Flagito OÜ hagi Ryanair Designated Company vastu hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. aprilli 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Flagito OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2578,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sander Potisepp
Activity
Kostja: Ryanair Designated Activity Company (registrikood 104547 (Iirimaa)), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristi Sild Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. aprilli 2025. a otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud Ryanair Designated Acivity Company kanda.
3.2.Mõista Ryanair Designated Activity Companylt Flagito OÜ kasuks välja 2000 eurot, sellelt ajavahemikus 16. aprillist 2024 kuni 19. veebruarini 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 416,36 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20. veebruarist 2026 kuni kohustuse täitmiseni.
3.3.Mõista Ryanair Designated Activity Companylt Flagito OÜ kasuks välja sissenõudmiskulu 200 eurot.
3.4.Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ryanair Designated Activity Company kanda.
2-24-12079 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 08.08.2024 Harju Maakohtule Ryanair Designated Activity Company (kostja) vastu Euroopa maksekäsu avalduse. Seoses kostja vastuväitega Euroopa maksekäsu menetlus lõpetati ja nõue anti üle hagimenetlusse. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Hageja esitas 30.10.2024 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot, sellelt ajavahemikul 16.04.2024–30.10.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 133,58 eurot, viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.10.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti palus hageja mõista kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel välja sissenõudmiskulu kokku 200 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel HV, AA, RV ja EV kinnitatud broneering WKV89J kostja 17.03.2024 toimunud lennule FR4764 lähtepunktiga Tallinn (Eesti) sihtpunktiga Milaano (Itaalia), mis hilines sihtpunkti rohkem kui 3 tundi. Reisijal MR oli kinnitatud broneering UMU3QQ kostja 17.03.2024 toimunud lennule FR4763 lähtepunktiga Milaano (Itaalia) sihtpunktiga Tallinn (Eesti), mis hilines sihtpunkti rohkem kui 3 tundi.
4.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 261/2004 art 6 lg 1 p b ja art 7 lg 1 p-i b kohaselt on reisijal kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste lendude puhul, mis hilinevad enam kui kolm tundi, õigus hüvitisele 400 eurot. Lennu FR4764 Tallinn-Milaano vahemaa on 1832 km. Lennu FR4763 Milaano-Tallinn vahemaa on 1832 km. Reisijad loovutasid oma nõuded hagejale ja hagejal on seega õigus saada kostjalt hüvitist kokku 2000 eurot (400 eurot × 5 reisijat)
5.Kostja ei ole tõendanud, et lendude hilinemiseks oleks esinenud erakorralised asjaolud määruse art 5 lg 3 tähenduses, mis vabastaks ta hüvitise maksmise kohustusest. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2
2-24-12079
7.Lendude FR4763 ja FR4764 hilinemine oli tingitud erakorralistest asjaoludest määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses. Lend FR4763 väljus Milaanost kell 12:33 ning pidi saabuma Tallinna lennujaama kell 16:10 Kell 15:50 oli tuule kiirus 37 km/h, puhanguti 56 km/h. Ilm oli lumine. Taolise tuuletugevusega (eriti koosmõjus turbulentsi ja lumega) on lennuki maandumine ohtlik. Lennukit püüti Tallinnas maandada, kuid maandumisel esines tugev turbulents. 1000 ja 500 jala vahel oli lennuk tugeva puhangulise ja kiirelt muutuva tuule käes ning muutus ebastabiilseks, misjärel maandumine katkestati (teostati nn go-around). Samal ajal suleti lennurada jäätumise tõttu 30 minutiks. Lend FR4763 suunati Tallinna asemel Riiga ning tagajärjena hilines ka järgnev lend FR4764. Lennuk suundus Riiast tagasi Tallinnasse, kui olud paranesid. Kostjal ei ole seega kohutust maksta hüvitist ega sellega seotud kõrvalnõudeid. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 1530 eurot.
9.Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - reisijatel HV ja AA oli kinnitatud broneering WKV89J Ryanair Designated Activity Company 17.03.2024 toimunud lennule FR4764 lähtepunktiga Tallinn (Eesti) sihtpunktiga Milaano (Itaalia), mis pidi jõudma lõppsihtkohta 18.40; - 28.03.2024 esitas hageja kostjale määruse 261/2004 alusel nõude 800 euro saamiseks, mille täitmisest kostja 28.03.2024 keeldus; - reisijatel RV ja EV oli kinnitatud broneering WKV89J kostja 17.03.2024 toimunud lennule FR4764 lähtepunktiga Tallinn (Eesti) sihtpunktiga Milaano (Itaalia), mis pidi jõudma sihtkohta 18.40; - 28.03.2024 esitas hageja kostjale määruse 261/2004 alusel nõude 800 eurot, mille täitmisest kostja 28.03.2024 keeldus; - Reisijal MR oli kinnitatud broneering UMU3QQ kostja 17.03.2024 toimunud lennule FR4763 lähtepunktiga Milaano (Itaalia), sihtpunktiga Tallinn (Eesti), mis pidi jõudma sihtkohta 16.10; - 16.04.2024 esitas hageja kostjale määruse 261/2004 alusel nõude 400 eurot, millise täitmisest kostja 16.04.2024 keeldus; - kostja ei ole reisijatele või hagejale nõuet tänaseni tasunud; - lendude Milano-Tallinn (FR4763) ja Tallinn-Milano (FR4764) vahemaa on 1832 km; -
reisijad loovutasid oma nõuded hagejale.
10.Maakohus viitas määruse art 5 lg-le 3 ja selgitas, et erakorralisteks asjaoludeks viidatud sätte tähenduses võib pidada sündmusi, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Määruse preambula punktist 14 tuleneb, et erakorralised asjaolud võivad muuhulgas olla asjaomase lennu tegemiseks sobimatud ilmastikutingimused.
11.Ilmateate kohaselt oli kell 15:50 tuule kiirus 37 km/h, puhanguti 56 km/h; ilm oli tuuline ja lumine (Light Snow/Windy); tuul 050/16G32 oluline jäide, oluline turbulents; tuule kiirus oli 16 sõlme ning puhangute kiirus 32 sõlme, et Tallinna maandumisel esines tugev turbulents, 1000 ja 500 jala vahel oli lennuk tugeva puhangulise ja kiirelt muutuva tuule käes ning muutus ebastabiilseks, misjärel maandumine katkestati (teostati nn go-around). Kostja tõendas, et samal ajal suleti lennurada jäätumise tõttu 30 minutiks. Asjaolu, et teised 17.03.24 lennud maandusid Tallinnas, tingimata ei välista erakorralise olukorra ilmnemist ja vajadust 3
2-24-12079 konkreetne lend ümber suunata. Kohtul ei ole alust kahelda lennu FR4763 kapteni ohutusrapordis.
12.Seega hilines lend Tallinna (FR4763) erakorraliste asjaolude tõttu ja seetõttu hilines ka lend FR4764 Tallinnast Milanosse erakorraliste asjaolude tõttu määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses. Lennuettevõtja ei saanud vältida erakorraliste asjaolude ilmnemist. Kostjal on õigus keelduda hüvitise maksmisest. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus määruse art 5 lg 3 kohaldamisel rakendamata nn arvutustehte põhimõtte (Euroopa Kohtu lahend C-315/15) ega selgitanud, miks see antud asjas ei kohaldu. Tallinna Lennujaama kinnitusel ei esinenud 17.03.2024 maandumiseks takistusi ning ümbersuunamine toimus lennufirma ja piloodi otsusel.
15.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja tõendas erakorralise asjaolu esinemise. Samuti märkis maakohus ebaõigesti, nagu pidanuks kostja tõendama erakorralise asjaolu mõju. Tallinna Lennujaama kinnitusel 17.03.2024 maandumiseks takistusi ei olnud. Väide, nagu oleks lennuk suundunud Riiga ilmastikuolude tõttu ja lendas Tallinnasse olude paranemisel, ei tugine asjas esitatud tõendile. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit ega sisulist selgitust selle kohta, et 17.03.2024, pärast ebaõnnestunud maandumiskatset, ei olnud võimalik Tallinnas maanduda ajavahemikus 16:40–20:01. Tallinnas oli võimalik maanduda vähemalt kell 16:56. Kostja lend oli ainus, mis ümber suunati. Hagi tulnuks rahuldada olenemata sellest, kas 17.03.2024 kell 16:10 oli Tallinnas võimalik maanduda või mitte. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
18.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt p 9 ülal), kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
19.Määruse 261/2004 art 6 lg 1 p b ja art 7 lg 1 p b ette, et kui ühendusesisisene üle 1500 km pikkune lend hilineb kolm tundi või rohkem, on reisijal õigus 400 euro suurusele hüvitisele. Määruse art 5 lg 3 näeb siiski ette, et lennuettevõtja ei ole kohustatud hüvitist maksma, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Sätet kohaldatakse ka lennu pikaajalise hilinemise korral määruse art 6 tähenduses (vt ka EKo 19.11.2009, C-402/07 ja C-432/07, p 61). Siinsel juhul pidi lend FR4763 maanduma Tallinnas kell 16.10, kuid 4
2-24-12079 maandus kell 20.01, mis tõi kaasa ka sama lennukiga planeeritud järgmise lennu FR4764 hilinemise. Selle üle, et mõlemad lennud hilinesid enam kui kolm tundi, pooled ei vaidle. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas lenduda hilinemine oli põhjustatud erakorralisest asjaolust määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses, mis vabastab kostja art-s 7 nimetatud hüvitise maksmise kohustusest.
20.Iseenesest on õige see, et halvad ilmastikuolud on käsitatavad erakorralise asjaoluna määruse art 5 lg 3 tähenduses. Määruse preambula p 14 kohaselt on erakorralised selline asjaolu, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja oleks võtnud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad esineda muuhulgas asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et kostja on siinses asjas tõendanud, et lennu FR4763 hilinemine enam kui 3 tundi oli tingitud erakorralistest asjaoludest, sh ilmastikuoludest.
21.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta hageja asjaolu, et lennu FR4763 plaanikohane maandumiskatse kell 16:10 ebaõnnestus ja lennuk tegi nn go-aroundi, pärast mida teatas Tallinna Lennujaama lähenemissüsteem, et maandumisrada on järgmise 30 minuti jooksul suletud jää eemaldamise tõttu (vt ka dtl 135–136). Hageja heidab ette seda, et kostja ei tõendanud, et erakorraline asjaolu oleks esinenud pärast ebaõnnestunud maandumiskatset ja sellele järgnenud lennuraja sulgemist ajavahemikus kell 16:40 kuni 20:01 (lennuki tegelik maandumise aeg). Ringkonnakohus nõustub sellega.
22.Kostja tõendas vaid seda, et lennu FR4763 kapten võttis pärast go-aroundi ja lennujaamalt sulgemisteate saamist vastu otsuse suunduda Riia lennujaama, kuid ei tõendanud, et tal ei olnud võimalik lennujaama avamist ära oodata, näiteks kütuse vähesuse tõttu, ega maanduda Tallinnas pärast lennuraja jääst vabastamist, näiteks ilmastikutingimuste tõttu kell 16:40 ja pärast seda. Kostja tõi esile vaid selle, et tugev tuul oli ennustatud ajavahemikus kell 14–15, samuti kell 15:50 ja maandumiskatse ajal kell 16:05, kuid ei ole esile toonud tõendeid kella 16:40 ega sellele järgneva aja kohta. Asjaolusid, mille tõttu ei oleks kostjal olnud võimalik või mille tõttu oleks kostjal olnud tõsikindlalt alust arvata, et tal ei ole võimalik lennuraja jääst puhastamist ära oodata ja maanduda pärast seda, kostja esile ei toonud. Seega ei ole kostja esile toonud, et ta oleks võtnud kõik sobivad meetmed, et lennu hilinemist vältida. Asjaolu, et lennuki kaptenil on õigus ja kohustus võtta kohaseid meetmeid õhusõiduki töö ning õhusõiduki ja selles olevate isikute ja/või vara ohutuse tagamiseks, ei muuda see kostja art 5 lg-st 3 tulenevat asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustust ega art-st 7 tulenevat hüvitise maksmise kohustust, kuid erakorraliste asjaolude esinemine on tõendamata.
23.Lennujaama kinnitusel oli 17.03.2024 kõik tavapärane ja Tallinnas lennukite maandumisel takistusi ei olnud, v.a üks lend, mis suundus ümber kapteni otsusel (dtl 194 ja 206). Seda kinnitab ka Flightradar24 väljavõte, mille kohaselt teised lennud 17.03.2024 Tallinna Lennujaamas ligilähedasel ajal maandusid, nt 16:05 Kopenhaagenist saabunud lend, 16:56 Oslost saabunud lend ja 17:24 Helsinkist saabunud lend (dtl 197). Maakohtu järeldus, et see ei välista erakorralise olukorra esinemist kostja lennu suhtes, on oletuslik. Kostja väitis vaid üldsõnaliselt, et asjaolu, kas maandumine on ohutu, sõltub konkreetsest lennukist, sh lennuki mudelist, kaalust ja kütusevarudest, kuid ei toonud esile asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saanuks kohus tuvastada, et erinevalt teistest sellel päeval ja ligilähedasel ajal maandunud lennukitest ei olnud just kostja lennukiga maandumine turvaline.
24.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ekslikult, et kostja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest määruse 261/2004 art 5 lg 3 alusel. Kuna iseenesest õiged on kostja väited, et lennukit ei olnud objektiivsetel, kostjast mittesõltuvatel põhjusutel võimalik maandada kuni 5
2-24-12079 kell 16:40, tuleb lennu hilinemist arvestada alates takistuse äralangemisest, s.o alates 16:40 (vt ka EKo 04.05.2017, C-315/15, p 51–54). Arvestades, et lend maandus Tallinnas alles kell 20:01 (dtl 194), oli erakorralise asjaolu äralangemisest möödunud enam kui 3 tundi ning art 6 lg 1 p b ja art 7 lg 1 p b sätestatud hüvitise maksmise eeldused on täidetud. Kuna lennu FR4763 hilinemiseks ei esinenud erakorralist asjaolu, ei esinenud seda ka sama lennukiga teostatud järgneval lennul FR4764. Kostja ei toonud lennu FR4764 hilinemise põhjendustena esile muid asjaolusid, kui sama lennukiga teostatud lennu FR4763 hilinemisega seotud asjaolud.
25.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi ekslikult rahuldamata. Kuna reisijad HV, AA, RV, EV ja MR loovutasid oma määrusest tuleneva hüvitisnõuded hagejale, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks määruse 261/2004 art 7 lg 1 p b järgi välja hüvitis kokku viie reisija eest 2000 eurot.
26.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte teise lõike kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 16.04.2024, s.o alates ajast, kui kostja saatis hagejale viimase kohtuväliselt nõude täitmisest keeldumise kirja (dtl 97). Hageja palub mõista viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja hageja viivisenõudele ega arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka põhivõlalt arvestatud viivisenõue. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kooskõlas TsMS §-s 367 sätestatuga ajavahemiku eest 16.04.2024 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 19.02.2026, s.o 416,36 eurot, samuti viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras alates 20.02.2026 kuni kohustuse täitmiseni.
27.VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult nõuda viivist, võib ta nõuda temalt ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega, kuna reisijatel oli kostja vastu viivisenõue, on neil õigus ka sissenõudmiskulude hüvitamisele. Kostja ei esitanud hageja sissenõudmiskulude nõudele ega nõude arvestusele iseseisvaid vastuväiteid. Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu kokku viie reisija eest 200 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (TsMS § 173 lg 3 esimene lause).
29.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määratud menetluskulude jaotust, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras pärast käesoleva otsuse jõustumist (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.