Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull ja Margit Vutt
Kohtuasi
Roman Jelissejevi hagi Julia Jelissejeva, Priority Systems OÜ ja OÜ Mägede vastu tehingute tühisuse tuvastamise nõudes, lepingu alusel saadu tagastamise nõudes või alternatiivselt hüvitise nõudes. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 2. juuli 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Mägede määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Roman Jelissejev, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margit Lahevee Kostja OÜ Mägede, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostjad Julia Jelissejeva (kassatsioonimenetluses ei osale)
Asja läbivaatamine
ja
Priority
Systems OÜ
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. juuli 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-614 ja Tartu Maakohtu 6. veebruari 2025. a määrus samas tsiviilasjas osas, milles arestiti hagi tagamise korras OÜ-le Mägede kuuluv Serom OÜ osa. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Roman Jelissejevi hagi tagamise taotlus rahuldamata.
3.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Rahuldada Roman Jelissejevi hagi tagamise taotlus osaliselt.
3.2.Keelata hagi tagamise abinõuna OÜ-l Mägede täita Priority Systems OÜ-le poolte vahel 23. mail 2024 sõlmitud Serom OÜ osa müügilepingu punktis 2.1 nimetatud kohustus ehk 300 000 euro tasumine Priority Systems OÜ-le kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kui OÜ Mägede soovib teha väljamakse Priority
2-25-614 Systems OÜ-le, tuleb 300 000 eurot tasuda Rahandusministeeriumi deposiitkontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank) või nr EE932200221023778606 (Swedbank) või nr EE701700017001577198 (Luminor Bank AS).
3.3.Jätta muus osas hagi tagamise taotlus rahuldamata.
4.Rahuldada OÜ Mägede määruskaebus osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Roman Jelissejev (hageja) esitas 13. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Julia Jelissejeva (kostja I), Priority Systems OÜ (kostja II) ja OÜ Mägede (kostja III) vastu tehingute tühisuse tuvastamise nõudes, kinkelepingu alusel saadu tagastamise nõudes või alternatiivselt hüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt asutas hageja 2011. aastal Serom OÜ (Serom). 3. oktoobril 2023 võõrandas hageja 50% Seromi osast oma õele, kostjale I. Kuigi osa võõrandati müügilepingu alusel, leiab hageja, et tegelikult võõrandati see kinkelepingu alusel, sest kostja I jättis osa eest tasumata, kokkulepitud müügihind ei vastanud kaugeltki osa väärtusele ning hageja eesmärk ei olnud osa võõrandamisest raha saada. Pärast osa võõrandamist muutusid hageja ja kostja I vahelised suhted pingeliseks: kostja I hakkas hagejat ja tema lähedasi laimama ning jättis oma töölepingulised kohustused Seromi vastu täitmata. 4. märtsil 2024 teatas kostja, et andis oma Seromi osa mitterahalise sissemaksena üle kostjale II. Kaks kuud hiljem võõrandas kostja II Seromi osa omakorda kostjale III.
28.oktoobril 2024 taganes hageja Seromi osa kinkelepingust, sest kostja I näitas tema vastu üles jämedat tänamatust mh sellega, et ta võõrandas kingitud osa edasi. Hageja väitel pidi Serom olema pereäri ning osa edasi võõrandamine ei olnud kooskõlas kinke eesmärgiga. Kostjate I ja II vaheline tehing on tühine selle näilikkuse tõttu, kuna selle eesmärk oli vältida kostjal I lasuvat maksukohustust, samuti on tehing heade kommete vastane, kuna selle eesmärk oli hageja Seromist välja tõrjuda. Kostjate II ja III vahel sõlmitud müügileping on samuti tühine, sest see on sõlmitud seotud isikute vahel ning selles sisalduv müügihinna tasumise tähtaeg oli põhjendamatult pikk. Lisaks ületas osa hind oluliselt selle tegelikku väärtust, mille eesmärk oli vältida, et hageja teostaks ostueesõigust. Hageja hinnangul on tühised nii kohustus- kui ka käsutustehingud, kuivõrd nende eesmärk oli vältida seadusest tulenevaid piiranguid ja kohustusi ning need on heade kommete vastased. Eeltoodust tulenevalt palus hageja: 1) tuvastada, et kostja III ei ole saanud Seromi osanikuks, st et Seromi osanik on endiselt kostja I; 2) kohustada kostjat III andma nõusolek äriregistri kande parandamiseks selliselt, et kostja III asemel kantakse Seromi osanikuna registrisse kostja I; 3) kohustada kostjat I tagastama 3. oktoobril 2023 sõlmitud kinkelepingu alusel saadud Seromi osa nimiväärtusega 1278 eurot hagejale ning kohustada kostjat I andma tahteavaldus vastava käsutuslepingu sõlmimiseks; 4) mõista kostjalt I välja Seromi osa väärtus 164 155 eurot 70 senti, kui osa väljaandmine ei ole võimalik või kui kostja ei anna seda üle 30 päeva jooksul; 5) kohustada kostjat II tagastama Seromi osa või kui osa ei ole võimalik tagastada, kohustada kostjat II välja andma osa müümise eest saadud 300 000 eurot või alternatiivselt mõista kostjalt II välja Seromi osa väärtus 164 155 eurot 70 senti; 6) määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning määrata, et kohtuotsus tuleb täita esmalt kostjat I puudutavas osas ning kui kohtuotsust ei õnnestu selles osas täita kahe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, tuleb kohtuotsus täita kostja II suhtes.
2.Hageja esitas 5. veebruaril 2025 hagi tagamise taotluse, milles palus, et kohus: 2(7)
2-25-614 1) arestiks kostjale III kuuluva Seromi osa nimiväärtusega 1278 eurot hageja kasuks ning teeks käsutuskeelu nähtavaks äriregistris; 2) arestiks kostjale II kuuluvad arvelduskontod kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes kokku 300 000 euro või alternatiivselt 164 155 euro 70 sendi ulatuses; 3) keelaks kostjal III täita kostjaga II 23. mail 2024 sõlmitud Seromi osa müügilepingu punktis 2.1 nimetatud kohustust ehk tasuda müügihinda 300 000 eurot kostjale II kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni või kohustada kostjat III tasuma nimetatud summa kohtu määratud pangakontole; 4) määraks kindlaks kohtumääruse täitmise korra selliselt, et kui arvelduskontode arestimise käigus selgub, et kostja II arvelduskontodel pole piisavalt raha, tuleb keelata kostjal III tasuda müügihind 300 000 eurot kostjale II. Hagi tagamise taotluse kohaselt tuleb vaidlusalune Seromi osa arestida, sest osa edasivõõrandamisel ei oleks kohtuotsuse täitmine enam võimalik. Kuivõrd kostjate käitumine on olnud pahatahtlik, siis on oht, et ka kostja III võõrandab osa edasi kolmandale isikule. Hageja hinnangul on äärmiselt tõenäoline, et kostja I ei suuda ega kavatse rahuldada hageja alternatiivset nõuet, kuivõrd nõue on suur ning kostja I majanduslikust seisukorrast ei nähtu, et kostjal I oleks piisavalt vara nõude täitmiseks. Kostja II puhul esineb selge alus hagi tagamiseks, sest nõue kostja II vastu on veelgi suurem ning kostja II ainus vara on 300 000 euro suurune nõue kostja III vastu. Kostjal II ei ole majandustegevust ning hagejal ei ole infot, kas kostja III on kostjale II Seromi osa eest 300 000 eurot juba tasunud või mitte.
3.Maakohus rahuldas 6. veebruari 2025. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt. Maakohus arestis hagi tagamise korras kostjale III kuuluva Seromi osa, seades sellele käsutuskeelu hageja kasuks (määruse resolutsiooni p 2). Samuti keelas kohus hagi tagamise abinõuna kostjal III täita kostjale II poolte vahel 23. mail 2024 sõlmitud Seromi osa müügilepingu punktis 2.1 nimetatud kohustust ehk tasuda 300 000 eurot kostjale II kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kui kostja III soovib teha väljamakse kostjale II, tuleb 300 000 eurot tasuda Rahandusministeeriumi deposiitkontole (määruse resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas jättis maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Maakohus leidis, et eeldades hagiavalduses toodud andmete õigsust, on põhjust arvata, et kui hagi jätta tagamata, võib hageja nõude rahuldamine eeldatava positiivse otsuse korral olla raskendatud või isegi võimatu. Hagi on seaduse järgi lubatav ja eeldades hagi aluseks olevate asjaolude õigsust, on hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki vähemalt osaliselt saavutada. Maakohtu hinnangul on hageja taotletud hagi tagamise abinõud sobivad ja lubatavad ning ei koorma kostjaid põhjendamatult.
4.Kostja III esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse hagi tagamise osas tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus täielikult rahuldamata. Kostja III leidis, et nii hagiavaldus kui ka hagi tagamise taotlus on põhjendamatud ning põhinevad teadlikult moonutatud asjaoludel. Hagi tagamise eeldused ei ole täidetud, eelkõige ei ole hagi õiguslikult perspektiivne ning hageja nõue ega hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ei ole piisavalt põhistatud. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügileping ei ole käsitatav kinketehinguna ning isegi kui oleks, siis puuduvad mistahes alused, mis annaksid aluse lepingust taganeda.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see osas, milles maakohus keelas hagi tagamise abinõuna kostjal III täita kostjale II poolte vahel sõlmitud Seromi osa ostuhinna tasumise kohustust (määruse resolutsiooni p 3), läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata.
3(7)
2-25-614
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 663 lg 5) alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 2. juuli 2025. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse maakohtu määruse osas, milles maakohus keelas hagi tagamise abinõuna kostjal III täita kostjale II poolte vahel sõlmitud Seromi osa ostuhinna tasumise kohustust (määruse resolutsiooni p 3), läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et kostja III määruskaebus maakohtu määruse resolutsiooni p 3 peale tuleb jätta läbi vaatamata, sest kostjal III ei ole selles osas määruskaebuse esitamise õigust TsMS § 390 lg 1 järgi. Kuigi kostja III on käesoleva tsiviilasja menetlusosaline, ei puuduta maakohtu määruse resolutsiooni p-ga 3 seatud hagi tagamise abinõu kostja III õigusi. Kuna maakohus on määruskaebuse vastavas osas ebaõigesti menetlusse võtnud, jättis ringkonnakohus määruskaebuse maakohtu määruse resolutsiooni p 3 vaidlustamise osas TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tagas hagi põhjendatult. Nii hagiavaldus kui ka hagi tagamise taotlus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele. Eeldades hagis esitatud asjaolude ja väidete õigsust, on hageja oma nõuet ja hagi aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud. Esitatud asjaoludel on nõuete esitamine kostjate vastu õiguslikult lubatav, mistõttu ei saa pidada hagi perspektiivituks. Seda, kas hageja ja kostja I sõlmisid kinke- või müügilepingu ning kas hagejal on õigustatud huvi ülejäänud lepingute tühisuse tuvastamiseks, saab kohus hinnata alles asja sisulise läbivaatamise käigus. Hagi tagamiseks valitud abinõud on vajalikud ja proportsionaalsed.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja III esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtute määrused hagi tagamist puudutavas osas tühistada ja jätta hagi tagamise taotlus tervikuna rahuldamata. Alternatiivselt palub ta saata asja tühistatud osas tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus määruskaebuse põhjendamatult osaliselt läbi vaatamata. Kostja III kui vaidluse pool võib TsMS § 390 lg 1 alusel kaevata ka maakohtu määruse resolutsiooni p 3 peale, sest see piirab kostja III õigusi. Ringkonnakohus eksis hagi tagamise eelduste täidetust hinnates kohtupraktikast tulenevate põhimõtete vastu. Esiteks ei arvestanud ringkonnakohus hageja nõude ja selle aluseks olevate asjaolude usutavust hinnates kostja III määruskaebemenetluses esitatud väidetega. Teiseks ei hinnanud ringkonnakohus hageja nõude perspektiivikust iga kostja suhtes eraldi. Kostja III on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses põhistanud, miks tema vastu esitatud hagi ei ole õiguslikult perspektiivikas.
9.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles arestiti hagi tagamise korras kostjale III kuuluv Seromi osa. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hagi
4(7)
2-25-614 tagamise taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles kostja III vaidlustab tema määruskaebuse läbi vaatamata jätmist ringkonnakohtus. TsMS § 660 lg 1 esimesest lausest tulenevalt saab maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes määrusega puudutatud menetlusosaline. Seega sai kostja III vaidlustada maakohtu määrust üksnes teda puudutavas osas (vt ka RKTKm 10.04.2024, 2-23-14464/21, p 10). Maakohtu määruse resolutsiooni p-ga 3 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati kostjal III tasuda kostjale II Seromi osa ostuhinda, ei riku kostja III õigusi. Kõnealuse abinõuga on piiratud üksnes kostja II õigusi, keelates tal sisuliselt käsutada kostja III vastu olevat rahalist nõuet. Kohaldatud hagi tagamise abinõust ei tulene kostjale III ühtegi aktiivset kohustust, samuti ei piira see vähimalgi määral tema võimalust täita oma lepingulisi kohustusi kostja II suhtes. Kostja III jaoks muudab hagi tagamine üksnes seda, millisele kontole ta peab Seromi osa ostuhinna tasuma. Kuivõrd kostja II ei ole hagi tagamise määrust vaidlustanud, siis võimalik tema õiguste rikkumine ei saa tingida määruse tühistamist.
12.Määruskaebus tuleb aga rahuldada osas, milles vaidlustatakse Seromi osa arestimist.
13.Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väiteid on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt RKTKm 29.10.2025, 2-24-15950/23, p 8).
14.Üks hagi tagamise eeldustest on, et tagatav hagi peab olema õiguslikult perspektiivikas. Õiguslikult perspektiivituks saab pidada hageja nõuet, mida ei oleks hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Nõude perspektiivikuse kaalumine hõlmab esialgse hinnangu andmist sellele, kas hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral oleks nõude rahuldamine mõnel materiaalõiguslikul alusel põhimõtteliselt võimalik. Kuigi üldjoontes kontrollib kohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel rahalise nõude õiguslikku perspektiivikust ka TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 järgi, ei tähenda ainuüksi hagiavalduse kohtule esitamine ega hagi kohtumenetlusse võtmine automaatselt seda, et kohus saab hagi tagamisel lugeda rahalise nõude usutavaks ega pea rahalise nõude õiguslikku perspektiivikust hindama. Hagi õigusliku perspektiivituse korral jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata (RKTKm 10.04.2024, 2-23-14464/21, p-d 12 ja 13).
15.Praeguses asjas ei ole kohtud hagi tagamise taotlust rahuldades hinnanud nõuetekohaselt hagi õiguslikku perspektiivi. Maakohus on vaid ühes lauses konstateerinud, et hagi on perspektiivikas (maakohtu määruse p 5, kuues lõik). Ka ringkonnakohus ei parandanud seda viga, pidades hagi perspektiivikaks üksnes seetõttu, et selles esitatud nõuded on õiguslikult lubatavad (ringkonnakohtu määruse p 14, teine lõik). Kolleegium leiab, et praegusel kujul on hageja nõue kostja III vastu õiguslikult perspektiivitu.
16.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja eesmärk kokkuvõtvalt saada Seromi osa tagasi. Selleks on ta muu hulgas esitanud nõude kostja III vastu, kohustamaks teda andma tahteavaldust äriregistri osanikukande muutmiseks, st kanda registrisse vaidlusaluse osa omajana kostja III asemel kostja I. Eeldusel, et registrikanne on ebaõige, on selline nõue põhimõtteliselt võimalik äriregistri 5(7)
2-25-614 seaduse § 50 alusel. Registrikanne saaks praegusel juhul olla ebaõige eelkõige siis, kui kostja I oleks vaatamata osa edasivõõrandamisele jätkuvalt selle omaja.
17.Abstraktsiooniprintsiibi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 4) kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õigust ja kohustust üle andma kohustava tehingu kehtivusest. Järelikult oleneb see, kas kostja I jäi Seromi osa omajaks või läks osa üle kostjale II (ja hiljem kostjale III), sellest, kas tühine on üksnes võlaõiguslik tehing, millega kostja I kohustus osa kostjale II võõrandama (kohustustehing), või ka asjaõiguskokkulepe osa ülekandmiseks (käsutustehing). Kui tühine on üksnes kohustustehing, läks osa üle ja kostjal I tekkis vaid võlaõiguslik nõue osa tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel (TsÜS § 84 lg 1) (vt ka RKTKo 22.06.2022, 2-20-13586/103, p 28.3). Kui tühine on ka käsutustehing, siis Seromi osa kostjalt I kostjale II üle ei läinud. Viimasel juhul oleks osa üleminek võimalik üksnes kostja III heausksuse korral (äriseadustiku § 182 lg 15).
18.Hageja väitel ei ole kostjate I ja II vahel sõlmitud osa ülekandmise tehing (mitterahaline sissemakse Seromi osaga) kehtiv selle näilikkuse ja heade kommete vastasuse tõttu. Tehingu näilikkust on ta põhjendanud asjaoluga, et mitterahalise sissemakse tegemise eesmärk oli vältida kostjal I lasuvat maksukohustust. Tehingu heade kommete vastasus tulenevat aga sellest, et osa mitterahalise sissemaksena ülekandmise eesmärk oli välistada seda, et hageja kui Seromi teine osanik kasutaks ostueesõigust.
19.Asja omandi üleandmise või õiguse ülekandmise kohta sõlmitud käsutustehing on õiguslikult neutraalne ega saa üldjuhul olla näilik või vastuolus heade kommetega. Käsutustehingu näilikkusest on erandina põhjust rääkida siis, kui lepingu pooled soovivad jätta üksnes mulje omandi üleminekust ja on omandi ülekandmisel kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (vt RKKKo 02.04.2018, 4-16-9132/51, p-d 22 ja 23). Käsutustehingu heade kommete vastasus on samuti erandlik ning tuleb kõne alla vaid juhul, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane, eelkõige, kui asja käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine (RKTKo 26.04.2023, 2-20-17189/101, p 36).
20.Riigikohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolude põhjal võib näilikkuse või heade kommete vastasuse tõttu olla tühine kostjate I ja II vaheline Seromi osa ülekandmise kohustustehing. Samas ei ole kohtu ette toodud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada samasisulise käsutustehingu tühisust. Kõnealune käsutustehing ei vasta näiliku tehingu tunnustele TsÜS § 89 lg 1 mõttes, kuna puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et mitterahalise sissemakse tegemine ei vastanud kostjate I ja II tegelikule tahtele või et selle eesmärk olnuks varjata mõnda teist tehingut. Mitterahalise sissemakse tegemine müügilepingu varjamise eesmärgil võib olla üksnes kohustustehingu näilikkuse alus (RKTKo 18.11.2009, 3-2-1-121-09, p 13). Hageja esiletoodud asjaoludest ei nähtu ka midagi sellist, mis võimaldaks järeldada, et osa oleks käsutatud hageja kahjustamise eesmärgil ehk et osa ülekandmise käsutustehing võiks olla heade kommete vastane.
21.Seega on kõnealune käsutustehing praegu kohtu ette toodud asjaolude põhjal eelduslikult kehtiv, st Seromi osa läks kostjalt I kostjale II üle kehtivalt. Järelikult oli ka kostjal II õigus vaidlusalust osa edasi käsutada. Sellest tulenevalt on kostja III vastu esitatud hagi vähemalt Seromi osa tagasisaamise nõude osas õiguslikult perspektiivitu. Seetõttu ei ole ka praegu võimalik seada selliseid hagi tagamise abinõusid, mis tagaksid osa tagastamist hagejale.
22.Kuivõrd hagi tagamise määruse on vaidlustanud üksnes kostja III, siis ei anna Riigikohus hinnangut sellele, kas ka hageja nõue kostja II vastu, kelle suhtes on hagi tagamine juba jõustunud (vt määruse p 11), on õiguslikult perspektiivikas või mitte.
6(7)
2-25-614
23.Ülaltoodu tõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada osas, milles hagi kostja III suhtes tagati. Hagi tagamata jätmine selle õigusliku perspektiivituse tõttu ei takista aga hagi menetlemist, st ei ole välistatud, et hagi osutub hiljem siiski õiguslikult perspektiivikaks ja rahuldatakse (2-23-14464/21, p 15).
24.Käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.