusi, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda liikluskindlustuse seadusest, mis kehtis õnnetuse toimumise ajal. Kuni 30.11.2024 kehtinud LKindlS § 23 lg 1 p 1-3 sätestas, et kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees:  võlaõigusseaduse § 1057 alusel;  võlaõigusseaduse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel või  reisijaveolepingu alusel. Käesolevas asjas on asjakohased LKindlS § 23 lg 1 punktid 1 ja 2. Pooled ei vaidle, et kostja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal teise sõiduki (KIA) kindlustusandja. Viidatud sätetest ning ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 521 lg 1 esimesest lausest tulenevalt võib kahju hüvitamise nõude esitada liikluskahju eest vastutava isiku kindlustusandja vastu. Selline nõue on oma olemuselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue, mille aluseks võivad olla VÕS § 1056 koos §-ga 1057 või VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 (Riigikohtu 25.04.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-108066, p 14). 24.Esmalt analüüsib kohus hageja nõuet riskivastutusele tuginedes, st VÕS § 1056 alusel koos §-ga 1057.

5

2-24-15029 VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). VÕS § 1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab riskivastutuse alusel VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-97; 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 11). Seega vastutab mootorsõiduki käitaja suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Seda ei muuda asjaolu, et liiklusõnnetuses osaleb kaks moorsõidukit kui suurema ohu allikat. Seega tekib VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutus ka juhul, kui kahju põhjustatakse mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski, s.o suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumise tagajärjel kahju tekkimist (vt Riigikohtu 18. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, p 11; 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 11). Seega vastutab mootorsõiduki valdaja sõltumata oma süüst liikluskahju eest, mis tekib mootorsõiduki käitamisele iseloomuliku ohu (riski) realiseerumise tagajärjel. Eeltoodust tulenevalt on riskivastutuse eeldused VÕS § 1056 lg-test 1 ja 2 tulenevalt järgmised (Riigikohtu 4. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-11, p 9 ja 10; VÕS IV kommenteeritud väljaanne, § 1056 p 3.1):  asja hävitamine või kahjustamine;  suurema ohu allika valitsemine;  suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus;  põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tuleneva riski realiseerumise ning asja kahjustumise vahel;  vastutust välistavate asjaolude puudumine. 25.Puudub vaidlus, et hagejale kuuluv sõiduk hävines kokkupõrke tulemusel KIA-ga. Seega on täidetud riskivastutuse neli esimest eeldust. 26.Järgnevalt peab kohus analüüsima, kas esinevad vastutust välistavad asjaolud. Mootorsõiduki valdaja ei vastuta tekkinud kahju eest, kui kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegu (VÕS § 1057 p 3) ehk kui kannatanul oli enesekahjustamise tahtlus.

6

2-24-15029 Kostja leiab, et kahju põhjustas hageja tahtlik tegu. Kostja on oma väite kinnitamiseks esitanud asjatundja R. P. arvamuse (dtl 292-411), mida kohus käsitleb dokumentaalse tõendina. Asjatundja on mh märkinud järgmist: „Sõiduki BMW turvasüsteemi juhtmoodulisse salvestunud EDR* andmete alusel (vt LISA 4) on sõiduk BMW liikunud vahetult enne kokkupõrget 5 sekundi jooksul otsesihis. Juht on võtnud jala gaasipedaalilt 1,5 sekundit enne kokkupõrget. Pidurituled on 0,5 sekundit enne kokkupõrget korraks süttinud, kuid pidurdatud pole – rakendunud pole ABS ega teised juhiabisüsteemid. Lähtudes eeltoodust pole sõiduki BMW juht üritanud kokkupõrget ära hoida, sõiduk BMW liikus ühtlaselt ja sirgjooneliselt vastu teist sõidukit kiirusega 63 km/h.“ (dtl 304) „Vigastuste kõrgust, tekkesuunda ja sihti arvestades pole sõiduki Kia kokkupõrkehetkel liikunud (seisis paigal), sest Kia kapotil olevad nühkejäljed on tekkinud ühes ja konkreetses sihis.“ (dtl 305) „Märkimisväärne on asjaolu, et sõiduki Kia juhi turvavöö oli kokkupõrke hetkel küll lukustunud asendis, millises turvavöö pannal ulatus turvavöö vastusesse, kuid mitte ümber istmel istunud juhi rinnakorvi. Seega olenemata istme reguleeringutest turvavöö ja istme vahel kokkupõrke hetkel kedagi ei viibinud. Juuresoleval fotoülesvõttel on näha kinnitatud KIA vasak esimene turvavöö, esiiste on seatud kõige tagumisse asendisse. On tuvastatav, et liiklusõnnetuse hetkel on sõiduki turvavöö olnud kinnitatud vastusesse, kuid sõiduki juhti turvavöö ja vahel kedagi olnud ei ole. See on tõendatav asjaoluga, et vaatamata sõiduki istme asendile (olenemata sellest, mis asendis iste on) ei mahu alloleval pildil nähtaval viisil kinnitatud turvavöö ja istme vahele inimene. /.../ Ekspert tuvastas, et turvavöö lindile on tekkinud spetsiifiline venitusjälg (vt. juuresolev fotoülesvõte). See on tekkinud seetõttu, et enne õnnetust oli turvavöö lint juba pingul ning liiklusõnnetuse hetkel pingutas turvavöö pürotehniline pinguti turvavöö linti veelgi. Nähtavat nühkejälge turvavöö lindil ei teki juhul kui turvavöö ja istme vahel oleks inimene, kelle riided ja keha võimaldaksid turvavöö elastset liikumist.“ (dtl 306) „Kuna sõiduki Kia salongis puuduvad jäljed, mis viitaksid turvavööga kinnitamata juhi paiskumisele kokkupõrke tagajärjel suunaga ette, asub ekspert seiskohale, et sõiduki Kia vasak esiturvavöö oli kokkupõrke hetkel küll lukustatud, kuid sõidukis KIA kokkupõrke hetkel juhti ei viibinud. /... / Turvavööga kinnitamata inimkeha paiskumisel ettesuunas deformeerub armatuurlaud ja roolisammas.“ (dtl 308) „Ristmikul paikneva sõiduki Kia asend kokkupõrkehetkel viitab küll vasakpöördele üle vastassuunavööndi kuid arvestades asjaolu, et kokkupõrkehetkel sõiduk Kia seisis, oli sõiduki BMW juhil võimalik kokkupõrge kas rooli keeramise- või sõiduki pidurdamisega ära hoida.“ (dtl 312) „Sõiduki BMW tehniline seisukord enne toimunud liiklusõnnetust on halb. Mootori juhtmoodulisse salvestatud veateated viitavad mootoriremondi vajadusele. Arvestades sõidukil BMW paikneva mootori iseärasusi on mootoriremondi maksumus märkimisväärselt kõrge.“ (dtl 313) Istungil märkis asjatundja R. P. järgmist: 7

2-24-15029

„Sellise vigastuse korral peaks inimene paiskuma põlvedega vastu armatuurlauda või peaga vastu klaasi. Neid vigastusi sellel autol ei olnud.“ (dtl 575, protokolli ajamarker 01:23:20) Täiendavalt kirjeldas asjatundja, mis toimub analoogsetel tingimustel kokkupõrke korral: „juht paiskub ette, põlved tabavad armatuurlauda, see deformeerub rooli kõrvalt kindlasti. Inimene paiskub ette, turvapadi avaneb, aga ei pruugi inimest kinni püüda, inimene kipub peaga esiklaasi lendama, esiklaas KIA-l terve.“ (dtl 575, protokolli ajamarker 01:26:57) „kui jõuab kinni hoida, siis oleks pidanud rool deformeeruma. Sellel autol rool deformeerunud ei olnud. Roolipadi oli lahti. Olen näinud neid autosid, kus juht on roolist kinni hoidnud silmnähtavalt on rool ovaalne või lapik. Kujust väljas. Kui ütles, et hoidis roolist kinni, keha paiskub ikka ette, rool oleks pidanud deformeeruma. Löök on 45 kraadi all umbes, juht oleks pidanud paiskuma turvapadjast mööda vastu klaasiposti. A piilaril oleks pidanud peajälg olema. Roolipoolse küljel.“ (dtl 575-576, protokolli ajamarker 01:28:31) „olen Eestis enim logisid vaatav inimene, sõltuvalt erialast. Reeglina kõik autod on pidurdanud või hoogu vähendanud, ükskõik mis kiirusel ja situatsioonis see ei ole. Analoogsete juhtumite uurimisel ilmneb muster, et võib olla tegemist tahtlusega. Auto tehniline seisukord oli väga õnnetu.“ (dtl 576, protokolli ajamarker 01:33:29) Eeltoodust tuleneb kokkuvõtlikult, et hagejale kuuluva BMW juht ei teinud midagi, et kokkupõrget paigal seisva KIA-ga vältida. BMW tehniline seisukord oli halb, mis omakorda tähendas kulukat remonti. Sündmuskohal tehtud fotodelt ei nähtu sedavõrd raskeid ilmastikuolusid ega suuri lumevalle nagu kirjeldas istungil tunnistusi andnud KIA juht – seega ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja ei saanud näha lähenevat BMW-d. KIA juhi ütlused on eluliselt mitteusutavad osas, mis puudutavad turvavöö mittekinnitamist – tunnistaja märkis, et kinnitas mugavuse kaalutlusel (põhjusel, et seljas oli paks jope ja müts, vt dtl 573, protokolli ajamarker 00:44:03) turvavöö enda selja tagant. Kuid samas kirjeldas tunnistaja ka turvavöö paigaldamise protsessi, mis eluliselt paistab kõike muud kui mugav ja tavapärane (vt dtl 573, protokolli ajamarker 00:54:38). Ühtlasi on kummastav seos turvavöö kinnitamise ja üleriiete olemasolu vahel – esimene ei välista teist ega teine välista esimest. Samuti ei saanud tunnistaja avarii tulemusel ühtegi vigastust, kuigi asjatundja kinnitusel sõitis BMW tunnistaja autole otsa kiirusel 63 km/h (dtl 304) ja tunnistajal oli turvavöö kinnitamata. Tunnistaja märkis, et hoidis end roolist kinni ja surus vastu istet (vt dtl 571, protokolli ajamarker 00:10:16), kuid sõiduki salongis ei viita sellele miski – puuduvad märgid rooli deformeerumisest ning salongidetailide kahjustumisest. Asjatundja rõhutas, et kokkupõrke hetkel omandab inimkeha massi, mis on mõõdetav tonnides, mistõttu ei ole kohtu hinnangul eluliselt võimalik, et tunnistaja (sealjuures omamata ebatavaliselt tugevat kehaehitust) suutis enda ringipaiskumist vältida kõigest rooli alumisest osast kinnihoidmisega. Märkimisväärne on ka asjaolu, et tunnistaja sõnul sai BMW juht (kes oli turvavööga kinnitatud) kokkupõrke tulemusel kergeid vigastusi, kuid KIA juht (kes ei olnud turvavööga kinnitatud) pääses igasuguste vigastusteta. Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud asjaolu, et kokkupõrke hetkel ei viibinud KIA-s juhti. Kuivõrd sõidukis ei viibinud juhti, ei saanud KIA olla ka kahju põhjustajaks. Kahju põhjustaks oli BMW juht, kes ei teinud KIA-le otsasõidu vältimiseks ühtegi toimingut ning käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades sootuks soovis KIA-le otsa sõita. 8

2-24-15029

KIA juhi ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et istungil andis tunnistaja vastuolulisi ütlusi seoses oma rolliga X OÜ-s. Kostja on põhistanud, et X OÜ juhatuse liikmetel (kelleks olid G.K. ja tunnistaja A.P.) võis olla seos BMW-d juhtinud isikuga S. I., kuivõrd kostja koostööpartner sai avariilise BMW valduse mitte selle juhi S. I. käest, vaid tema volitusel just G. K. käest, kes omakorda oli tunnistaja kolleeg. Tegemist võib olla väga ebatavalise kokkusattumusega või siis kokkupõrkes osalenud juhtide koordineeritud tegevusega tehniliselt mitterahuldavas seisukorras oleva BMW n.ö „mahakandmiseks“, et vältida sõiduki eelduslikult edutut või siis ootustele mittevastavat ja vähetulukat müügiprotsessi. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et riskivastutusel põhinev nõue on välistatud VÕS § 1057 p 3 alusel, kuivõrd kahju põhjustas BMW juhi tahtlik tegu ehk tal oli enesekahjustamise (vaidlusalusel juhul siis sõiduki BMW kahjustamise) tahtlus. 27.Teise võimalusena võib kahju hüvitamist nõuda kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel koostoimes VÕS § 1045 lg 1. VÕS § 1056 lg-st 3 tulenevalt on tegemist materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega. Kohus peab nõude alternatiivse õigusliku põhjenduse olemasolul kontrollima nõuet mõlemal alusel (Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-7-13, p 17). Deliktilise üldvastutuse eelduseks on õigusvastane tegu, millega on VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi tegemist, kui teoga kahjustati teise isiku asja. Konkureerivalt võib tegu olla õigusvastane eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kui isik põhjustas kahju liiklusreeglite rikkumise tõttu. Õigusvastase teo toimepanejaks ja delikti eest vastutavaks isikuks on esmajoones kahju otseselt põhjustanud isik, üldjuhul teisele mootorsõidukile otsa sõitnud mootorsõiduki juht (Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-7-13, p 17). Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p-s 24 märkinud, et kui kahju tekitajale on etteheidetav tegevusetus, mille tagajärjel saabus väidetavalt kahju, tuleb olukorras, kus puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) kontrollida lisaks, kas kahju tekitajal oli kohustus käituda mingil viisil, et kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei käitunud vastavalt, st kas tal lasus selles olukorras käibekohustus, mida ta on rikkunud (vt ka Riigikohtu 20.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10; 17.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Kolleegium on varem asunud seisukohale, et käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju (vt Riigikohtu 20.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10; 17.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Kuigi käibekohustuse rikkumine on kahju tekitamise õigusvastasuse kontekstis olemuselt sarnane seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3), eristab seda viimasest eelkõige tõik, et käibekohustus ei sisaldu üldkehtivates õigusnormides, vaid kohus peab käibekohustuse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamise nõude lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kahju tekitajal lasus käibekohustus ning milline oli selle käibekohustuse sisu ja ulatus. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise 9

2-24-15029 eest. Seega tuleb kohtul iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise ärahoidmiseks. Kahju tekitaja käibekohustuse olemasolule võib kolleegiumi arvates viidata mh see, et realiseerunud oht oli tema mõjualas. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste osas iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus. Hageja peab tõendama, et kahju tekkis teise sõiduki juhi loodud ohu tagajärjel ning et teise sõiduki juhi süü ehk käibekohustuse rikkumine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud. Kohus on ülal leidnud, et KIA ei saanud hageja sõidukile kahju põhjustada, kuivõrd KIA roolis ei olnud kokkupõrke hetkel juhti. Samuti on kohus leidnud, et BMW sõitis KIA-le otsa enesekahjustamise tahtlust omades. Seega ei tekkinud BMW omanikule kahju KIA juhi loodud ohu tagajärjel, mistõttu on deliktil põhinev kahjunõue välistatud. 28.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus 30.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab 10

2-24-15029 kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.