Muud

2-21-18152 Avaldaja nõue ja põhjendused

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 18.11.2021 Viru Maakohtule avalduse, mille lõplikuks nõudeks jäi välja mõista H.F-ilt (puudutatud isik) kahjuhüvitis 1091,00 eurot ja viivis põhinõudelt alates 04.11.2021 kuni avalduse esitamiseni 3,59 eurot ning viivis põhinõudelt alates avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda menetluskulud ja välja mõista seadusjärgse viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Avalduse kohaselt toimus 24.09.2021 XXX kahjujuhtum, milles sai kahjustada korteri nr XX magamistoa sein, aknaümbrus ja pinglagi. Kahju põhjuseks oli korteriühistu valitseja sõnul puudutatud isikule kuuluvas korteris nr XX vannitoas isetehtud külmaveetoru umbsulguri (pimeots) purunemine. Avaldaja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kahjustatud korteri kindlustusandja. Kokkuleppel kahjustatud korteri kindlustusvõtjaga hüvitas avaldaja veekahju likvideerimiseks 1091,00 eurot. Avaldaja esitas 20.10.2021 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude rahvastikuregistris märgitud aadressile ning andis hüvitise tasumiseks aega kuni 03.11.2021. Puudutatud isik nõuet ei täitnud. Kuupäevade erinevusel kahjuteate esitamise ja puudutatud isikule kuuluvas korteris toimunud veeavarii vahel ei ole tähtsust. Inimesed võivad kuupäevades eksida. Puudutatud isik ei eita, et 22.09.2021 toimus tema korteris veeavarii. Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused

Puudutatud isik vaidles avaldaja nõudele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kahjuteate järgi tekkis korteris nr XX veekahju 24.09.2021. Korteris nr XX tuvastati veekahju, mille põhjuseks oli veeleke puudutatud isikule kuuluvast korterist nr XX, kaks päeva varem ehk 22.09.2021. Avaldaja esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et veekahju põhjuseks korteris nr XX oli just veeavarii puudutatud isiku korteris. Korter nr XX ei asu vahetult korteri nr XX all. Puudutatud isik võttis tema korteris toimunud veelekke tagajärjel ühendust kõigi korteriomandite omanikega, mida võidi kahjustada. Korteri nr XX omanik ei pöördunud kahju hüvitamiseks puudutatud isiku poole. Puudutatud isikut ega korteriühistust ei kutsutud korterit nr XX üle vaatama. Avaldaja ei edastanud puudutatud isikule kahju hüvitamise nõuet kohtuväliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab avaldaja avalduse.

Avaldaja leiab, et puudutatud isik rikkus eriomandi eseme korrashoiukohustust, mille tõttu tekkis avaldajale kahju. Avaldaja nõuab puudutatud isikult teisele korteriomanikule hüvitatud asja parandamise kulusid 1091 eurot.

Kahjustatud korteriomandi omanikul või tema asemel kindlustusandjal on õigus nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest või korteriomandite kaasomandi esemest, teine korteriomanik on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohtul tuleb asja läbivaatamisel tuvastada kahju põhjus, et sisustada korteriomaniku kohustus ning teha kindlaks rikkumine (VÕS § 127 lg 4) (vt RKTKm 09.05.2025, 2-21-

2(5)

2-21-18152 11325, p 12; 30.03.2023, 2-19-9500, p 13 RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 13–18; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 19 ja 21).

Puudutatud isikule kuulub XXX korter nr XX (avalduse lisa 9, dtl 164). Avaldaja on kindlustusandjana kindlustanud XXX korteri nr XX (avalduse lisa 2). Avaldaja hüvitas korteri nr 37 omanikule 1091 eurot veekahju likvideerimiseks (avalduse lisa 8). Avaldajale kui kahju kannatanud korteriomanikule kahju hüvitanud kindlustusandjale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue teise korteriomaniku vastu hüvitatud kahju ulatuses.

Kohus loeb puudutatud isiku omaksvõtu ja korteriühistu valitseja vastuse (avalduse lisa 5 – tõlge dtl 3) alusel tõendatuks, et 22.09.2021 toimus XXX korteris nr XX veeleke. Kohtu hinnangul tõendavad avaldusele lisatud kahjuteade (avalduse lisa 4), ülevaatuse akt (avalduse lisa 6) ja pildid kahjustatud korterist (dtl 24–68), et veelekke tulemusel said kahjustada korter nr XX magamistoa seinad, aknaümbrus ja pinglagi. Kohtu hinnangul ei lükka eelnevat ümber puudutatud isiku väited, et korterid nr XX ja XX ei asu teineteise all, kahju kannatanud korteriomanik teatas kahjust alles 24.09.2021, kahju kannatanud korteriomanik ei pöördunud puudutatud isiku poole kahju hüvitamiseks ning puudutatud isikul ja korteriühistul ei võimaldatud kahjustatud korterit üle vaadata. Puudutatud isik on tunnistanud, et 22.09.2021 toimus tema korteris veeleke ning kahjustada said mitmed korterid allkorrusel, kellega ta leppis kahju hüvitamises kokku. Toimumiskuupäevas on vaid mõnepäevane eksimus. Kahju ei pruukinud kohe ilmneda või kahjustatud korteris viibivad isikud kahju märgata. Samuti võib vesi paneelide vahel valguda teatud aja jooksul. Kahjust teatamise ja veelekke toimumise vahel on vaid mõnepäevane erinevus. Kahju kannatanud isiku korteris oli piltide järgi tehtud hiljuti remont, mistõttu puudub põhjus arvata, et tegemist oleks mingil muul ajal tekkinud kahjustustega. Puuduvad andmed samas trepikojas toimunud muude veeavariide kohta.

Korteriühistu valitseja AS MEKE Sillamäe kinnituse järgi põhjustas kahju isetehtud külmaveetoru umbsulguri (pimeots) purunemine vannitoas (avalduse lisa 5, tõlge dtl 3). Kohtule ei ole esitanud muid tõendeid kahju põhjuse kohta. Kohus loeb seetõttu tõendatuks, et veelekke põhjustas külmaveetoru umbsulguri (pimeots) purunemine vannitoas. Kohtu hinnangul on tegemist eriomandi piires asuva eriomandi osaga: tegemist on tehnosüsteemi osaga, mis teenib üht korterit ning on eemaldatav kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustamata (vt korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 4 lg 1). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis osutaks, et külmaveetoru umbsulgur kuuluks korteriomandite kaasomandi esemesse. Kohus lähtub seega sellest, et korteris nr XX purunes eriomandi osa.

KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiukohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus, alalhoiukohustus). Korteriomanik peab tagama, et eriomandist ega selle kasutamisest ei teki kahju. Kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt eeldada, et korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Vastutusest vabanemiseks peab teine korteriomanik tõendama, et kahju lähtus kaasomandi esemest ja tema ei ole kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Korrashoiukohustuse rikkumine eeldab, et eriomandi eseme seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu ärahoidmine oli korteriomaniku mõjusfääris, st see ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest. See tähendab, et 3(5)

2-21-18152 rikkumine toimus asjaolu tõttu, mida korteriomanik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p 17.1; 08.05.2024, 2-19-1488, p 15; 30.03.2023, 2-19-9500, pd 13 ja 14; 09.03.2022, 2-199543, p-d 17 ja 18; RKTKo 19.03.2021, 2 18 13649, p- d 13, 16, 21; 11.12.2013, 3-2-1-12913, p-d 22, 49).

4(5)

2-21-18152

(TsMS § 174 lg 10). Seega mõistab kohus

(allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.