PARKIT OÜ hagi N A vastu võlgnevuse summas 35 eurot, viivise ja sissenõudekulu saamiseks
Tsiviilasja hind
48,18 eurot Hageja: OÜ PARKIT (registrikood 12135716, asukoht Turu 2 Tartu)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja J B (e-post xxx) Kostja: N A (isikukood xxx; elukoht xxx) Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik lihtmenetlus
KOHUS OTUSTAB:
1.Rahuldada PARKIT OÜ hagi N A vastu.
2.Välja mõista N Aelt PARKIT OÜ kasuks leppetrahv 35 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 1 euro ja 13.02.2023 seoisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8,51 eurot.
3.Välja mõista N Aelt PARKIT OÜ kasuks viivis põhinõudelt (35 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Välja mõista N Aelt PARKIT OÜ kasuks menetluskulu 700 eurot.
3.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb N Ael tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.PARKIT OÜ esitas 12.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N Ae vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis tsiviilasja 15.02.2023 määrusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja on sõiduki xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik. Sõiduk xxx oli pargitud KÜ Ümera 42, Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Ümera 42 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahv summas kuni 35 eurot.
3.Sõiduki xxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud leppetrahv nr xxx, koostamise aeg 30.01.2020, Ümera 42 KÜ parklas, summa 35 eurot, sissenõutavaks muutunud 14.02.2020. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv summas 35 eurot on kostja poolt tasumata.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise. Vastavalt esitatud viiviseraportile, on viivise suurus 13.02.2023 seisuga kokku 8,51 eurot. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 1 euro. Hageja peab Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada Liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (1 euro 1 leppetrahvi kohta). Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Kogu asjaajamine on seotud ka otsese tööjõukuluga.
5.Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele on sõiduki nr xxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvi vormistamise ajal olnud N A. Kostja seisukohad 2
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei tunnista hageja nõuet, kuna see on tõendamata ja ebaselge. Hagiavaldusele lisatud piltedest ei selgu, millele tugineb hageja nõue, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi avaldatud suuruses, samuti ei ole lisatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitatud leppetrahvi kätte saanud. Hageja ei esitanud tõendeid väite kohta, et leppetrahvinõuetest teatati kostjale koheselt pärast trahvikviitungite vormistamist nende jätmisega sõiduki klaasipühkija vahele. Kohtule esitatud fotodest ei ole nähtav, et auto klaasipühkijate vahel olid kviitungid. Seega sai leppetrahvist teavitamise kuupäeva alguseks lugeda alles hageja poolt esitatud maksekäasu kiirmenetluse avalduse kostja vastu, mis oli edastadatud ligikaudu kaks ja pool aastat hiljem esimesest väidetavast lepingurikkumisest. Seetõttu VÕS § 159 alusel parkimiskorraldaja ei tõendanud menetluses, et ta teatas kostjale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest. Kaks ja pool aastat trahviotsuse tegemisest ei ole mõistlik aeg sellest teatamiseks.
7.Samuti ei ole hageja poolt esitatud fotodest nähtav, kus kohas täpselt oli auto pargitud. Fotod ei tõenda et auto oli parktud Ümera 42 maja ees ja samuti fotodest ei ole nähtav vaade parkimistingimusi kehtestavale infotahvlile Ümera 42 juures. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
3
13.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
14.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);
võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);
võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);
võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);
Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
15.Kohtul tuleb seega analüüsida järgmist: kas kostja on sõlminud hageja poolt näidatud kuupäevadel parkimislepingud (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või millised parkimistingimused kehtisid nimetatud kuupäevadel vaidlusalustel parkimisaladel); kas kostja on parkimislepingut rikkunud; kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist; samuti, kas on alust leppetrahvi vähendamiseks.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 33).
17.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet parkimistingimusi väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo nr 3-2-1-75-10, p 14).
18.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja poolt esitatud fotodelt ei ole nähtav sõiduki parkimine Ümera 42 maja ees. Kohus kostjaga ei nõustu ja leiab, et kostja sõiduki asukoht kahtlusteta positsioneeritav Ümera 42 hoone esisele parkimisalale. Nii nähtub hagiavalduse lisas 1 esitatud fotolt, et kostja sõiduki paikneb tüüpilise Lasnamäe korruselamu ees, mille esimese korruse rõdu on suletud valget värvi trellidega (dtl 27, 28). Hageja on esitanud ka kaardirakenduse Google Maps street view vaated, millelt nähtub, et Ümera 42 hoone esimese korruse rõdu on suletud täpselt samasuguste valget värvi
4
trellidega juba 2011. aastal, mil on tehtud street view kaader (dtl 96, 97). Samasugused valged trellid olid rõdul ka 07.02.2023 (dtl 102).
19.Hageja on osundanud, et teine kokkulangev detail on elektrikilbi (või hoolduskapi) paiknemine Ümera 42 hoone seina ääres (dtl 27). Sama elektrikilp (-kapp) nähtub Google maps street view fotolt (dtl 96, 97) ning sama hoolduskapp on olemas ka 07.03.2023 (dtl 102). Samuti on hageja juhtinud tähelepanu, et hagi lisa 1 kolmandalt fotolt nähtub, et kostja sõiduki asukohast vasakule (kui sõidukit vaadelda Ümera 42 hoone poolt) jääb elektri alajaama hoone, samuti liiklusmärk 575a „parkla“ koos lisatahvliga 874 „puudega isiku sõiduk“ (dtl 28). Neljandalt fotolt paistab ka LM 544 „Reguleerimata ülekäigurada“. Samas elemendid on näha ka Google Maps street view vaatest (dtl 98, 99). Samuti on street view vaates näha Ümera 43 hoone ees kasvavad puud. Kohus leiab, et kõiki neid detaile ja kokkulangevusi koosmõjus hinnates saab teha ühese järelduse, et kostja sõiduk oli 30.01.2020 pargitud Ümera 42, Tallinnas elamu ette.
20.Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega selles, et hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste olemasolu Ümera 42 parkimisalal 30.01.2020. Hageja esitas samast parkimisalast ja parkimistingimusi kehtestavast infotahvlist 05.09.2019 ja 08.01.2020. tehtud fotod (dtl 100-101). Samuti esitas hageja foto parkimistingimuste tahvlist 07.03.2023 seisuga (dtl 102). Seega on hageja esitanud tõendid Ümera 42 parkimisalal parkimistingimuste olemasolu kohta nii enne hagi esemeks olevat leppetrahvinõude esitamist kui ka peale seda. Hageja leiab, et parkimistingimuste igakordne fotografeerimine ei ole mõistlik. Kohus nõustub hageja seisukohaga.
21.Riigikohus on 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 seoses leppetrahvinõude tõendamisega märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seega ei pea fotod parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole väitnud ja tõendanud, et vaidlusalusel kuupäeval kehtisid parkimisalal teistsugused parkimistingimused või et kostja ei parkinud nimetatud parkimisalal. Hageja on esitanud parkimisalal kehtinud parkimistingimused 07.03.2023 menetlusdokumendi lisana 3 (dtl 100-102). Hageja poolt avaldatud parkimistahvel oli kohtule esitatud foto põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtav. Hageja esitas tõendid parkimistahvli olemasolust. Tegemist on püsiva liiklusmärgiga. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 30.01.2020 Ümera 42, Tallinn parklas parkimisel.
22.Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Parkimisala tüüptingimuste (dtl 30) p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõidukijuhi vahel. Kostja ei ole esile toonud ega ka tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi teine. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
23.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 30). Lepingu kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud eksponeerima parkival sõidukil nähtaval kohal parkimisloa Ümera 42, Tallinn parkimisalal parkimiseks. Kostja sõiduk oli pargitud 30.01.2020 hageja parkimisalale, kuid sõidukil puudus nähtaval kohal vajalik parkimisluba. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti parkimisalale ilma vajalikku 5
parkimisluba sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata. Parkimisluba ei nähtu ka kohtule esitatud sõidukist tehtud fotodelt. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimisloa sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
24.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (RKTKo nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (RKTKo nr 3-2-1142-11, p 16; nr 2-16-18005, p 13).
25.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
26.Kostja väidab, et hageja ei ole talle kojamehe alla leppetrahvi teadet jätnud ja sellega on ületatud mõistlik aeg leppetrahvist teadasaamiseks. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist (dtl 28). Kohtu hinnangul torkab sõiduki parema kojamehe alla jäetud kiles valge leppetrahviteatis selgelt silma. 30.01.2020 kell 06:31 sõiduki esiklaasist ja kojameestest tehtud fotol seda valget teatist ei nähtu. 30.01.2020 kell 06:22 sõidukist tehtud fotol paistab see aga selgelt välja. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
27.Kostja rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. 6
28.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6816, p 36). Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, et kostja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv kuni 35 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur.
29.Leppetrahv võib olla kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks (VÕS § 159 lg 1 esimene lause) või täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1 teine lause). Kohus märgib, et leppetrahvi suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb ühe asjaoluna arvestada, millise kohustuse täitmise asendamiseks või täitmisele sundimiseks on leppetrahv kokku lepitud (TlnRKo nr 2-19-123666, p 41-44). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud parkimislepingus kokkulepe leppetrahvi tasumiseks on eesmärgiga sundida parkijat parkimislepingut täitma. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kohus leiab, et 35 euro suurune leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur, eriti arvestades asjaolu, et leppetrahvi on võimalik lihtsasti vältida parkimise eest tasumisega.
30.Kokkuvõtvalt ei ole kuni 35 euro suurune leppetrahv kõnealuse parkimisala puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Ka kohtupraktikas on peetud leppetrahvinõuet 30 eurot ja ka 50 eurot mõistlikuks ning seda ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes vastav parkimisluba (RKTKo nr 2-15-3430, p-d 14-15.2; TlnRKo tsiviilasjas nr 2-17117146 jpt). Leppetrahv 35 eurot ei ületa nimetatud summasid, mistõttu ei ole tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga. Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu 30.01.2020 Ümera 42, Tallinn parkimisalal tekkinud leppetrahvinõue summas 35 eurot.
31.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
32.Hageja nõuab kostjalt viivist summas 8,51 eurot perioodi 14.02.2020 – 30.02.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Parkimistrahvis märgitu kohaselt tuli leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul leppetrahvinõude määramise päevast alates (dtl 26). Hageja poolt kostjale 30.01.2020 väljastatud leppetrahv muutus seega sissenõutavaks 14.02.2020. Kuivõrd kostja on hagejale leppetrahvi tasumisega viivituses, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt. Seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas põhjendatud summas 8,51 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 8,51 eurot ning ka edasiulatuv viivis põhinõudelt alates 15.02.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude summas 35 eurot suuruse.
33.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 1 euro. Sissenõudmiskulu puhul on tegemist tasuga, mida hagejal tuleb maksta Transpordiametile iga leppetrahvi kohta selle eest, et 7
saada liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohta. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 1 euro puhul on tegemist hagejale võla sissenõudmisega seoses tekkinud kahjuga. Hageja on teinud päringu Transpordiametisse sõiduki omaniku andmete kindlakstegemiseks, mille eest tuli tal tasuda 1 euro. Seega on hagejale tekkinud seoses võlgnevuse sissenõudmisega kulu 1 euro, mis tuleb kostjalt välja mõista.
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 35 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 1 euro, 13.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8,51 eurot ja viivis põhinõudelt (35,00 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 14.02.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
36.Hageja esitas 11.02.2026 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 960 eurot (6,40 tundi).
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
38.Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta.
39.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejat alates 03.03.2023 esindanud vandeadvokaat tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud advokaatide põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 205,58 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 18.05.2022 otsus nr 2-21-1824, p 13). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja keskmisi turuhindu leiab, et esindaja tunnitasumäär on põhjendatud.
40.Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus märgib, et hagiavalduse koostamine on eelduslikult kõige mahukam toiming menetluses, kuivõrd eeldab asjaoludega tutvumist ja õigusliku positsiooni kujundamist, ent hagiavalduse koostamise kulu ei ole hageja esindaja kulude hulka arvatud. Lisaks on kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille
8
sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.
41.Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulu on seotud kostja 19.02.2023 seisukohaga tutvumise ja sellele vastuse koostamisega kokku kolme tunni ulatuses. Kostja on vaielnud vastu hagiavalduses toodud asjaoludele, seega pidi hageja koguma täiendavaid tõendeid, võrdlema kogutuid tõendeid olemasolevatega, ümber lükkama kostja vastuväiteid, seega on kostja vastuväited põhjustanud täiendava menetluskulu tekke. Samuti on põhjendatud kulutused kompromissiläbirääkimisteks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku ühe tunni ulatuses. Lõppseisukohas ei lisanud esindaja midagi uut lisaks varem esitatule.
42.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 700 eurot (100 + 4*150). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
43.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus muutis 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 varasemat seisukohta ja leidis, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
44.Kohtumenetluses tekib paratamatult kulusid ning seda eelkõige siis, kui hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat. Lepinguline esindaja on õigusteadmistega isik, kelle tööaeg maksab. Samuti tuleb TsMS § 139 lg 2 kohaselt menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv, tasuda riigilõivu. Kohus märgib, et kostjal oli võimalus võlgnevus tasuda juba maksekäsu kiirmenetluses või pärast hagiavalduse saamist, kui menetluskulud olid oluliselt väiksemad. Seega on kostja enda tegevusetus käesolevalt viinud olukorrani, kus hageja lepingulisel esindajal on tulnud vaielda vastu kostja vastuväidetele ning osaleda kohtumenetluses.
45.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.