2-21-17635/22 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

käibemaks) ja võlgniku korteri müügilt tasumisele kuuluva tulumaksu (4 070,00 eurot) tasumiseks. Pankrotiseadus ei näe ette erisusi tulumaksu tasumiselt vara müügi korral, seega rakendub tulumaksuseadus. Võlgnik ei kasutanud korterit enda eluruumina kuni võõrandamiseni. Korteri müügi tulult tuleb tasuda riigile tulumaks üldmääras ehk 22%. Müügituluks on 18 500 eurot, tulumaks sellelt 4 070 eurot. E-maksuameti lahenduses puudub võimalus eraldi nn pankrotipesa tuludeklaratsiooni esitamiseks. Pankrotihaldur on pöördunud Maksuameti poole küsimusega, kuidas selline tulu deklareerida. Tänaseks vastus puudub. Kuni selle asjaolu lahendamiseni on arvestuslik tulumaksu summa hoiustatud pankrotivara kontol ja haldur tasub selle Maksuametile pärast kõigi asjaolude selgumist. Siiski ei ole põhjendatud oodata pankrotimenetluse lõpetamisega kuni tulumaksu tasumiseni, mis teoreetiliselt võib aset leida alles 2025 tulumaksu tasumise tähtaja saabumisel, s.o 01.10.2026. Seetõttu peab pankrotihaldur otstarbekaks pankrotimenetlus lõpetada ja jätta pankrotihaldur vastavalt PankrS § 165 lg 4 vabastamata. Tulu deklareerimise lõpetamisel ning pärast tulumaksu tasumist esitab pankrotihaldur kohtule aruande ja taotleb enda vabastamist. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Pankrotihaldur ei tea takistusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on käinud regulaarselt tööl ja teeninud mõistliku sissetulekut. Kui võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal jätkab mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemist, siis leiab haldur, et asjaolusid arvestades võib esineda õigustatus võlgniku kohustustest vabastamiseks enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 3). Pankrotihaldur palub kohtul määrata võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses Jüri Truuts. Maksejõuetuse tekkimise põhjused: Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt üle enda võimete kohustuste võtmine. Võlgnik ei ole arvestanud oma väljaminekute vastavust sissetulekutele. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik aastaid tagasi seoses kiirlaenude võtmisega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. Haldur on kohtule teatanud, et lõpparuandes toodud väljamakstavat jaotist võlausaldajale PC Finance OÜ-le (12323276) ei õnnestunud välja maksta, kuna PC Finance OÜ on likvideerimise käigus äriregistrist kustutatud ja tema arvelduskonto suletud. Seega on pankrotivara konto jääk selle jaotise võrra suurem. Likvideeritava ühingu varale oli ja on õigus selle osanikel, PC Finance OÜ osanikuks on M.T (IK XXX). Pankrotihaldur taotleb seega S.T võlausaldaja PC Finance OÜ asendamist uue võlausaldajaga, kelleks on PC Finance OÜ osanik M.T. Seega makstaks juriidilisele isiku PC Finance OÜ jaotis (ja ka väljamaksed

kohustuste vabastamise menetluses) välja isikule, kellel kuulub õigus juriidilise isiku (PC Finance OÜ) varale juriidilise isiku lõpetamise korral. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 165 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Pankrotihaldur on selgitanud, et tal on vajalik deklareerida pankrotivara müügilt saadud tulu. Samas ei ole põhjendatud oodata pankrotimenetluse lõpetamisega kuni tulumaksu tasumiseni, mis teoreetiliselt võib aset leida alles 2025 tulumaksu tasumise tähtaja saabumisel, s.o 01.10.2026. Seetõttu peab pankrotihaldur otstarbekaks pankrotimenetlus lõpetada ja jätta ta vastavalt PankrS § 165 lg 4 vabastamata. Tulu deklareerimise lõpetamisel ning pärast tulumaksu tasumist esitab pankrotihaldur kohtule aruande ja taotleb enda vabastamist. Kohus nõustub halduriga ning jätab ta halduri kohustustest vabastamata. Maksuameti vastuse põhjal saab pankrotihaldur füüsilisest isikust võlgniku tuludeklaratsiooni (sh pankrotipesa maksustatava tulu suhtes) esitada (ja parandada), kui kohus on selleks andnud vastava õiguse. Seetõttu palub pankrotihaldur, et kohus annaks temale ka vastava õiguse. Lisaks vastavalt PankrS § 1321 lg 6 taotleb pankrotihaldur kohtult kutsealase maksekonto sulgemiseks muud tähtaega kui pankrotimenetluse lõpetamine. Pankrotihaldur palub määrata kutsealase maksekonto sulgemise tähtajaks pankrotihalduri vabastamine. Kohus leiab, et nimetatud halduri taotlused on põhjendatud ning tuleb rahuldada. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Haldur on kohtule teatanud, et pankrotivarasse on kokku laekunud 42 372,85 eurot, sh võlgniku sissetulekust on haldur arvestanud pankrotivarasse 23 872,85 eurot ja korteri müügist 18 500 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist pankrotivara laekumiselt 18 500 eurot, s.o summas 3 850,97 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 4 775,20 eurot (PankrS § 651 lg 1). Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotlus ning määrata tema tasuks 4 775,20 eurot (sh käibemaks), mis tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. Vastavalt halduri taotlusele tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Autente Menetlusteenused, arvelduskonto EE612200221059684023. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud

vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. PankrS § 66 lg 3 alusel menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluse kinnitamata kulud kokku summas 533,32 eurot (s.o riigilõivud ja korteri kommunaalkulud). Haldur palub kulud kinnitada. Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb lõpparuande kinnitamisel kinnitada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 171 lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Pankrotihalduri seisukoht on, et võlgniku usaldusisikuks tuleks määrata kohustustest vabastamise menetluses Jüri Truuts. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses Jüri Truutsi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) §

132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 1933 lg 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik