Hageja: B2 Impact OÜ (kuni 27.09.2024 nimega OK Incure OÜ; registrikood 11542046; asukoht: XXX) lepinguline esindaja Anu Volmer
hagi
G.J
vastu
võlgnevuse
Kostja: G.J (isikukood: XXX, elukoht: XXX-i) Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt B2 Impact OÜ hagi G.J vastu.
Välja mõista G.J-ilt B2 Impact OÜ kasuks ESTO AS ja kostja vahel 23.12.2021 sõlmitud krediidilepingust nr 6702763018 võlgnevus 867,83 eurot (millest 832,83 eurot põhivõlgnevus ja 35 eurot sissenõudmiskulud).
Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi G.J vastu põhivõlgnevuse 381,19 euro, intressi 172,46 euro ja viivise 288,35 euro väljamõistmiseks.
Menetluskulud jätta G.J kanda.
Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 245 eurot, mis mõista G.J-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on G.J kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).
Tsiviilasi nr 2-23-112275 Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ (B2 Impact OÜ õiguseellane) esitas 21.3.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult G.J (kostjalt) 1542,27 euro saamiseks. 24.3.2023 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 8.8.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.9.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1214,02 euro, intressi 172,46 euro, sissenõudmiskulude 35,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 288,35 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 442,50 eurot.
3.Kohtu nõudel hageja 9.5.2024 täpsustas krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja esitas nõude ümberarvestuse.
4.Pärnu Maakohus võttis 10.5.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 313 lg 1 alusel kätte 13.7.2024. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
5.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
5.1.Hagiavalduse kohaselt ESTO AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 23.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 6702763018, mille alusel on väljastatud kostjale krediiti kokku 1300 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 eurot ja 3,1% ülekande summast 43,80 eurot. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 408,37 eurot, millest on arvestatud põhiosa 85,98 eurot, intressi katteks 292,39 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 15,00 eurot, sissenõudekulude katteks 15 eurot. Kostja viimane makse teostati augustis 2022 ja kostja on täielikult viivituses vähemalt kolme, 15.9.2022, 15.10.2022, 15.11.2022, osamaksete tasumisega. Krediidiandja ütles 15.12.2022 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kostjale edastati 10.1.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO AS vahel 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-112275 sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Kostja põhivõlgnevus on 1214,02 eurot (1300 eurot – 85,98 eurot).
5.2.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 37,5% aastas. Krediidiliini lepingu nr 6702763018 krediidi kulukuse määr on 54,09% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et 2000,00 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 37.5% aastas, väljavõtu tasuga 65,5 eurot, krediidi kogukuluga 4518,23 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses. Lepingujärgne intress perioodi eest 23.12.2021 kuni 15.12.2022 on kokku 464,85 eurot. Hageja on arvestanud intressi katteks 292,39 eurot, mistõttu on kostja intressi võlgnevus 172,46 eurot.
5.3.Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 10.1.2023 (25 eurot), 26.1.2023 (5 eurot), 23.2.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.
5.4.Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3, kaasneb viivis maksetega hilinemisega intressimääraga samas määras. Hageja palub käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so 37,5% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas perioodil 15.2.2023-19.9.2023, kokku summas 288,35 eurot.
5.5.Hageja hinnangul on krediidiandja omandanud teabe, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude. Krediidiandja omandas muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusel esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Pensionikonto väljavõttelt deklareeritud regulaarsete sissetulekutena 716,96 eurot. Krediidiandja tuvastas kostja arvelduskonto xxxxxxxxxxxxxxxxx perioodi 01.08.2021 - 23.12.2021 analüüsi alusel kostja regulaarsete sissetulekuna krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt nelja kuu keskmise sissetuleku 4580 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 190 eurot. Arvelduskontolt nähtus kostjal regulaarne kohustus krediidiandja x OÜ ees lepingust nr. 20210809/13, mille eest kostja tasus üle iga teise kuu ca 400 eurot, ehk 200 eurot kuus. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215,30 eurot. Kostjal olid regulaarsed sissetulekud suuremas ulatuses, kui võetud kohustused. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline.
5.6.Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega, kui kostja jätab hagile vastamata
6.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
6.1.Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 28.7.2024 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata. 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-112275
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).
9.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud 23.12.2021 sõlmitud krediidilepingust nr 6702763018 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on krediidiandja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja tagastada krediit. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
10.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).
11.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 406 lg 1 p-st 1 tuleneb, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-112275 krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
12.Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 54,46%, mitte 54,09%. Samas krediidilepingu sõlmimise ajal kohaldamisele kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr oli 18,68% ning selle kolmekordne määr 56,04%, mistõttu kohtu poolt tuvastatud krediidi kulukuse määra erisus lepingu kehtivust ei mõjuta.
13.Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud 23.12.2021 krediidilepingu nr 6702763018 sõlmimisel VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma VÕS § 403 4 lg 4 kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Laenuandjate javahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud laenuasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. KAVS § 49 lg 1 p 6 kohaselt krediidiandja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks arvesse võtma krediidiandjale teadaolevad faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Kuivõrd laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
14.Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostja krediidivõimelisust hinnanud muuhulgas pangakonto väljavõtte alusel perioodil 1.08.2021 – 22.12.2021. Kohus tutvunud kostja pangakonto väljavõttega leiab, et krediidiandja ei ole krediidilepingu sõlmimisel arvestanud kõigi faktidega, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Hageja on välja toonud, et krediidiandja on võtnud arvesse credit.ee sõlmitud laenulepingu. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja sõlminud 10.8.2021 x OÜ-ga laenulepingu nr 10082021, mille eest on kostja teinud 10.9.2021 ja 9.10.2021 tasumisi kokku 428,82 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on 6.9.2021, 13.9.2021 ja 4.11.2021 teinud sularaha sissemakseid kogusummas 6650 eurot. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks kostjalt raha päritolu kohta küsimusi esitanud. Samuti ei ole krediidiandja arvestanud laenudena kostja ja füüsiliste isikute ning xxx OÜ-ga tehtud ülekandeid selgitusega „laen“. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja analüüsinud kostja arvelduskonto xxxxxxxxxxxxxxxxx x väljavõtteid, kuid kohtule esitatud andmete kohaselt on analüüs teostatud vaid ühe pangakonto väljavõtte osas. Kohtu hinnangul on tegemist oluliste asjaoludega, mida laenuandja ei ole laenu andmisel arvesse võtnud. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
15.Eeltoodust tulenevalt rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 403 4 lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-112275 tasusid. Hageja on esitanud intressinõude perioodi eest 23.12.2021 kuni 15.12.2022. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 oli intressimäär 0% aastas, mistõttu jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.
16.Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 408,37 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhiosa võlgnevuse 832,83 eurot (1300 eurot - 43,80 eurot krediidi väljavõttetasu - 15 eurot kiire väljamakse tasu - 408,37 eurot tehtud tagasimaksed).
17.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt sissenõudekulud on kokkulepitud tarbijakrediidi teabelehe p-s 3. Kostjale saadeti pärast lepingu lõppemist kolm tasulist meeldetuletuskirja: 10.1.2023 meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 26.1.2023 meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 23.2.2023 meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade eest kogusummas 35 eurot.
18.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.12.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.9.2023. Kohtu hinnangul ei olnud hagejal lepingu ülesütlemiseks eeldused täidetud. Arvestades lepingu tingimusi, intressimäära (0%) ning VÕS § § 4034 lg 7 teises lauses sätestatud keeldu, ei olnud kostja seisuga 16.12.2022 osamaksetega võlgnevuses. Kui arvestada tagasimaksed lepingujärgsete minimaalsete (1/60 laenusummast) osamaksete tasumiseks, oli seisuga 16.12.2022 kostjal ettemaks 181,67 eurot (408,37 eurot – 226,70 eurot) alljärgnevalt: periood laenu jääk osamakse 1/60 suuruses 23.12.2021 - 15.01.2022 1241,20 20,69 16.01.2022 - 15.02.2022 1220,51 20,34 16.02.2022 - 15.03.2022 1200,17 20,00 16.03.2022 - 15.04.2022 1180,17 19,67 16.04.2022 - 15.05.2022 1160,50 19,34 16.05.2022 - 15.06.2022 1141,16 19,02 16.06.2022 - 15.07.2022 1122,14 18,70 16.07.2022 - 15.08.2022 1103,44 18,39 16.08.2022 - 15.09.2022 1085,05 18,08 16.93.2022 - 15.10.2022 1066,96 17,78 16.10.2022 - 15.11.2022 1049,18 17,49 16.11.2022 - 15.12.2022 1031,69 17,19 Kokku: 226,70 Seega ei olnud kostja hageja ees kohustuse täitmisega viivituses ning viivise väljamõistmiseks puudub alus.
19.Kohus selgitab, et kui arvestada tehtud tagasimaksed minimaalsete osamaksete ja seaduses sätestatud intressi katteks, siis alates 15.11.2023 on kostja osamaksetega võlgnevuses ning 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-112275 lahendi tegemise seisuga on hageja põhivõlgnevuse nõue sissenõutav ning kuulub rahuldamisele.
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 315 eurot tulenevalt hageja poolt esitatud nõuete alusel arvestatud tsiviilasja hinnast. Riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Kohus leiab, et põhjendatud kuluks on tasutud riigilõivust 245 eurot, millise suurus vastab hagi rahuldatud ulatusele.
22.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.