Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.L vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4229,77 eurot
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ Hageja lepinguline esindaja: Kostja Q.L,
Asja arutamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi põhivõlgnevuse 1155,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 594,07 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 26.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3654,66 euro saamiseks Kohus tegi 31.08.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele 1 (6)
2-21-126389 Q.L esitas 03.09.2021 vastuväite mistõttu Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Osaühing Aktiva Finantsnõude Q.L vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Osaühing Aktiva Finants esitas 13.10.2021 kohtule hagiavalduse Q.L vastu põhivõlgnevuse 2786,07 eurot, intressi 279,32 eurot, sissenõudmiskulude 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 891,49 eurot, samuti viivise alates 14.10.2021 kuni põhinõude summas 2786,07 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingust KK3431850.
3.Kostja Q.L esitas 06.12.2021, 15.02.2022, 28.03.2022 ja 03.09.2022 vastused hagile, milles võttis nõude osaliselt õigeks 2097,63 euro ulatuses, millest põhivõlg 1590,01 eurot, intress 279,32 eurot, võlgade sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis (periood 26.12.202013.10.2021 kohtusse esitamise seisuni ja seadusjärgses viivisemääras so. 8% aastas ehk 0,22% päevas) kogusummas 178,30 eurot perioodist 26.12.2020-13.10.2021 st. kuni hagi esitamiseni).
4.06.04.2023 tegi kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse osaotsuse mõttes, millega rahuldas hagi põhinõude ning mõistis hagi osalise õigeksvõtu alusel Q.L-ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja 2097,63 eurot, millest laenulepingust nr KK3431850 tulenev põhivõlg on 1590,01 eurot, intress 279,32 eurot, võlgade sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised kostja poolt õigeks võetud ulatuses 178,30 eurot perioodist 26.12.2020-13.10.2021(hagi esitamiseni). Samuti rahuldas kohus kostja taotluse ajatamise kohaldamiseks ning ajatas võlgnevuse kogusumma 2097,63 eurot igakuiste maksetena 60 eurot kuus, jooksva kuu 20-ndaks kuupäevaks 36 järjestikkuse maksena. Esimene makse tuleb sooritada 20.04.2023. Kohtuotsus jõustus 12.05.2023.
5.Kohus jätkas 06.04.2023 kohtumäärusega menetlust haginõude põhivõla, summas 1196,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 713,19 eurot ja alates 14.01.2021 edasiulatuva viivise osas.
6.Selles osas tegi kohus lahendi 02.06.2023 ning rahuldas hagi osaliselt – kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 40,99 eurot ning jättis rahuldamata hagi põhinõude 1155,07 euro osas. Kohus tuvastas tüüptingimusena kehtestatud lepingujärgse viivise, summas 40% aastas tühisus ning määras, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingule kohaldub VÕS §415 lg 1 alusel seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata põhinõudelt 40,99 eurot VÕS §113 lg 1 ls 2 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja õigeksvõtuga rahuldatud põhinõude 1590,01 eurot ajatamise mittenõuetekohase täitmise tõttu sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja perioodist 14.10.2023- 06.04.2023 sissenõutavaks muutund viivis 193,04 eurot ning tasaarvestada see hagi õigeksvõtu korras välja mõistetud ülemäärase 73,92 euro suuruses viivisega. Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus kostjalt välja 119,12 eurot mõistetud viivisesummale peale tasaarvestuse teostamist välja mõistmisele täiendava viivise.
7.06.07.2023 esitas hageja apellatsioonkaebuse.
8.27.09.2023 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega tühistas Pärnu Maakohtu 02.06.2023 otsuse, milles maakohus: jättis rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.L vastu põhivõla 1155,07 eurot ja viivise 594,07 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks;
2 (6)
2-21-126389 tuvastas viivise tüüptingimuse tühisuse ja kohaldas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määra; jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Kohus saatis tühistatud osas asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
9.Ringkonnakohus selgitas, et kohtul on kohustus kontrollida laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (EKo C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Ringkonnakohtu hinnangul ei võta kohtult seda kohustust ka asjaolu, et kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Maakohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis teavet kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Seega rikkus maakohus nii eelmenetluse ülesandeid, jättes täitmata selgitamiskohustuse, kui ka otsuse põhjendamiskohustust, jättes kontrollimata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise.
10.03.07.2025 saatis kohus hagejale kohtunõude, milles määras hagejale tähtaja järgmiste asjaolude selgitamiseks ja tõendite esitamiseks: - hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. - millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis teavet kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja.
11.30.07.2025 esitas hageja vastuse, et krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja esitatud taotluse, konto väljavõtte ja avalike andmebaaside abil. Esialgne võlausaldaja tuvastas kostja sissetulekuteks 876,35 eurot/kuus, finantskohustusteks 387 eurot, elamiskuludeks 225 eurot ning uue laenumakse osamakseks nende andmete pinnalt kujunes 118,12 eurot. Hageja selgitas, et analüüsitud kontoväljavõtet ei ole võimalik kohtule esitada, sest algne võlausaldaja on selle KAVS § 47 lg 5 ja § 48 alusel kustutanud. Esialgne võlausaldaja on kasutanud kontoanalüüsi ja pärimise teenust, mille abil saab laenuvõtja anda oma pangakontode analüüsimiseks tehnilise ligipääsu teenusepakkujale. Krediidiandja lähtus toona kehtinud põhimõttest, et sissetulekud peavad olema suuremad kui kohustused.
12.02.02.2026 esitas kostja omapoolse seisukoha, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Krediidiandja hindas kostja pangakonto väljavõttel kajastuvaid kohustusi ebaõigesti, jättes kas osaliselt või täielikult arvesse võtmata kostja tegelikud püsikulud ja varalised kohustused. Kostja igakuine netosissetulek on ligikaudu 850-1050 eurot, samas on talle väljastatud olemasolevatele kohustustele lisaks 3000 euro ulatuses laenu. Kostja märkis, et juba 50–80% sissetulekust moodustavad krediidimaksed viitavad kõrgenenud riskile ning olukord, kus krediidimaksed moodustavad 80–100% tarbija sissetulekust, on tarbija jaoks ebamõistlikult koormav ega ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas. Arvestades oma madalat sissetulekut ja väljastatud laenude kogumahtu, ei ole usutav, et krediidiandja oleks saanud põhjendatult veenduda tarbija suutlikkuses täita kõiki olemasolevaid ja uusi kohustusi viisil, mis ei ohustaks kostja igapäevast toimetulekut. 3 (6)
2-21-126389 Kostja on vastuse lisana esitanud kontoväljavõtted maksetest, mis on tehtud enne laenulepingu ülesütlemist ja kohtumenetluses osaliselt välja mõistetud summa osas. Kostja on saanud laenu 3000 eurot, sellest summast on kostja lepingu kehtivuse ajal tagastanud 1573,33 eurot. Kohtumenetluse raames, mille osas kohtuotsus jõustus, on kostja tasunud hagejale veel 2037,63 eurot. Seega on kostja hagejale tasunud kokku 3610,96 eurot. 2037,63 eurot sisaldab ka kohtukulusid, intresse ja viiviseid ning sellest moodustab põhiosa 1590,01 eurot, seega on kostja hagejale tasunud 3163,34 eurot. Kostja leiab, et on hagejale tagastanud põhiosana kokku 3163,34 eurot, mis ületab kostjale faktiliselt väljastatud laenusumma.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud hagi nõude osas, mis on käesolevalt kohtu menetluses, tuleb jätta rahuldamata.
14.Kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga 03.07.2019 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3431850, mille kohaselt sai kostja laenu limiidiga 3000 eurot, intressimääraga 40% aastas ning krediidi kulukuse määraga 49%, krediit tuli tagastada iga kuu 10. kuupäevaks, kokku 60 osamakset (dtl 25, üldtingimused dtl 50 - 54). Vaidlust ei ole selles, et viidatud krediidikonto leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 järgi. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (RK 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
15.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr oli 49% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 03.07.2019 seisuga 19,37% aastas. Leping ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühine.
16.VÕS § 4034 lg 1 sätestab krediidiandja kohustuse järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet ning samuti, et krediidiandja on kohustatud 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause sätestab, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
4 (6)
2-21-126389
17.Kostja laenutaotlusest (dtl 379) nähtub, et tema sissetuleku suuruseks on 1050 eurot, finantskohustuste suuruseks 478 eurot (eluasemelaen ja tarbijalaen, väikelaen), majapidamiskulude suuruseks on märgitud 0 eurot. Esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja teinud päringu Nordigen tarkvara abil kostja SEB kontole ning kostja sissetulekuteks on 876,35 eurot, finantskohustusteks 387 eurot, creditinfo.ee päringu kohaselt kostjal maksehäired puudusid, majapidamiskuludeks on arvestatud 225 eurot ning käesoleva hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu osamakse suuruseks 118,12 eurot (dtl 381). Hageja on selgitanud, et kostja kontot on analüüsitud automatiseeritud tarkvara abil. Käesoleval ajal ei ole hagejal kostja pangakonto väljavõtet esitada, sest algne krediidiandja säilitas seda kolm aastat. Kostja konto väljavõtet ei ole kohtule esitatud ka algse hagiavaldusega, mis esitati kohtusse 13.10.2021.
18.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul laenutaotlejalt nõuda tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata adekvaatselt tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, sest need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
19.Kohus on seisukohal, et krediidiandja on formaalselt laenutaotluse saamisel kogunud kostja krediidivõime teadasaamise kohta andmeid ja neid ka automatiseeritult analüüsinud. Teisalt ei ole kohtu hinnangul andmeid analüüsitud piisava põhjalikkusega ega teostatud andmete sisulist kontrolli, et veenduda kostja tegelikus krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostjal oli samaaegselt veel teisigi tarbimislaene, mille pinnalt võib tekkida kahtlus, et kostja võib vajada laenuraha oma igapäevaste baasvajaduste rahuldamiseks, nt kostja on ka praeguse lepingu puhul märkinud, et laenu KK3431850 eesmärk on igapäevaste kulutuste katmine (dtl 379).
20.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus leiab, et hageja ei ole piisaval määral kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste ning ülalpeetavate kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Asjaolu, et krediidiandja on teinud päringud riiklikesse registritesse ning teostanud automatiseeritud analüüsi kostja kodupanga konto väljavõttest, kusjuures kohtule on teadmata, millise perioodi kohta on analüüs teostatud, ei tähenda veel, et krediidivõime hindamiseks on piisavalt tehtud. Samuti on hageja esitatud andmed kohati vastuolulised kostja finantskohustuste suuruse osas – eluasemelaenuks on märgitud 178 eurot ning tarbimislaenuks/väikelaenuks 300 eurot (dtl 379), teisalt hageja esitatud „otsuse tegemise aluseks olevate päringute“ lahtris ei ole eluasemelaenu üldse kajastatud (dtl 381). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et seda oleks tehtud.
21.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe 5 (6)
2-21-126389 omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
22.Hageja esitatud ümberarvestusest (dtl 405 - 408) nähtub, et kostja oleks hagejale pidanud tagasi maksma kokku 3061,06 eurot. Käesolevaks hetkeks on kostjaga sõlmitud leping lõppenud seoses krediidiandja poolse lepingu ülesütlemisega mitte varem kui 24.01.2022, sest hagimaterjalid koos lepingu ülesütlemise teatega toimetati kostjale kätte 24.11.2021. Kohus selgitab, et kostjaga sõlmitud leping oli tähtajatu ning VÕS § 4141 lg 2 kohaselt võib krediidiandja tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Lepingule kohalduvate üldtingimuste (dtl 94 - 98) p 12.2 järgi on laenuandjal õigus teavitada lepingu lõpetamise soovist ette vähemalt 2 kuud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt saatis laenuandja kostjale teate lepingu nr KK3431850 ülesütlemise kohta 10.12.2020 (dtl 55). Mil viisil on teade kostjale saadetud, asja materjalidest täpsemalt ei selgu. Ehkki teate ülaosas on kostja aadress, ei ole kohtule esitatud kinnitust, et kostja oleks ka selle ülesütlemise teate kätte saanud. VÕS § 4141 lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest.
23.Kostja on kohtule esitanud andmed, et on teinud algsele krediidiandjale enne käesolevat kohtumenetlust tagasimakseid kokku 1493,33 euro ulatuses (kaks makset kokku 80 eurot on kostja kontole tagastatud seoses ebaõige konto numbriga (konto väljavõtted dtl 435 – 437) ning käesoleva kohtumenetluse jooksul on kostja hagejale tasunud veel 2037,63 eurot, mis mh sisaldab kohtukulusid ja intresse ning millest põhiosa moodustab 1590,01 eurot (dtl 433 – 434). Seega on kostja hagejale teinud tagasimakseid kokku 3530,96 eurot, mis on rohkem kui hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt kostja oleks pidanud tagasi maksma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta selles ulatuses, mis see on menetluses rahuldamata, sest kostjal puudub hageja ees võlgnevus.
MENETLUSKULUD
24.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, eelduslikult ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.