Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2026, Paide Kohtuasja number
2-25-102648
Tsiviilasi
If P&C Insurance AS hagi XX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1096,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja If P&C Insurance AS lepingulised esindajad CC ja QQ
(registrikood
10100168),
Kostja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja KK Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist 09.12.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud If P&C Insurance AS kanda.
4.Välja mõista If P&C Insurance AS-ilt XX-i kasuks menetluskulud 536 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb If P&C Insurance AS-il tasuda XX-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluselahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Menetluse käik
1.If P&C Insurance AS esitas 29.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 983,31 euro saamiseks. Kohus tegi 30.01.2025 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile XXX. Makseettepaneku kättesaamist ei ole võlgnik kohtule kinnitanud. Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 04.02.2025. Võlgniku XX esindaja KK esitas 04.02.2025 nõudele vastuväite. 20.02.2025 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ja edastas asja lahendamiseks kohtumenetluses Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohus 28.02.2025 kohtumäärusega kohustas hagejat esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 17.03.2025.
3.02.04.2025 esitas If P&C Insurance AS (hageja) Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
4.07.04.2025 kohtumäärusega edastas Harju Maakohus asja kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
5.24.04.2025 võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 903,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 26.05.2024 - 02.04.2025 eest 92,15 eurot ja viivised võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses põhivõla tasumata jäägilt alates 03.04.2025. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.05.01.2024 toimus x, x x x, liiklusõnnetus, milles sai kahjustada sõiduk registrimärgiga X. Kahju tekitati kostja juhitud sõidukiga registrimärgiga Y. Kostja lahkus sündmuskohalt. Kahju tekitanud sõiduk oli kindlustatud hageja poolt, mistõttu tekkis hagejal kohustus kahju hüvitada. Kuna kostja lahkus sündmuskohalt, on hagejal liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 pst 2 tulenev õigus nõuda kahjujuhtumiga seotud kulutused tagasi. Hageja on tasunud sõiduki remondi eest 903,55 eurot. Hageja esitas kostjale 15.05.2024 nõude, andes tasumiseks tähtajaks 10 päeva. Kostja nõuet ei tasunud. 2
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kogu parkla oli kaetud lumega, mistõttu võimalik kollane parkimist keelav joon ei olnud nähtav. Seetõttu ei saa kahjustatud sõiduki omanikule ette heita selle joone eiramist, isegi kui selline märgistus parklas olemas oli. Kostja vastuväited
9.Kostja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja ei lahkunud sündmuskohalt. Kui kostja hakkas liikuma parkla väljasõidu suunas, märkas ta, et tundmatu meesterahvas lehvitab talle. Kostja pööras sõiduki ümber, sõitis tema juurde ning parkis oma auto lubatud parkimiskohale. Meesterahvas väitis, et kostja sõiduk riivas tema autot, kuigi meesterahva sõiduk oli pargitud kollase joonega tähistatud alale. Kostja tegi ettepaneku liiklusskeemi vormistamiseks, mille järel parkis meesterahvas oma auto ümber lubatud parkimiskohale kostja sõiduki taha. Seejärel koostas meesterahvas kostja autos liiklusskeemi. Kostja kontrollis oma sõiduki üle ega tuvastanud sellel mingeid vigastusi. Enne lahkumist küsis kostja meesterahvalt, kas tal on täiendavaid küsimusi, meesterahvas vastas eitavalt. Kostja teatas ka, et temaga saab edaspidi vajaduse korral ühendust võtta telefoni või eposti teel. Hageja väide, et kostja lahkus sündmuskohalt, on ebaõige ja põhjendamatu. Kostjale on arusaamatu, milliseid kahjustusi ta väidetavalt teisele sõidukile tekitas, kuna tema enda sõidukil puuduvad igasugused vigastused.
11.16.05.2024, st järgmisel päeval pärast nõude saamist, teatas kostja hagejale, et ta ei ole sündmuskohalt lahkunud, ning palus edastada kõik juhtumiga seotud dokumendid, mida kahjukäsitleja ei ole senini edastanud. Kohtuotsuse põhjendused
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kui asja hind on alla 2000 euro, siis on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Seda ei mõjuta asjaolu, et maakohus asja menetlemisel lihtsustusi ei tee ega märgi ka otsuses, et kaebust selle peale ei pruugi ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi menetleda (vt RKTKm 06.04.2010, nr 3-2-1-20-10, p-d 10 ja 11; RKTKm 22.11.2010, nr 3-2-1-114-10, p 13; RKTKm 01.12.2010, nr 3-2-1-102-10, p 12; RKTKm 29.03.2011, nr 3-2-1-6-11, p 10; RKTKm 07.06.2011, nr 3-2-144-11, p 13). Kuigi kohtutoimikust ei nähtu, et maakohus oleks pooltele teatavaks teinud, mis osas maakohus tavamenetlusest kõrvale kaldub, ei järeldu sellest, et maakohus ei lahendanud asja lihtmenetluses. Ka on võimalik lihtmenetlus korraldada kirjalikus menetluses (RKTKm 15.10.2014, nr 3-2-1-79-14, p 13).
13.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Hageja on esitanud kostja vastu kannatanule hüvitatud 903,55 euro tagasinõude LKindls § 53 lg 1 p 2 alusel. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
15.Kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 p 4 järgi. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). VÕS § 3
171 kohaselt on võlgnikul õigus esitada uue võlausaldaja vastu kõik need vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega võib kostja esitada hageja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu.
16.Kindlustusjuhtum on LKindlS § 8 lg-st 1 tulenevalt kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib LKindlS või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
17.Kohtule esitatud tõendite (liiklusõnnetuse teade (dtl 68), video (dtl 115), tunnistaja ütlused (dtl dtl 194-195)) alusel on tõendatud, et 05.01.2024 toimus x x x x liiklusõnnetus, kus x registrimärgiga Y (edaspidi Audi) tagurdas parkimiskohalt ja sõitis otsa sõidukile d registrimärgiga X (edaspidi Škoda). Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et Audit juhtis liiklusõnnetuse toimumise ajal kostja. See tuleneb liiklusõnnetuse teatest (dtl 68) ning kostja vande all antud ütlustest (dtl 197). Seetõttu loeb kohus nimetatud asjaolu TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks
18.Hageja heidab kostjale ette Škoda kahjustamist. Kohus tuvastab video (dtl 115, 0:42) põhjal, et Audi sõitis tagurdamisel otsa Škodale. Videolt on selgelt näha, kuidas Škoda liigub selle tagajärjel, kui Audi sellele otsa tagurdab. Seega on usutavad väited, et Škodale on tekitatud kahjustused. Kahjustuste olemasolu kinnitavad ka Škodale tehtud liikluskahju kalkulatsioon ja fotod (dtl 72-81). Asjaolu, et kostja ei tuvastanud kahjustusi Audil, ei tähenda, et kahjustused ei tekkinud Škodale. Seega on tegemist kindlustusjuhtumiga LkindlS § 8 lg 1 järgi.
19.Tulenevalt kostja väitest, et Škoda parkis selleks mitte ettenähtud kohas kollase pideva joone juures, märgib kohus, et videolt on tuvastatav, et 05.01.2024 oli lumi maas. Liiklusmärk kehtib ainult siis, kui selle nõue on liiklejale äratuntav ehk märk on loetav. Kui lumi, jää või muu takistus katab märgi sellisel määral, et selle sisust arusaamine on takistatud, ei saa eeldada märgi nõude täitmist ning rääkida tahtlikust või hooletust märgi nõude rikkumisest. Kuna Škoda juht ei saanud 05.01.2024 väidetavat parkimiskeeldu ilmselgelt näha, ei saa talle ette heita märgi nõude rikkumist.
20.Poolte vahel ei ole vaidlust ja kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2, 4 alusel tuvastatuks et Škoda on kindlustuskohustusega ja tsiviilvastutus oli kindlustatud kohustusliku liikluskindlustuse korras hageja juures.
21.Riigikohus on leidnud, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 tuleb sisustada selliselt, et kindlustusandja tagasinõudeõiguse tekkimise eeldusena peab sõidukijuht olema käitunud viisil, mis vastab LS § 236 või § 237 süüteo koosseisule. Mõlemad nimetatud süüteokoosseisud käsitlevad liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi kohustuste rikkumist. Kui sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda. Kindlustusandja regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamisel saab kohus liiklusõnnetuse kohalt lahkumise asjaolusid hinnata autonoomselt, andmata neile karistusõiguslikku hinnangut (RKTKo 25.04.2022, nr 2-19-108066 p-d 15 ja 16 ning seal viidatud RKTKo 28.11.2006, nr 3-2-1-105-06, p 10).
22.LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik ning LS § 237 liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud 4
abitus seisundis inimese abita jätmise eest. Praegusel juhul pole kohtule teada, et Audi juhti oleks väärteomenetluse korras liiklusõnnetusest mitteteatamise eest LS § 236 alusel või sündmuskohalt põgenemise eest LS § 237 alusel karistatud. Seega peab kohus hindama, kas Audi juhi tegevus oli õigusvastane ja süüline.
23.Hageja heidab kostjale ette lahkumist sündmuskohalt ja asjaolu, et pooled ei vormistanud ja allkirjastanud liiklusõnnetuse blanketti. Hageja leiab, et kostja eksis LS § 169 lg 4 sätestatu vastu. Kuna Riigikohus on märkinud, et juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks (RKTKo 25.04.2022, nr 2-19-108066, p 11), siis ei ole tegemist hageja poolse hagi muutmisega. Hageja on olnud kogu aeg seisukohal, et kostja lahkus sündmuskohalt.
24.LS § 169 lg 4 näeb ette, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
25.Riigikohus on märkinud, et juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks (RKTKo 25.04.2022, nr 2-19-108066, p 11). Riigikohus on selgitanud, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 eesmärk on eelkõige tagada, et kahju põhjustaja ei jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud kahju saaks hüvitatud. Kohus leiab, et varalise kahjuga liiklusõnnetuse puhul võimaldab LS § 165 lg 4 liiklusõnnetuse osalistel endil lahendada vastutuse küsimus ja politsei kaasamine on vajalik juhul, kui põhjustes ning vastutuses üksmeelele ei jõuta või on vaja tagada kahju põhjustaja kindlaks tegemine. Riigikohus on selgitanud, et LS § 169 lg-st 4 ei tulene otseseid eraldiseisvaid kohustusi liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidele. Viidatud säte määrab kindlaks üksnes tingimused, mille täidetuse korral on lubatud politsei teavitamata jätta. LS § 169 lg 4 p-st 5 on küll kaudselt tuletatav kohustus teavitada liiklusõnnetusest politseid siis, kui liiklusõnnetuses osalenud juhtidel on lahkarvamusi ja nad ei ole asjaolusid kirjalikult vormistanud ega allkirjastanud (RKTKo 20.10.2017, nr 4-16-7649, p 12).
26.Tunnistaja WW ütluste kohaselt ei lahkunud kostja sündmuskohalt. Kostja tunnistas oma süüd ning poolte vahel puudus lahkarvamus. Tunnistaja täitis liiklusõnnetuse teate mobiilirakenduses ja lisas sinna sündmuskohal tehtud fotod (dtl 193-195). Kostja on ka vande all kinnitanud, et pöördus kohe sündmuskohale tagasi, kui märkas inimest lehvitamas. Poolte vahel erimeelsusi ei tekkinud: kostja andis Škoda juhile oma juhiloa ja visiitkaardi ning seejärel lahkus kostja poolte kokkuleppel (dtl 197). Üldteada on, et liiklusõnnetusest saab teavitada ka mobiilirakenduse või interneti teel. Liiklusõnnetuse teatest nähtuvalt on Eesti Liikluskindlustuse Fondile saabunud 05.01.2024 kell 16:29 teade liiklusõnnetusest koos fotodega, mis toimus 05.01.2024 kell 16:02 x x, XXX-i, milles osalesid Škoda x registrimärgiga X ja Audi xregistrimärgiga Y (dtl 68). Seega on tõendatud, et kostja ei lahkunud sündmuskohalt, pooltel puudusid lahkarvamused ja liiklusõnnetusest on teavitatud koheselt Eesti Liikluskindlustuse Fondi. Asjaolu, et kostja ei allkirjastanud blanketti, ei muuda asjaolu, et pooltel puudus lahkarvamus, ning, et LKF-i on koheselt teavitatud liiklusõnnetusest.
27.Pooled lahendasid kahju ja vastutuse küsimuse kokkuleppel. Hageja pole esile toonud, et kostja käitumise tõttu jäid mingid kindlustusjuhtumi asjaolud kindlaks tegemata või oli nende 5
kindlakstegemine raskendatud. Kokkuvõtvalt käitus kostja kohtu hinnangul LKindlS § 53 lg 1 p 2 ja LS § 169 lg 4 eesmärgist lähtuvalt.
28.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei rikkunud LS § 169 lg 4 nõudeid, kui jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata. Seega ei täida kostja käitumine LS § 236 lg 1 ega LS § 237 lg 1 koosseisu. Kuna kohus ei tuvastanud, et kostja lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, pole LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõude esitamise tingimused täidetud. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulud
29.Kohus märgib vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud hageja kahjuks, jäävad menetluskulud hageja kanda.
30.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 10.02.2026. Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 350 eurot (2 tundi x 100 eurot/h ja 150 eurot kohtuistungitel osalemine) ja tõlgikulu 186 eurot, kokku 536 eurot. Kuigi kostja on oma menetluskulude nimekirja esitanud hilinenult, siis on kohus seisukohal, et see ei ole venitanud asja menetlust, ning hageja on saanud esitada oma seisukoha.
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt RKTKm 14.04.2021 nr 2-19-10324/42, p 17). Põhjendatud ei ole nõuda avaldajalt puudutatud isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (RKTKm 27.11.2019 nr 2-18-10073, p 22).
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu. Asjaläbivaatamise kulu on tulenevalt TsMS § 143 lg 1 muuhulgas tõlgikulu. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
34.Kohus leiab, et kostja tõlgikulu on põhjendatud ja vajalik. 09.12.2025 kohtuistungil osales koos kostjaga ka tõlk.
35.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
36.Kostjat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 1 tingimustele vastav lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 100 eurot tunnis. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja märgitud tunnitasu 100 eurot tund on põhjendatud ja mõistlik. 6
37.Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on samuti põhjendatud ja mõistlikud, ning vastavad toimiku materjalidele.
38.Kohus loeb kostja põhjendatud menetluskuludeks 536 eurot, millest 186 eurot on tõlgikulu ja 350 eurot on lepingulise esindaja kulu, millised kulud kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja.
39.Kulud mõistab kohus välja ilma käibemaksuta. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja nimetatut kinnitanud ei ole.
40.Kohus märgib kostja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.