2-25-12207/8 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja lepingu kehtivuse ajal tasuta meeldetuletuskirjade saatmist ega ole neid ka kohtule esitanud. Isegi kui hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamiseks või kahjuhüvituseks 20 eurot, ei ole hagis välja toodud neid kulutusi, mida ta on kostja rikkumise ja/või lepingu lõpetamisega seoses teinud. Seetõttu ei ole ka kulude nõue hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ka juhul kui leping võimaldab nõuda tarbijalt hüvitise maksmist kulude katteks hageja määratud summas, sõltumata kulude tegelikust olemasolust suurusest ning nende kulude tõendatusest ja sellist tingimust ei ole eraldi läbi räägitud, on tegemist tühise tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Seega ei kuulu põhivõlgnevusse arvestatud meeldetuletustasu 20 euro nõue rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.3 kohaselt on sissenõudmiskulud 15 eurot: 18.12.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 30.12.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kaks tasulist kirja. Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, kuna see hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud, ei ole hageja muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 5 euro nõudes. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kätte 15.01.2026 eposti aadressil xxx ning selgitas, et kohus loeb käesoleva kirja ja kohtumääruse kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel vastavalt TsMS 3141 lg 2, alusel kostja poolt kohtule avaldatud aadressil tsiviilasjas nr 2-23-18380. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (04.02.2026) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (TsMS 163 lg 1). Hageja nõudest on rahuldamata osa 13% ja selles osas jäävad menetluskulud hageja kanda, kostja kanda jääb menetluskuludest 87%. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 253,50 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetlusosalise kohtukulude hulka. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 253,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtul (1,5 h 253,50 eurot). Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot. Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 200 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 100 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. hageja taotlusel märgib kohus, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717955668. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik