Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
14 894,97 eurot Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: I. M. (registrikood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 06.02.2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta 06.02.2026 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1968,28 eurot, viivis perioodi 29.10.2022 - 27.02.2026 eest 734,01 eurot ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1700 eurot, viivis perioodi 29.10.2022 - 27.02.2026 eest 633,96 eurot ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
Jätta rahuldamata lepingust nr XXX ja lepingust nr XXX tulevad nõuded ning lepingute nr XXX ja XXX puhul viivisenõue perioodi 22.10.2022-28.10.2022 eest.
6.Jätta hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Jätta hageja tasutud riigilõiv 34,04% ulatuses kostja kanda ja 65,96% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud 34,04% ulatuses kostja kanda ja 65,96% ulatuses hageja kanda.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 321,68 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt (321,68 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
9.Tagastada hagejale riigilõiv 35 eurot Bondora AS pangakontole nr XXX.
10.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 01.04.2025 täpsustatud hagi kostja vastu. 18.11.2025 teatas hageja, et kitsendab enda nõuet ning palub kohtul kostjalt välja nõuda kõigi lepingute osas põhinõue (s.o lepingute alusel väljastatud ja kostja poolt tagastamata krediidisumma) ja seadusjärgne viivis. Hageja selgitab, et esitab nõuded VÕS § 4034 lg 7 järgi ja (i) arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (väljastatud krediidisummade) katteks, (ii) ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (st ka mitte seadusjärgset) ning (iii) nõuab alates laenulepingu ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Eeltoodust tulenevalt on menetluses hageja nõuded kostja vastu:
1.1.Mõista I. M.lt Bondora AS kasuks tulenevalt lepingust nr XXX välja 1017,44 eurot, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 284.54 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
1.2.Mõista I. M.lt Bondora AS kasuks tulenevalt lepingust nr XXX välja 1459,02 eurot, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 408.04 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
1.3.Mõista I. M.lt Bondora AS kasuks tulenevalt lepingust nr XXX välja 1968,28 eurot, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 550.46 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
1.4.Mõista I. M.lt Bondora AS kasuks tulenevalt lepingust nr XXX välja 1700 eurot, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 475.43 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hageja on aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Nõude aluseks on 4 hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut. Lepingud on sõlmitud sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või SmartIDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev 2
info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpne aega (laenulepingu viimane lk). Kostja on teinud sidevahendi abil e-keskkonnas tahteavaldused, mis vastavad VÕS § 404 lg-le 2: i) 04.08.2021 taotlus nr XXX; ii) 13.11.2021 taotlus nr XXX; iii) 10.06.2022 taotlus nr XXX ja iv) 14.06.2022 taotlus nr XXX. Taotluste tegemist kinnitavad ka kostjaga sõlmitud lepingud, kus vastav info on eritingimustes (dtl 16, 37, 58, 79) välja toodud. Hagejal poleks kirjeldatud infot võimalik saada kui kostja pole seda talle edastanud. Hageja ei pea vajalikuks hakata menetlust koormama tahteavaldusega seotud tõenditega, kuna hageja on kohtule esitanud maksekorraldused, mille alusel on tõendatud, et tarbija sai laenu kätte (dtl 100-103). Hageja selgitab, et peale laenutaotluste menetlemist tegi ta e-keskkonnas kostjale laenuotsused, milles tõi välja võimaliku laenusumma ja laenu minimaalse ja maksimaalse perioodi. Peale otsuse saamist kinnitas kostja pakutud vahemikus laenusumma ja perioodi ja pooled sõlmisid laenulepingud, mis edastati kostjale e-keskkonnas, st sidevahendi abil. Laenulepingute sõlmimise kinnitused (sh isikuandmed, kinnitamise aeg, IP aadress) on lisatud inglisekeelse laenulepingu versiooni viimasele leheküljele (dtl 36, 56, 77, 99). Samuti nähtuvad kinnitused maksegraafikute viimastel lehekülgedel (dtl 106, 109, 112, 115). Laenulepingud ja maksegraafikud on kostjale üle antud nende sõlmimise kuupäevadel, st 04.08.2021, 13.11.2021, 10.06.2022 ja 14.06.2022. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe (lepingueelne teave on lisa 15- 18 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht on lisa 19-22) ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni.
2.2.04.08.2021 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille kohaselt hageja kohustus üldtingimuste p 4.1. kohaselt maksma laenusummale vastava summa, millest on maha arvatud lepingutasu, eritingimustes nimetatud laenuvõtja arvelduskontole kooskõlas punktiga 8.3 viie (5) pangapäeva jooksul alates laenulepingu jõustumisest, ilma et laenuvõtja peaks selleks eraldi korralduse andma (dtl 19). Laenulepingu eritingimuste p 1.12 kohaselt oli laenusummaks 2126 eurot (dtl 16) ning eritingimuste p 1.22. kohaselt oli lepingutasuks 126 eurot. Kostja kohustus üldtingimuste p 6.1. kohaselt maksma laenusumma laenuandjale tagasi igakuiste annuiteetmaksetena eritingimuste p 1.16 kohaselt 60 kuumakse kaupa. Eritingimuste 1.17 kohaselt oli kuumakse tasumise tähtpäevaks iga kuu 19. päev, p 1.18 kohaselt oli esimese kuumakse tasumise tähtpäevaks 19.08.2021 ja p 1.19 kohaselt viimase makse kuupäevaks 20.07.2026. Lepingu lisaks olevast maksegraafikust nähtuvalt oli kostja kohustuseks tasuda esimene makse 19.08.2021 summas 46.33 eurot ja viimane makse 20.07.2026 summas 84.59 eurot ning vahepealsed osamaksed perioodil 20.09.2021-19.06.2027 igakuiselt summas 84,60 või 84,59 eurot, mis sisaldas nii põhiosa kui intressi makset. Eritingimuste p 1.20 kohaselt on intressimäär 36.5% aastas. Hageja kandis laenulepingu nr XXX alusel 04.08.2021 kostja arvelduskontole numbriga XXX üle 2000 eurot. Kostja on kokku tagasimakseid teinud 982,56 eurot.
2.3.13.11.2021 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX. Laenulepingu eritingimuste p 1.12 kohaselt oli laenusummaks 2126 eurot ning eritingimuste p 1.22. kohaselt oli lepingutasuks 126 eurot. Üldtingimuste p 6.1. kohaselt kohustus kostja maksma laenusumma laenuandjale tagasi igakuiste annuiteetmaksetena eritingimuste p 1.16 kohaselt 60 kuumakse kaupa. Esimese kuumakse, summas 24.8 eurot, tasumise tähtpäevaks oli 19.11.2021 ja p 1.19 kohaselt viimase makse, summas 84,59 eurot, kuupäevaks 19.10.2026 ning vahepealsed osamaksed perioodil 20.09.2021-19.06.2027 igakuiselt summas 84,59 või 84,60 eurot, mis sisaldas nii põhiosa kui intressi makset. Eritingimuste p 1.20 kohaselt on intressimäär 36.5% aastas. Hageja kandis laenulepingu nr XXX alusel 13.11.2021 kostja arvelduskontole numbriga XXX üle 2000 eurot. Kostja on kokku tagasimakseid teinud 540,98 eurot. 3
2.4.10.06.2022 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX. Laenulepingu eritingimuste p 1.12 kohaselt oli laenusummaks 2126 eurot ning eritingimuste p 1.22. kohaselt oli lepingutasuks 126 eurot. Üldtingimuste p 6.1. kohaselt kohustus kostja maksma laenusumma laenuandjale tagasi igakuiste annuiteetmaksetena eritingimuste p 1.16 kohaselt 60 kuumakse kaupa. Esimese kuumakse, summas 31,72 eurot, tasumise tähtpäevaks 20.06.2022 ja p 1.19 kohaselt viimase makse, summas 72,70 eurot, kuupäevaks 19.05.2027 ning vahepealsed osamaksed perioodil 20.09.202119.06.2027 igakuiselt summas 72,65 või 72,66 eurot, mis sisaldas nii põhiosa kui intressi makset. eritingimuste p 1.20 kohaselt on intressimäär 27.51% aastas. Hageja kandis laenulepingu nr XXX alusel 10.06.2022 kostja arvelduskontole numbriga XXX üle 2000 eurot. Kostja on laenu tagastamiseks teinud 20.06.2022 makse summas 31,72 eurot ning muid makseid kostja teinud ei ole.
2.5.14.06.2022 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX. Laenulepingu eritingimuste p 1.12 kohaselt oli laenusummaks 1807 eurot ning eritingimuste p 1.22. kohaselt oli lepingutasuks 107 eurot. Üldtingimuste p 6.1. kohaselt kohustus kostja maksma laenusumma laenuandjale tagasi igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes p 1.16 kohaselt kohustus 60 kuumakse kaupa. Esimese kuumakse, summas 69,65 eurot, tasumise tähtpäevaks 19.07.2022 ja p 1.19 kohaselt viimase makse, summas 61,72 eurot, kuupäevaks 21.06.2027 ning vahepealsed osamaksed perioodil 20.09.202119.06.2027 igakuiselt summas 61,75 eurot, mis sisaldas nii põhiosa kui intressi makset. Eritingimuste p 1.20 kohaselt on intressimäär 27.51% aastas. Hageja kandis laenulepingu nr XXX alusel 14.06.2022 kostja arvelduskontole numbriga XXX üle 1700 eurot. Kostja laenu tagastamiseks makseid teinud ei ole.
2.6.Hageja on seisukohal, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Siiski on hageja maksed uuesti määranud ja kohtule esitanud 21.10.2025. Hageja on maksed määratud tegelikult välja makstud laenusummale, haldustasu ega muid lepingutasusid kostja ei võlgne ja kostja tasutud summad on arvestatud uuesti määratud maksete katteks.
2.7.Hageja märgib, et ka uuesti määratud maksete korral on lepingud kostjale kehtivalt üles öeldud 21.10.2022. Hageja selgitab, et lepingu nr XXX alusel kandis ta kostjale üle 2000 eurot, kostja on jätnud tasumata 19.07.2022, 19.08.2022, 19.09.2022 ja 19.10.2022 osamaksed. Kostja oli tasunud 21.10.2022 (s.o ülesütlemise) seisuga kokku 982,56 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 1366,95 eurot, kostja oli seega enama kui kolme osamaksega viivituses. Lepingu nr XXX alusel kandis hageja kostjale üle 2000 eurot, kostja jättis tasumata 19.07.2022, 19.08.2022, 19.09.2022 ja 19.10.2022 osamaksed. Kostja oli tasunud 21.10.2022 (s.o ülesütlemise) seisuga kokku 540,98 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 955,38 eurot, kostja oli seega enama kui kolme osamaksega viivituses. Lepingu nr XXX alusel kandis hageja kostjale üle 2000 eurot, kostja jättis tasumata 19.07.2022, 19.08.2022, 19.09.2022 ja 19.10.2022 osamaksed. Kostja oli tasunud 21.10.2022 (s.o ülesütlemise) seisuga kokku 31,72 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 165,15 eurot, kostja oli seega enama kui kolme osamaksega viivituses. Lepingu nr XXX alusel kandis hageja kostjale üle 1700 eurot, kostja ei ole teinud ühtegi makset, sh olid tasumata 19.07.2022, 19.08.2022, 19.09.2022 ja 19.10.2022 osamaksed. Uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 152,54 eurot, kostja oli seega enama kui kolme osamaksega viivituses. Seega ka uuesti määratud maksete korral on hageja nõuded muutunud sissenõutavaks, sest kostja oli jätnud teostamata enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed ning kostja võlgnevus oli seisuga 21.10.2022 oli suurem või võrdne summaga, mis oli uuesti määratud maksete järgi ülesütlemisele eelneva kolme kuu osamakse summa.
4
Ülesütlemise hoiatus koos viimase täiendava 30 päevase tähtaja andmisega edastati 20.09.2022 kostja e-postile XXX. Kirjas oli märgitud, et viimane tähtaeg likvideerida oma võlgnevus Bondora AS ees on 19.10.2022. Laenulepingu ülesütlemise vältimiseks palume tasuda viivitamatult kogu võlgnevuses olev laenusumma ning maksmata arved. Võla mittetasumise korral Teie Laenuleping nr XXX,XXX,XXX,XXX öeldakse üles 20.10.2022 ning sissenõutavaks muutub kogu laenu jääk, sealhulgas võlas olevad intressid, vastavalt seadusele ja laenulepingu tingimustele. Kostja sellele vaatamata võlgnevust ei tasunud. Järgnevalt edastaski hageja 21.10.2022 kostja samale e-postile (aga ka sms-i teel nr XXX) juba ülesütlemisavalduse. Hageja on seisukohal, et e-kirja teel ülesütlemisavalduse edastamine on igati mõistlik viis ja e-kirja teel edastatu jõuab üldjuhul adressaadile kätte saatmise päeval ehk ülesütlemisavaldus tuleb kättesaaduks lugeda saatmise päeval. Hageja on ülesütlemisavalduse ja ka ülesütlemishoiatuse edastamisel kostjale seega käitunud kooskõlas TsÜS § 70 ja juhindudes kehtivast Riigikohtu praktikast ning ülesütlemisavalduse saab lugeda kostjale kättetoimetatuks 10.07.2025.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.1 Menetlusse võtmise määrused on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostjale oli antud tähtaeg hagile vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist 06.02.2026 võttis osa hageja. Kostja ei teatanud kohtuistungile ilmumata jätmisest. Kohus ei pidanud perspektiivikaks, et kostja ka järgmisel korral ilmuks, kui istung edasi lükata. Seetõttu vaatas kohus asja sisuliselt läbi kostja osavõtuta. Kohtuistungil selgitas kohus, et nõude kitsendamine on põhivõla ja viivisenõude vähendamine, kuid intressinõude osas on tegemist nõudest loobumisega. Hageja kinnitas, et soovib algsetest nõuetest osaliselt loobuda, intressinõude, haldustasunõude ning võla sissenõudmiskulude nõuete osas. Kohus võttis nõudest osalise loobumise istungil vastu. 3.2 Hageja esitas 06.02.2026 vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus ei rahuldanud 06.02.2026 kohtuistungil hageja taotlust hagejale uute nõuete esitamiseks täiendava tähtaja määramiseks. Hageja märgib vastuväites, et kohtuistungil arutati materiaalõiguse kohaldamist ja hageja selgitas, et hagi on koostatud lähtudes Harju Maakohtu teise kohtuniku poolt koolitusel antud juhistest. Vastuväite kohaselt, kuna kohus on käesolevas asjas nimetatud küsimuses teisel seisukohal, soovis hageja hagi täiendada, kuid kohus seda menetlusõiguse norme rikkudes ei võimaldanud. TsMS § 333 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Hageja on esitanud vastuväite kohtu tegevuse kohta selle tõttu, et kohus on 06.02.2026 kohtuistungil jätnud rahuldamata hageja taotluse. TsMS § 660 lg 1 kohaselt, maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Lähtudes eeltoodust ei saa esitada vaidlustada taotluse sisulist lahendust. Seega ei ole vastuväide asjakohane. Kohtu hinnangul ei ole kohus rikkunud hageja taotluse kohtuistungil rahuldamata jätmisega menetlusõigust. Hageja taotles kohtuistungil täiendavat tähtaega tagasimaksete uuesti määramiseks ja sellega kaasnevalt ka uue nõude esitamiseks. Kohus märgib, et eelmenetluse oli lõpetatud ja kohus arutas asja kohtuistungil ning eeltoodu tooks kaasa menetluse venimise. Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata, sest see oli esitatud tähtaega ületades ning hageja ei toonud välja mingeid mõjuvaid põhjusi, miks tal ei olnud seda võimalik tähtaegselt teha, arvestades, et samad materiaalõiguslikud selgitused oli kohus hageja esindajale andnud juba 2025. a oktoobri lõpus, sh selgitades alternatiivse nõude esitamise võimalikkust ning andnud selleks tähtaja. Kohus on taotluse lahendanud ja on seisukohal, et taotluse rahuldamata jätmine on jätkuvalt põhjendatud. Hageja on asunud vaidlustama taotluse sisulist lahendust, mida kohtu tegevusele vastuväite 5
esitamise kaudu teha ei saa. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja 06.02.2026 vastuväite kohtu tegevuse kohta rahuldamata. 3.3 Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad tarbijakrediidilepingud pdf failidena. Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-koodi sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva autentimisvahendiga. Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi sisestamisel automaatselt lisatakse lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress. Kohus tuvastas esitatud dokumentidest, et − laenulepingul XXX on hageja viidatud kinnitusena kostja nimi, isikukood, kuupäev 04.08.2021 17:49:57 ja IP-aadress XXX (dtl 25); − lepingul nr XXX on kostja nimi, isikukood, kuupäev 13.11.2021 12:55:27 ja IPaadress XXX (dtl 46); − lepingul nr XXX on kostja nimi, isikukood, kuupäev 10.06.2022 11:47:19 ja IPaadress XXX (dtl 67); − lepingul nr XXX on kostja nimi, isikukood, kuupäev 14.06.2022 18:36:20 ja IPaadress XXX (dtl 88). Kohtule esitatud pdf failidel endal ei ole juures mingeid andmeid, mille alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud. Kohus kontrollis hageja esitatud lepingudokumenti, milles hageja väitel on kostja elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida. Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega. TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle sätte tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks. Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art 25 lg 2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik omakäelise allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja, mis ei vasta eIDASmääruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on selge, et TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on üksnes kvalifitseeritud eallkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu. 6
TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on eIDAS määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri. Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu puhul on kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole kohtu hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid nagu märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal on seega kostja tahteavalduse tegemise tõendamise roll. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud kinnituses märgitud ajal tahteavaldused laenude saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumentide sisu. Küll aga on kinnitus üksnes failil, mis sisaldab laenulepingu eritingimusi, laenulepingu üldtingimusi ning maksegraafikut. Kohtule esitatud lepingueelse teabe ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehel kostja kinnitust ei ole. Hageja väitel olid lepingudokumendid kostjale Bondora iseteeninduses kättesaadavad.
4.3.Hageja on ka tõendanud, et laenud on kostjale välja makstud järgmiselt: − XXX alusel 2000 eurot 04.08.2021 (dtl 100); − XXX alusel 2000 eurot 13.11.2021 (dtl 46); − XXX alusel 2000 eurot 10.06.2022 (dtl 102); − XXX alusel 1700 eurot 14.06.2022 (dtl 103).
4.4.Krediidi kulukuse maksimaalne määr oli − 04.08.2021 56,04% (hageja esitatud lepingus nr XXX 55.84 %) − 13.11.2021 56,04% (hageja esitatud lepingus nr XXX 55.95 %) − 10.06.2022 50,85% (hageja esitatud lepingus nr XXX 42.98 %) − 14.06.2022 50,85% (hageja esitatud lepingus nr XXX 42.87 %) Kohus kontrollis lepingu tagasimaksegraafiku alusel ning võttes arvesse lepingutasu ning seda, et tingimuste kohaselt sisaldus haldustasu eritingimustes nimetatud kuumakse summas ja seda tasutakse kord kuus eritingimustes ette nähtud kuumaksete tasumise tähtpäeval. Kohus ei tuvastanud et krediidi kulukuse maksimaalse määr määra ületamist.
4.5.Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavaldused nõude aluseks olevate lepingute sõlmimiseks, lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid ning laenud (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud. Kuivõrd hageja ei soovinud esitada tõendeid ja täiendavaid selgitusi vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta, esitas hageja nõuded VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestatuna. Seetõttu kohus vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist ei hinda.
5.Hageja nõuded
5.1.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ja tagasimaksed uuesti määranud 21.10.2025 menetlusdokumendi lisadena.
7
Lepingu nr XXX osas on hageja tagasimaksed määranud võrdsete maksetena perioodile 20.06.2022-19.05.2027 summale 2000 eurot (dtl 243). Selliselt määratud tagasimaksed vastavad lepingule ja seadusele. Lepingute nr XXX (uuesti määratud tagasimaksed dtl 266) ja XXX (uuesti määratud tagasimaksed dtl 241) tagasimaksed määras hageja selliselt, et osa makseid on ühes summas, osa teises. XXX on tagasimaksed määratud sama loogika alusel - esimene makse ühes suuruses, teised võrdsete maksetena (dtl 245). Nende kolme lepingu osas selgitas kohus (dtl 268) hagejale, et kohtu hinnangul ei saa tagasimakseid uuesti määrata nii, nagu hageja seda tegi. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 7 mõjutab üksnes intressimäära ning lepingulisi tasusid, mitte muid lepingutingimusi. Seega, VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti määramisel peavad uuesti määratud tagasimaksed järgima kõiki muid lepingutingimusi, sh lepingu tähtaega, tagasimaksete arvu ja kuupäevi jm. Lepingute punkti 6.1. kohaselt kohustus laenuvõtja maksma laenusumma tagasi igakuiste annuiteetmaksetena. See tähendab, et igakuine makse peab olema ühesuurune terve maksegraafiku ulatuses. Tagasimaksed tuleb uuesti määrata tegelikult välja makstud laenusummale. Haldustasu ega muid lepingutasusid kostja ei võlgne. Nende katteks arvestatud summad tuleb arvestada uuesti määratud maksete katteks. Kui tagasimaksed on uuesti määratud, tuleb välja tuua, millise makseni oleks kostja poolt tasutu arvel uuesti määratud tagasimaksed tasutud. Kohus selgitas eelmenetluses hagejale, et kui hageja soovib jätkuvalt tugineda sellele, et leping on erakorraliselt ennetähtaegselt üles ütlemisega lõppenud, tuleb hinnata, kas ka uuesti määratud tagasimaksete ja ümberarvestuse järel oleks üles ütlemise ajal olnud üles ütlemise eeldused (st võlgnevus vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega) täidetud. Ning et kui üles ütlemise eeldused ei ole täidetud, on võimalik esitada edasiulatuv nõue TsMS § 369 kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks. Kohus andis selleks hagejale tähtaja ning märkis, et tegemist on lõpptähtajaga tõendite ning uuesti määratud tagasimaksetest tulenevalt võimalike tulevikku suunatud nõuete esitamiseks.
5.2.Hageja vastas, et palub kohtul kostjalt välja nõuda kõigi lepingute osas põhinõue (s.o lepingute alusel väljastatud ja kostja poolt tagastamata krediidisumma) ja seadusjärgne viivis. Et esitab nõuded VÕS § 4034 lg 7 järgi ja (i) arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (väljastatud krediidisummade) katteks, (ii) ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (st ka mitte seadusjärgset) ning (iii) nõuab alates laenulepingu ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Vaatamata kohtu selgitustele hageja tagasimakseid uuesti ei määranud. Hageja leidis, et ka uuesti määratud maksete korral on lepingud kostjale kehtivalt üles öeldud 21.10.2022. Kohtuistungil jäi hageja oma seisukoha juurde. Kohus palus hagejal kohtuistungil täiendavalt selgitada enda õiguslikku käsitlust tagasimaksete määramise osas. Hageja selgitas, et seadus ei sätesta, kuidas tagasimaksed tuleb uuesti määrata ja et järelikult see on laenuandja otsustada, kuidas ta seda teeb, aga et tagasimaksete uuesti määramisel ei tohi kuumakse summa minna suuremaks, kui oli algses lepingus ning kuumaksete tähtajad ja arv peab jääma samaks. Et ka algse maksegraafiku ju määrab laenuandja ja laenusaaja paneb sellele lihtsalt allkirja. Kohus palus selgitada, et kust sel juhul hageja hinnangul tulenevad hageja väidetud piirangud, kui hageja samas leiab, et tagasimaksete uuesti määramise osas seadus midagi ei ütle ja see on laenuandja korraldada. Hageja leidis, et see tuleneb seaduse mõttest, et laenuandja olukorda ei tohiks halvendada. Kohus selgitas (seda sama, mida ka 28.10.2025 kirjas), et laenuandja poolt allkirja panemist lepingule tuleb käsitleda siiski poolte kokkuleppena lepingutingimuste kohta, et kokkulepitud lepingutingimused on mõlemale poolele siduvad ning et lepingut saab muuta poolte kokkuleppel. VÕS § 4034 lg 7 toime on, et see muudab lepingutingimusi, kuid seda üksnes piiratud ulatuses – 8
sätte kohaselt asendub lepingus algne intressimäär seadusjärgse intressimääraga ning tühiseks muutuvad muude tasude kokkulepped. Muid lepingutingimusi see säte ei muuda. Seega, tagasimaksete uuesti määramisel on laenuandjale jätkuvalt siduvad poolte poolt kokku lepitud ülejäänud lepingutingimused. Hageja taotles seepeale istungil täiendavat tähtaega tagasimaksete uuesti määramiseks. Tagasimaksete uuesti määramisel tuleb krediidiandjal need ka laenusaajale teatavaks teha. Seejärel oleks võimalik krediidiandjal esitada tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete väljamõistmise nõue, mis on alternatiivne nõue, sest sisuliselt nõutakse lepingu täitmist, tuginedes asjaolule, et leping kehtib. Arvestades, et kostja ei osalenud istungil ning et hageja ei esitanud oma alternatiivset nõuet istungil, tuleks kohtul alternatiivne nõue peale selle esitamist menetlusse võtta, kostjale kätte toimetada ja anda kostjale tähtaeg vastamiseks. Et kohus saaks asja kohtuistungil tõrgeteta ära arutada, valmistaski kohus asja eelmenetluses ette selliselt, et selgitas hagejale võimalusi ja enda käsitlust õiguse kohaldamisest. Ilmselgelt olukorras, kus kohus oli eelmenetluse lõpetanud ning arutas asja kohtuistungil, tooks eeltoodu kaasa menetluse venimise. Kohus jättis selle taotluse rahuldamata, sest see on esitatud tähtaega ületades ning hageja ei toonud välja mingeid mõjuvaid põhjusi, miks tal ei olnud seda võimalik tähtaegselt teha, arvestades, et samad selgitused oli kohus vandeadvokaadist hageja esindajale andnud juba 2025. a oktoobri lõpus.
5.3.Lepingu nr XXX alusel sai kostja 2000 eurot ning on hageja väitel kokku tagasimakseid teinud 982,56 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtaeg lepingu järgi on 20.07.2026. Lepingu järgi tuli laen tagastada 60 annuiteetosamaksega. Hageja ei ole tagasimaksete uuesti määramisel intressi seadusjärgse määra alusel arvestanud ega nõua seda. Kohtu hinnangul oli hagejal selles olukorras võimalik a) kas jätta tagasimaksed uuesti määramata ning nõuda laenu tagastamist vastavalt algse maksegraafiku põhiosamaksete kuupäevadele ja summadele, või b) määrata tagasimaksed 2000 eurole 60 võrdse osamaksena, st 33,33 eurot kuus. Kui arvestada kostja poolt tasutud 982,56 eurot esimese variandi järgi, oleks kostjal tasutud 40 makset (s.o kuni 19.11.2024 ) ning 41. maksest (tasumise tähtajaga 19.12.2024) 5,2 eurot. Kui arvestada teise variandi järgi, oleks kostja poolt tasutu arvel tasutud 29 makset (s.o kuni 19.12.2023) ja osaliselt ka 30. makse. Kummagi eeltoodud variandi järgi ei oleks kostja olnud hageja väidetud lepingu üles ütlemise ajal 21.10.2022 võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning seega ei ole nõude ümberarvestuse kohaselt lepingu üles ütlemise eeldused täidetud, lepingu üles ütlemine on toimetu ja leping kehtib. Kogu laenusumma tagastamise nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kohus ei saa välja mõista ka kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamakseid, sest hageja ei ole tagasimakseid määranud nõuetekohaselt viisil ega esitanud ka edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmise nõuet. Sellest tulenevalt jäävad lepingust nr XXX tulenevad nõuded rahuldamata.
5.4.Lepingu nr XXX alusel sai kostja 2000 eurot ja on hageja väitel tagasimakseid teinud kokku 540,98 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtaeg lepingu järgi on 19.10.2026. Lepingu järgi tuli laen tagastada 60 annuiteetosamaksega. Hageja ei ole tagasimaksete uuesti määramisel intressi seadusjärgse määra alusel arvestanud ega nõua seda. Kohtu hinnangul oli hagejal selles olukorras võimalik a) kas jätta tagasimaksed uuesti määramata ning nõuda laenu tagastamist vastavalt algse maksegraafiku põhiosamaksete kuupäevadele ja summadele, või b) määrata tagasimaksed 2000 eurole 60 võrdse osamaksena, st 33,33 eurot kuus. Kui arvestada kostja poolt tasutud 540,98 eurot esimese variandi järgi, oleks kostjal tasutud 27 makset (s.o kuni 19.01.2024) ning 28. maksest (tasumise tähtajaga 19.02.2024) 15,11 eurot. 9
Kui arvestada teise variandi järgi, oleks kostja poolt tasutu arvel tasutud 16 makset (s.o kuni 20.02.2023) ja osaliselt ka 20.03.2023 makse. Kummagi eeltoodud variandi järgi ei oleks kostja olnud hageja väidetud lepingu üles ütlemise ajal 21.10.2022 võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning seega ei ole nõude ümberarvestuse kohaselt lepingu üles ütlemise eeldused täidetud, lepingu üles ütlemine on toimetu ja leping kehtib. Kogu laenusumma tagastamise nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kohus ei saa välja mõista ka kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamakseid, sest hageja ei ole tagasimakseid määranud nõuetekohaselt viisil ega esitanud ka edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmise nõuet. Sellest tulenevalt jäävad lepingust nr XXX tulenevad nõuded rahuldamata.
5.5.Lepingu nr XXX alusel sai kostja 2000 eurot ning on hageja väitel tagasimakseid teinud 31,72 eurot. Lepingu nr XXX osas on hageja tagasimaksed määranud võrdsete maksetena perioodile 20.06.2022-19.05.2027 summale 2000 eurot (dtl 243). Seega on kostjal tasutud vaid esimene uuesti määratud tagasimakse, ülejäänud on tasumata. Hageja on kohtule tõendina esitanud failid (dtl 116 ja 119), mis sisaldab kokku kopeeritud tekste. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja saadab kõik teavitused välja automatiseeritult, otse infosüsteemist ning need teated on kokku kopeeritud kohtule esitatud pdf faili. Hageja esindaja sõnul hagejal ei olegi e-kirju tavalises e-postkasti formaadis, sest need saadetakse infosüsteemist otse. Tõendist nähtub, et kostjale saadeti 20.09.2022 12:36:03 üles ütlemise hoiatus , milles on viidatud lepingutele nr XXX, XXX, XXX, XXX, ning märgitud, et et võla tasumata jätmisel öeldakse kõik need lepingud üles. 21.10.2022 12:26:21 on kostjale saadetud venekeelne e-kiri (dtl 119), milles on märgitud: „seoses teie pikaajalise võlgnevusega Bondora ees on teie laenu (laenude) tagasimaksegraafik tühistatud vastavalt laenulepingu tingimustele. Makstav kogusumma on 9005,46 eurot, sealhulgas laenu põhisumma, intressid ja kõik sissenõudmiskulud“. Selles teates ei ole viidet ühelegi konkreetsele lepingule. Siiski arvestades, et üles ütlemise hoiatuses oli konkreetsetele lepingutele viidatud ning hoiatatud nende lepingute üles ütlemise eest, leiab kohus, et kostja võis 21.10.2022 kirjast aru saada, et lepingud on üles öeldud. Hageja on hagis välja toonud, et e-kirja teel edastatu jõuab üldjuhul adressaadile kätte saatmise päeval ehk ülesütlemisavaldus tuleb kättesaaduks lugeda saatmise päeval ning et juhindudes kehtivast Riigikohtu praktikast saab ülesütlemisavalduse lugeda kostjale kättetoimetatuks 10.07.2025. Hageja selline väide ei ole loogiline ning kohtu hinnangul on hagejal hooletusest jäänud hagisse vale kuupäev. Kuivõrd üles ütlemise hoiatuses ei olnud välja toodud, et leping loetakse mingist kuupäevast alates üles öelduks, lähtub kohus sellest, et teise e-kirja (milles teatati maksegraafikute tühistamisest ning mille kohus luges üles ütlemise teateks) saab Riigikohtu praktika (2-19-14714/65 p 11.2) kohaselt lugeda kättesaaduks hageja ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest, ehk 28.10.2022. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Seega tuleb leping lugeda üles öelduks 28.10.2022. Eeltoodut arvestades oli kostjal lepingu üles ütlemise seisuga tasumata 19.07.2022, 19.08.2022, 19.09.2022 ja 19.10.2022 uuesti määratud osamaksed. Sellega on lepingu üles ütlemise eeldused täidetud, leping on üles öeldud ning kogu tagastamata laenusumma tasumise nõue on sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab viivist lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast arvates. Kohus mõistab kostjalt lepingu nr XXX ja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja põhivõla 1968,28 eurot, viivise perioodi 29.10.2022 – 27.02.2026 eest 734,01 eurot ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
5.6.Lepingu nr XXX alusel sai kostja 1700 eurot ja ei ole hageja väitel teinud ühtegi makset. Esimese makse tasumise tähtaeg oli 19.07.2022. Kohus tuvastas eespool, et hageja ütles üles
10
lepingu üles 28.10.2022. Sõltumata sellest, millisel viisil tagasimaksed uuesti määrata, on selge, et 28.10.2022 seisuga oleks kostjal olnud tasumata 4 uuesti määratud tagasimakset. Sellega on lepingu üles ütlemise eeldused täidetud, leping on üles öeldud ning kogu tagastamata laenusumma tasumise nõue on sissenõutavaks muutunud. Kohus mõistab kostjalt lepingu nr XXX ja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel välja põhivõla 1700 eurot, viivise perioodi 29.10.2022 – 27.02.2026 eest 633,96 eurot ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
6.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
6.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihinna ja riigilõivu arvestus. Hagiavalduses esitatud nõuetelt oli arvestatud hagihind 15 417,68 eurot, millelt on TsMS § 133 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasutud riigilõivu 980 eurot. Hageja kitsendas 18.11.2025 menetlusdokumendis põhinõudeid ja viivisenõudeid, st vähendas nõutavaid rahasummasid. Kohus võttis kohtuistungil vastu hageja loobumise hagiavalduses esitatud intressinõudest 456,11 eurot, haldustasunõudest 61,60 eurot ning võla sissenõudmiskulude nõudest 5 eurot, kokku 522,71 eurot. Seega on pärast hageja intressinõudest, haldustasunõudest ning võla sissenõudmiskulude nõudest loobumist hagihind 14 894,97 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 910 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Loobumise tagajärjel on hageja riigilõivu enam tasunud 70 eurot. Hagist (osalise) loobumise korral tagastatakse pool enam tasutud riigilõivust. Seega kuulub hagejale tagastamisele 35 eurot. Kohus palus hagejal selgitada (dtl 268), millisel alusel esitas hageja 2022. a maksekäsu kiirmenetluse avalduses lepingust nr XXX tuleneva põhinõudena 2162,59 eurot (hagis 2109,17 eurot), intressinõudena 193,50 eurot (hagis 143,86 eurot), haldustasunõudena 28,36 eurot (hagis 21,27 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse avalduses sisaldus seejuures veel ka sissenõudmiskulu, lisateenuse ja krediidiinfosse edastamise tasu nõuded, mistõttu põhinõue ei saanud maksekäsuavalduses ka nende võrra suurem olla. Hagis väitis hageja, et lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i) põhinõue summas 2109,17 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 143.86 eurot; (iii) viivis 2.40 eurot ja (iv) haldustasu 21,27 eurot kokku 2276.70 eurot. Nimetatud summad on tasumata käesoleva ajani. Hageja kohtule midagi ei vastanud. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Hageja on seega maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitanud valeandmeid ja kinnitanud seejuures, et need on õiged. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Hageja riigilõivu jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 11
Pärast nõudest osaliselt loobumist on hagihind 14 894,97 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 3668,28 eurot (1968,28+1700), sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 29.10.2022-01.04.2025 eest 1020,26 eurot (547,44+472,82) ja viivisenõude põhinõudelt (3668,28 eurot) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 381,38 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 5069,92 euro ulatuses, mis on hagihinnast (14 894,97 eurot) 34,04%. Lähtuvalt hagi rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja riigilõivu 34,04% ulatuses kostja kanda ja 65,96% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 34,04% hageja tasutud riigilõivust 945 eurot (910+35), millele vastab summa 321,68 eurot. Kohus jätab kostja menetluskulud 34,04% ulatuses kostja kanda ja 65,96% ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2)
6.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.