1.Jätta X hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud X kanda.
3.Välja mõista X`lt Yi kasuks menetluskulud 1667, 20 eurot.
4.Välja mõista X`lt Yi kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (1667, 20 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled VÕS § 398 lg 1järgse suulise laenulepingu, mille alusel kostja laenas hagejalt 12 700 eurot. Raha üleandmine toimus ajal, mil hageja ja kostja olid kooselus. Pooled elasid koos alates 2015 septembrist kuni 2023 juuni alguseni. Enne kooselu elas ja töötas hageja Inglismaal ning sellest tööst oli tal kogutud raha. Hageja naasis Eestisse 2014 ja hakkas tööle juuksurina, asutades selleks osaühingu. Kooselu alguses soovis kostja vahetada oma sõidukit ja küsis hagejalt 5000 eurot laenuks sõiduki ostmiseks. Hageja andis kostjale raha, mille eest kostja ostis sõiduki oma nimele. Pooled elasid kostja majas, kus eelarve oli jaotatud nii, et kostja tasus oma sissetulekutest maja kulud ja hageja ostis endale ning lapsele vajalikke asju (riideid, hügieenitarbeid jne). Maja vannituba ei olnud lapse jaoks mugav (puudus vann jne). Kui hageja palus kostjat vannituba lapsele sobivamaks kohandada, küsis kostja selleks hagejalt raha, mille hageja talle andis. Raha oli antud kostja isiklike vajaduste rahuldamiseks.
2.Kokkulepet laenu tagastamise tähtaja kohta ei ole. Hageja esindaja esitas 27.06.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse. 14.07.2024 teavitas kostja esindaja, et ta ei kavatse laenu tagastada. Kostja seostas laenu tagastamise DNA-testi tulemusega, mis peaks kinnitama kostja ja tema tütre omavahelist sugulust, kuid ei eitanud, et raha oli talle antud laenuks. Vestluse detailidest nähtub, et kostja reageeris hageja 12 700 euro tagastusnõudele sooviga esmalt kindlaks teha tütre bioloogiline põlvnemine DNA-ekspertiisi kaudu ning sidus raha tagastamise just selle asjaoluga. Sõnum on selge: hageja küsib tagasi raha, mille ta varem kostjale üle andis, ning kostja arutab tingimusi, mitte ei eita võlga. Hageja esindaja ei saa põhjendada hageja nõuet seltsingulepingu alusel. Kui naine kannab üksinda enda ja lapse toidu- ja muud kulud (v.a. eluasemega seotud kulud), ei teki seltsingulepingut, sest puudub ühine eesmärk (perekonna huvide tagamine ja olukorra parandamine). Hageja ja kostja eelarved olid eraldi ning hageja ostis reeglina ise toidu perele, lapsele vajalikud asjad jne. Hageja palub kostjalt välja mõista 12 700 eurot.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja ei tunnista hageja nõudeid. Kostja ei ole võtnud hagejalt 12700 eurot. Kõik hageja väited, et ta andis kostjale raha ei vasta tõele. Hageja väited laenu andmise kohta kostja isiklike vajaduste rahuldamiseks on pajasõnaliselt ega eluliselt usutavad. Hageja ei ole esitanud ühtegi faktilist asjaolu väidetava laenu andmise kohta ega esitanud tõendeid raha/laenu andmise kohta. Hageja ei ole kostjale 12700 eurot üle andnud ning pooltel ei ole tekkinud lepingulist suhet. Hageja ja kostja elasid koos 8 aastat ning hageja peab selgelt välja tooma, mil ja millistel asjaoludel oli väidetav laen kostjale üle antud ning millistel tingimustel. Poolte kooselu ajal pidas hagejat ja last üleval kostja, sest hageja sissetulek ei lubanud lapse ja poolte vajaduste rahuldamiseks. Ei ole võimalik, et hageja saaks oma sissetulekust kokku hoida 12700 eurot. Hageja poolt esitatud kirjavahetus oli peetud poolte vahel peale kooselu lõppu. Peale seda, kui hageja kolis kostja kodust välja nõudis hageja kostjalt raha endale ja tütrele korteri ostmiseks. Hiljem hakkas hageja nõudma raha ka DNA testi tegemise eest.
4.Peale kooslelu lõppu palus hageja kostjalt raha esimese osamakse tegemiseks endale ja tütrele korteri ostmiseks. 19.07.2023 (hagi lisa 1-1) palus hageja kostjalt 12500 eurot: „tagasta mulle 7000 eurot ja ülejäänud pane K arvele“. Hageja ei ole esitanud kogu kirjavahetust, vaid enda kirja. Kostja ei ole nõustunud hageja ettepanekuga ning palus teha DNA testi tütre põlvnemise tuvastamiseks. DNA testi tegemise nõusoleku andmise eest nõudis hageja raha endale ja tütrele korteri ostmiseks. Hagi lisas nr 1-2 kirjavahetuses kirjutab hageja kostjale 2
„ma ei tee nalja. Oled valmis tagastama 12700 eurot?“ Seejärel kirjutab hageja (hageja lisa 15): „ ..Niisiis, teen ettepaneku: kui oled nõus, siis lähme. Kui see ei ole sinu tütar, siis advokaat tagastab sulle raha! Kui on sinu, annab mulle“. Siit tuleneb selgelt, et raha, on seostatud DNA testi tegemisega, mitte väidetava laenu tagastamisega. Hageja eksitab kohut, kui väidab, et „14.07.2024 teavitas kostja esindajat, et ta ei kavatse laenu tagastada“. Oma vastuses teatas kostja, et ei ole nõus nõudega ja lahendab asja kohtus. Kostja ei ole kirjutanud, et ta „ei kavatse laenu tagastada“. Hageja poolt esitatud ülesütlemisavaldus ei tõenda laenulepingulist suhet ja kuna poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud laenulepingut on ülesütlemisavaldus kehtetu.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugineb eelkõige sellele, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole lepingut sõlminud, st. tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks teinud. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.
6.Riigikohus on leidnud, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Riigikohus märkis, et poolte tahe laenulepingu sõlmimiseks peab olema äratuntavalt väljendatud ning üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenulepingut sõlmituks (RKTKo 3-2-1-109-11 p 11). Laenusuhte olemasolu peab tõendama hageja, kes vastavale asjaolule tugineb. Juhul, kui hageja seda tõendada ei suuda, tuleb laenulepingule tuginev hagi jätta rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 2-1027720 p 9).
7.Kohtu hinnangul ei ole toimiku materjalide põhjal tuvastatav kostja tahteavaldus laenulepingu sõlmimiseks. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks teinud tahteavaldusi vaidlusaluse rahasumma saamiseks laenuleping sõlmida. Väär on hageja väide, et ülesütlemisavaldus on kaudne tõend, mis kinnitab poolte vahel laenusuhete olemasolu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja esitatud ülesütlemisavaldus ei tõenda laenulepingulist suhet, kuna ülesütlemine on ühepoolne (hageja) tahteavaldus. Laenu ei saa anda kellelegi, ilma et seda on küsitud ja jäetud selgesõnaliselt kokku leppimata laenu tagastamise kohustuses (Tallinna Ringkonnakohtu otsus ajas nr 2-21-1798 p 39). Ka käesolevas asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejalt laenu küsinud ja et pooled oleks kokku leppinud hageja väidetud „laenu“ tagastamise kohustuses.
8.Õige on ka kostja väide, et poolte kirjavahetusest kostja tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks ei nähtu ja järeldada ei saa. Kirjavahetusest saab järeldada ainult seda, et hageja nõuab 12 700 eurot, et kostja tasuks raha advokaadile ja kui DNA testi tulemusel selgub, et kostja on lapse isa, siis jääb raha hagejale. Väär on hageja väide, et kirjavahetusest tuleneb, et kostja ei vaielnud selle vastu, et ta sai raha laenuks. Sellist järeldust kirjavahetusest teha ei saa ning vaikimist (mitte vaidlustamist) ei saa lugeda tahteavalduseks laenuleping sõlmida (TsÜS § 68 lg 4). Kirjavahetusest saab järeldada ainult seda, et hageja nõuab kostjalt raha. 3
Laenulepingu sõlmimiseks peab olema tuvastatud mõlema poole tahe sellise lepingu sõlmimiseks. Laenulepingut ei saa lugeda sõlmituks üksnes selle põhjal, kuidas hageja poolte kirjavahetust (tagantjärele) mõistis või kuidas poolte kooselu ajal rahalisi suhteid tõlgendas. Hageja pole ka selgitanud millal konkreetselt ja kuidas laen anti ning ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole.
9.Hagist võib küll järeldada, et väidetavalt anti laen sularahas ja perioodil alates 2015 septembrist kuni 2023 juuni alguseni (poolte kooselu aeg), so. siis 8 aasta vältel. Järeldada saab ka seda, et laen anti osade kaupa. Hageja on selgitanud, et pooled elasid koos, maja vannituba ei olnud lapse jaoks mugav (puudus vann jne) ning hageja andis remondiks raha. Samas väidab hageja, et laen oli antud kostja elamistingimuste parandamiseks, ehkki eelnevalt on hageja väitnud, et vannituba remonditi põhjusel, et see ei olnud lapsele mugav. Millal see toimus ja mis summas kostja väidetavalt raha sai, hageja täpsustanud ei ole. Järgnevalt on hageja väitnud, et andis kostjale laenu 5000 eurot sõiduauto ostmiseks, kuid millal ja mis viisil, hageja selgitanud ei ole. Mis ajal ja mis summas seda tehti ning kuidas väidetava laenu summa 12 700 eurot kujunes, pole tuvastada võimalik.
10.Kokkuvõttes, ei ole hageja selgelt välja toonud millal ja mil viisil väidetav laen anti, kuidas laenusumma 12 700 eurot kujunes ja tõendanud kostja tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Kuna tuvastatud ei ole hageja poolt laenu andmine kostjale, siis ei ole hagejal õigust ka kostjalt raha saada. Kuigi hageja ei ole tuginenud alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1028 lg 1), ei kuuluks hagi rahuldamisele ka VÕS § 1028 lg 1 alusel, sest VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (RKTKo 3-2-1-122-14 p 10). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et hageja oleks kostjale raha andnud (VÕS § 1028 lg 1 järgne sooritus) soovides täita mõnda oma kohustust, mida ei olnud olemas, ei tekkinud või mis langes hiljem ära VÕS § 1028 lg 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1 ja 2). Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 1964, 80 eurot käibemaksuga. Kostjale on lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi 10 tundi tunnihinnaga 160 eurot käibemaksuta. TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Riigikohus on leidnud, et keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama asja puhul on põhjendatud tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-16-3785 p 31.4.). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ja mahukama asjaga ning kostja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik.
13.Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostja lepinguliste esindajate ajakulu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et 13.02.2026 täiendava menetluskulude nimekirja 4
esitamise ajakulu 2,5 tundi ei ole põhjendatud. Menetlusdokumendis on 10 rida sisulist teksti ning selle koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 1 tunni. Seega on põhjendatud ajakuluks kokku 8,5 tundi ja 1667, 20 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda viivist menetluskuludelt.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.