2-21-18672 Osaühing Carstudio hagi Aktsiaseltsi Narva Vesi ja Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
8082,96 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) apellatsioonkaebus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja II): Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Vastustaja (hageja) : Osaühing Carstudio (rk 10896813), lepinguline esindaja Sergei Ivanov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täpsustada kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Carstudio (hageja) esitas 29. novembril 2021 Viru Maakohtule hagi Aktsiaselts Narva Vesi (kostja I) ja Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) (kostja II) vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 7183,89 eurot, sissenõutava viivise 324,36 ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 13. aprillil 2021 kell 17.10 Narva linnas, Kreenholmi tänaval kahjujuhtum. Sõiduauto RENAULT TRAFIC sõitis vasaku esirattaga üle teel asuva luugikaane, mis kerkis üles ning jäi servaga teepinna ja autopõhja vahele, mille tulemusel sai sõiduk kahjustada. Luugikatte korduvatest kokkupõrgetest auto põhjaga said olulisi kahjustusi järgmised auto osad: kaitse vasakul küljel, salongi lisaküttesüsteem, sissepuhke õhukanalid, kerekronsteinid, tagumine tala, käsipiduri tross, piduritorud, vasak esiamortisaator. Seega on sõiduautole RENAULT TRAFIC, reg. nr. 001CKA tekitatud kahju. Vastavalt 29.04.2021 Albion Motors OÜ kalkulatsioonile moodustab auto remondimaksumus 7183,89 eurot. Kreenholmi tänava omanik on Narva linn. Hageja pöördus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti poole kahju kohtuvälise hüvitamise nõudega. Hagejat teavitati, et pöördumine edastati Narva Vesi AS-le, kuna tegemist on nende luugiga. Narva Vesi AS ei olnud nõus kahju hüvitama. Narva linn ei loonud tingimusi ohutuks liikluseks (Ehitusseadustiku (EhS) § 97) ega kontrollinud ega hooldanud linnale kuuluvat teed. Narva Vesi AS ei järginud rajatise ohutu ekspluateerimise põhimõtet (EhS § 8), ei veendunud, et konstruktsioon oleks kogu kasutusaja ja kogu selle olemasolu vältel ohutu, ega taganud selle mehaanilist tugevust ja stabiilsust. Olukorras, kus kahju põhjustab teeväline rajatis, on kannatanul võimalus pöörduda nõudega nii tee omaniku kui ka rajatise omaniku vastu. Õnnetuse asjaolud on fikseerinud politsei ning seda tõendavad fotod sündmusest ning hiljem kinni keevitatud kaevuluugist. Juhil oli õigus eeldada, et teel asuv kaev on ohutu. Hageja selgitas, et sõidukil oli kaskokindlustus, hageja teavitas kahjujuhtumist kindlustusandjat, kuid otsustas kahju nõuda otse kahju tekitajalt. Hageja saab kulutuste hüvitamist kahjuna nõuda ka juhul, kui ta ei ole kulutusi kandnud, kuid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida tulevikus.
2
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus kostja I jätta hageja kanda. Kostja I märkis, et hageja ei ole tõendanud sõiduki remondikulude tasumist. Kahjustatud sõiduk kuulub liisingule ning omab eelduslikult kasko kindlustust. Hageja ei ole tõendanud kostja I õigusvastast käitumist. Kostja I ei vastuta kahju eest teevälise rajatise omanikuna, selle eest vastutab tee omanik. Tõendatud ei ole, et konkreetse sündmuse tagajärjel on sõidukile tekkinud hageja väidetud kahju. Isegi kui kohus tuvastab deliktikoosseisu, siis hagiavalduses esitatud kahjunõuet tuleb vähendada käibemaksu ulatuses.
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud sõiduki remondikulude tasumist. Kostja II ei ole kahju tekkimises süüdi. Kahjujuhtum leidis aset suure liiklusega tänaval ja isegi kui luuk oli halvasti kinnitatud, siis jääb ebaselgeks, millisel põhjusel kerkis luuk nimelt tol ajal, kui üle luugi sõitis hageja sõiduk. Puuduvad fotod, mis kajastaksid sõidukile tekitatud vigastusi ja muid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et OÜ Albion Motors kalkulatsioonis määratud materjalid ja remonditööd on vajalikud luugiga kokkupõrkel tekkinud vigastuste kõrvaldamiseks. Nii hageja kui remondikalkulatsiooni koostanud Albion Motors OÜ on käibemaksukohuslased, seega on hagejal õigus käibemaks kahjunõudelt maha arvata.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi kostja II vastu ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja kahjuhüvitise 5986,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 271,61 eurot, ning alates 30. novembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastamata põhivõlgnevuselt. Maakohus jaotas menetluskulud ja jättis kostja I menetluskulud hageja kanda, hageja kulud 80% ulatuses kostja II kanda ja kostja II menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda. Vastavalt hagiavaldusele sõitis hageja 13. aprillil 2021. a Narvas, Kreenholmi L26 tänaval sõidukiga RENAULT TRAFIC (registrinumber 001CKA) kanalisatsiooniluugile ja kanalisatsioonkaevu luugikaas kerkis üles, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Maakohus tuvastas, et hageja nõue on tõendatud järgmiste tõenditega: 1) pildid sündmuskohalt – nendel kajastatu tõendab hageja kahjujuhtumi fakti ja sündmuskohta. Piltide failide metaandmete järgi on need tehtud 13. aprillil 2021 kell 17.40 – 17.43, s.t. vahetult pärast sündmust; 2) mootorsõiduki põhja vigastatud osade pildid – nendel piltidel kajastatu tõendab hageja mootorsõidukile vigastuste tekitamist; 3) politsei kiri, millega on tõendatud hageja mootorsõidukiga toimunud sündmuse fakt, kuupäev ja koht; 4) Renault Trafic 001CKA remondikalkulatsioon, mis tõendab kahju suurust. Kohtu hinnangul on kanalisatsioonikaev koos kaevuluugiga rajatis. Vaidlust ei ole, et kostja I on teevälise rajatise (kaev koos luugiga) omanik ja kostja II on tee omanik. Asjaolu, et kostja I osa kuulub kohalikule omavalitsusele, ei tee kostjast I tänava (tee) omanikku. Kohus leidis, et vaidlusalune tee, kus kahjujuhtum toimus, on kohalik tee ning selle korrashoiu eest vastutab kohaliku omavalitsuse üksus (s.o Narva linn) EhS § 97 lg 5 ja § 92 lg 7 kohaselt. Kohus nõustus kostjaga I, et kahju hüvitamise nõue kahjustatud isiku poolt teevälise rajatise omaniku vastu on välistatud. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 7. Hageja hinnangul ei täitnud kostja II ehitusseadustiku nõudeid ja teeomaniku kohustusi ning oma tegevusetusega rikkus seadusest tulenevaid kohustusi.
3
Kohus luges tõendatuks, et kahjujuhtum toimus kostjale I kuuluval teel aadressil Kreenholmi L26 tänav, Narva linn ja et kahjujuhtumi põhjustas sellel teel asuv luuk (kanalisatsiooni kaev). Kohus nõustus hagejaga, et kostjal, kui teel asuva rajatise omanikul, on kohustus tagada selle korrashoid ja ohutus, eeskätt, et rajatis ei kahjustaks kinnisasja, millel see asub, ega põhjustaks kahju tee kasutajatele. Käibekohustus tähendab oma tegevusega ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või kontrollitava ohu realiseerumise eest. Kohus leidis, et hageja väited kaevuluugi ebapiisava kinnituse kohta on eluliselt usutavad ning sellises olukorras peaks kostja tõendama, et ta on oma kohustusi täitnud. Kostja II väited kaevuluukide kontrolli ja korrashoiu kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu hinnangul on kostja II rikkunud oma kohustusi, kuna ei ole kaevuluuki piisava hoolsusega kinnitanud. Seega on kohus tuvastanud, et sõidukile on kahju põhjustanud kostja II ning on põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel. Kohus leidis, et, täidetud on ka delikti üldkoosseisu teine eeldus, kuivõrd kostja II tegu (tegevusetus) oli õigusvastane. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kohustuse tagada ohutu liiklemise tingimuse eesmärk, on kaitsta nii liiklejaid kui ka nende vara, sh sõidukeid. Kostjal II tuli vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on järginud vähemalt käibes vajalikku hoolt. Kostja II ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Kohus leidis, et kostja II tegevusetus on VÕS § 104 lg 3 järgi vähemalt hooletu. Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja II etteheiteid sõidukijuhi tegevusele. Õnnetus toimus päeva lõpus, sündmuskohale jõudnud politsei ei fikseerinud liikluseeskirjade rikkumist ega juhi ebaadekvaatset seisundit. Kostja II väide, et kindlustusselts ei maksnud hagejale hüvitist seoses sellega, et hageja oli ise toimunus süüdi, ei ole õige. Hageja esitas kahjunõude 7183,89 eurot. Esitatud OÜ Albion Motors kalkulatsioonist tuleneb, et antud summa on esitatud koos käibemaksuga 20%. Kohus leidis, et hageja kahjunõue kuulub käibemaksu ulatuses vähendamisele ja kostjalt II tuleb välja mõista 5986,57 eurot. Lisaks põhinõudele kuulub rahuldamisele viivis põhinõudelt seisuga 29. november 2021 summas 271,61 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 30. novembrist 2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja II (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub kostja II jätta hageja kanda. Maakohus ei ole õigesti hinnanud õnnetuse toimumisega seonduvaid tõendeid. Maakohus on seega jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Maakohus ei ole sisustanud õigesti kostjal II lasuvat käibekohustust. Maakohtu otsusest ei nähtu, mida oleks kostja II pidanud tegema, et kahju tekkimist vältida. Samuti pole maakohus selgitanud pooltele õigust esitada täiendavaid tõendeid käibekohustuse sisustamiseks. Maakohus ei võtnud arvesse kostja II poolt käibekohustuse kohta esitatut ega põhjendanud
4
selle arvestamata jätmist. Maakohtu otsus keskendub sellele, et kolm õigusakti kogumis kehtestavad kohaliku omavalitsuse kui tänava omaniku kohustuse tagada tee korrashoid. Maakohus on EhS § 97 lg-st 5 tuletanud kostja II üldise käibekohustuse. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalune kaev seisundinõuetele ei vasta. Maakohus leidis ekslikult, et kostja II peaks tõendama, et ta on oma käibekohustust täitnud. Kuivõrd kostja II ei ole käibekohustust rikkunud, ei ole kostja II olnud ka kahju tekitamises süüdi. Lisaks ei nõustu kostja II maakohtuga, et etteheited sõidukijuhi tegevusele on põhjendamatud. Asjaoludest saab järeldada, et liiklusjuhtumi põhjuseks võisid olla näiteks kiiruse ületamine, samuti juhi tähelepanematus ning võimetus sõidukit õigeaegselt peatada, kui ta märkas luugiga seotud probleeme. Kostja II vaidleb vastu kahju suurusele ja leiab, et esitatud tõendid ei tõenda, et kahju tekkis juhtumi tagajärjel. Kostja II märgib, et sõiduk on vahetanud pärast kahjujuhtumit omanikku, seega tuli tõendada, et sõiduki vigastused olid eelnevalt remonditud.
6.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus on õigesti hinnanud, et kostjal II kui teel asuva rajatise omanikul on kohustus tagada selle korrashoid ja ohutus. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja II rikkus käibekohustust, sest jättis tagamata, et rajatised sõiduteel on liiklejatele ohutud. Maakohus selgitas pooltele igakülgselt tõendamiskoormist ja tagas võimaluse esitada tõendeid. Tõele ei vasta kostja II väide, et kohus ei andnud protsessiosalistele võimalust esitada omapoolsed dokumendid ja järeldused. Kostja II püüab jätkuvalt paljasõnaliselt süüdistada sõidukijuhti. Põhjendamatud on kostja etteheited, et maakohus pole õigesti hinnanud liiklusõnnetuse toimumisega seonduvaid asjaolusid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täpsustada tuleb maakohtu põhjendusi osas, milles kohus määratles teevälise rajatise omaniku. Menetluskulud tuleb jätta kostja II kanda.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ning jättis hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja II kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja I vastu. Osas, milles maakohtu otsust ei ole vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
9.Ringkonnakohtul puudub pädevus muuta maakohtu otsust osas, mille peale ei kaevatud. Kuna aga maakohtu otsuse põhjendustes on kostja I ja kostja II eristamine kohati ebaselge, siis peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, et kohtuotsuse põhjendused, millest saab järeldada, et maakohus luges kostja II kanalisatsioonikaevu (koos kaevuluugiga) kui teevälise rajatise omanikuks, ei ole õiged. Teisalt märkis maakohus õigesti, et kostja I on rajatise (kaev koos luugiga) omanik ja kostja II on tee omanik. Maakohtu otsuse põhjenduste kohatine raskesti jälgitavus ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks.
5
10.Ringkonnakohtu arvates ei ole osas, milles maakohus hagi rahuldas, alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda hageja nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega hagi rahuldamise osas, siis ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
11.Vastuseks kostja II apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.Hageja nõue kostja II vastu põhines VÕS §-l 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-dega 7 või p 5. Hageja tõendas tegu, kahju ja põhjusliku seose teo ning kahju vahel. Kostja pidi tõendama, et tegu ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 1–3, VÕS § 1046 järgi ja/või süü puudumist VÕS § 1050 järgi. Õige ei ole kostja II seisukoht, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud kostja II käibekohustuse rikkumise. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Maakohus leidis õigesti, et hagejale tekkinud kahju on kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kohustuse tagada ohutu liiklemine eesmärk on kaitsta nii liiklejaid kui ka nende vara, sh sõidukeid. Kostja II vaidlustab maakohtu järelduse, et kostja II vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et teeomanik vastutab olukorras, kus kahju on tekkinud seoses nõuetele mittevastava kanalisatsioonikaevuga. Olukorda, kus kanalisatsioonikaevu luuk sõiduki ülesõidu korral liigub kaevu kohalt ära, ei saa lugeda seisundinõuetele vastavaks, sest võib põhjustada (elu)ohtlikke olukordi ja suurt isiku- ja materiaalset kahju. Kostjal II tuli kasutusele võtta kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või kontrollitava ohu realiseerumise eest. Kostja ei ole hoolsuskohustuse täitmist tõendanud. Asjas esitatud fotod tõendavad, et luugi kõrval oli teekate murenenud, seega oli teeomanik jätnud korrashoiu kohustuse nõutaval määral täitmata. Ka asjaolu, et luuk keevitati pärast kahjusündmust kinni, tõendab kaevukaane ebapiisavat püsivust kahjujuhtumi toimumise ajal.
11.2.Maakohus on õigesti tuvastanud kahjusündmuse asjaolud. Meelevaldne ja tõendamata on kostja II seisukoht, et kahjusündmuse võis põhjustada hageja rikkumine. Teel olev kaevuluuk peab oma kohal püsima iga sõiduki ülesõidul ning sõidukijuhil ei ole kohustust vältida luugist ülesõitu.
11.3.Kostja II väited kahju suuruse ebaõige tuvastamise kohta ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Asjaolu, et kahjusündmuses osalenud sõiduk on võõrandatud, ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
12.Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud poolte menetluskulud kostja II kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Menetluskulude rahalise suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Vea parandamise määrus 2. märts 2026, Tartu Resolutsioon Parandada Tartu Ringkonnakohtu 19. veebruari 2026 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-18672 ilmne ebatäpsus ja lugeda hageja lepinguliseks esindajaks lisaks Sergei Ivanovile ka Nikita Solovjov.
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.