8.Creditstar Estonia AS (rg-kood 11251314; epost XXX )
9.Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
02.12.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.L. (isikukood XXX) vabastamata kohustustest S.P. ning Maksu- ja Tolliameti ees, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 22.04.2019.a kohtumäärusest tsiviilasjas 2-19-107512 elatise nõudes ning sellega seoses makstud elatisabist.
2.Vabastada K.L. määruse p 1 nimetamata muudest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade K.L.-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 29.10.2021 määrusega välja K.L.-i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Tartu Maakohtu 14.06.2022 määrusega (jõustus 08.07.2022) lõpetati K.L.-i pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. K.L.-i kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas, 20.detsembril ja 20. juunil ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 1. juunil. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 25 511,16 eurot (II järgu nõuded).
2.Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 19.12.2022, 12.07.2023, 15.01.2024, 31.07.2024, 03.02.2025 ja lõpparuande 16.10.2025. Võlgnikul oli kuni 03.10.2024 tuvastatud osaline, alates 04.10.2024 puuduv töövõime. Võlgnik töötas menetluse kestel lühiajaliselt ettevõtetes Sihtasutus ExxxxTxxxxxxx ning OÜ Mxxxxxxxxxx. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, toimetulekutoetus, lähedaste rahaline abi, peretoetus, vanemahüvitis, töötasu ning omavalitsuse sotsiaaltoetus.
3.Kohus kuulas võlgniku ära 22.08.2024 kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud kuna on 01.09.2023 sündinud lapsega vanemapuhkusel ning loodab lapse kasvades osalise koormusega tööle asuda, et hakata võlausaldajate nõudeid rahuldama.
4.Kohus kuulas võlgniku ära 02.12.2025 kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et alates 2024. aasta sügisest on tal tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnik töötas vahepealsel ajal kuu aega ning tervislik seisund ei võimalda püsivat töötamist. Võlgnik on otsinud osalise koormusega tööd, kuid tervisliku seisundi ning väikelapse hooldamisvajadusega kokkusobivat töökohta leida ei ole õnnestunud. Kohus selgitas, et küsib võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise osas, misjärel selgub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse edasine käik.
5.Kohus küsis 03.12.2025 kirjaga võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise osas määrates vastamise tähtajaks 17.12.2025.
5.1.B2 Impact OÜ esitas seisukoha 05.12.2025, milles ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Võlausaldajal oli tunnustatud nõue võlgniku vastu summas 1475,59 eurot ning võlgnik ei ole menetluse kestel teostanud ühtegi väljamakset.
5.2.Creditstar Estonia AS esitas seisukoha 08.12.2025. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata või pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, et võlgnik saaks enda kohustusi vähendada mingiski ulatuses. Võlausaldaja tõi välja, et võlgnik ei ole teinud menetluse kestel ühtegi väljamakset ning võlgnevuse jääk võlausaldaja ees on 9040,69 eurot.
5.3.S.P. seaduslik esindaja G.P. esitas seisukoha 09.12.2025, milles ei ole nõus võlgnikku elatise kohustusest vabastama. 2/6
5.4.Kohtutäitur Jaanika Pajuste esitas seisukoha 16.12.2025. Võlausaldaja märkis, et menetluse kestel ei ole võlgnik teostanud ühtegi väljamakset. Võlausaldaja nõustub kohtu seisukohaga menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
5.5.Aktiva Finance Group OÜ esitas seisukoha 17.12.2025. Võlausaldajal oli tunnustatud nõue võlgniku vastu summas 6024,42 eurot ning võlgnik ei ole menetluse kestel teostanud ühtegi väljamakset. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega selle otsimisega, kahjustades võlausaldaja huve. Võlausaldaja palus kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada.
5.6.Võlausaldajad Aktsiaselts PlusPlus Capital, kohtutäitur Aive Kolsar, Maksu- ja Tolliamet ning Advokaadibüroo LMP OÜ seisukohti tähtajaks ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
7.Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohus on menetluse lõpetamise otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust ja võlgniku poolt avaldatust.
10.Kohus on K.L.-i taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. K.L. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
12.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 3/6
Võlgnikul oli kuni 03.10.2024 määratud osaline ning alates 04.10.2024 puuduv töövõime. Menetluse esimesel aastal ei võimaldanud võlgniku tervislik seisund püsivat töötamist ning alates 2023.a sügisest oli võlgnik vanemapuhkusel. Võlgnik on otsinud osalise koormusega tööd, kuid tervisliku seisundi ning väikelapse hooldamisvajadusega kokkusobivat töökohta leida ei ole õnnestunud. Võlgnikul on kolm last, kes on sündinud xxxxxxxxxx (üks võlausaldajatest), xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a. Võlgnik töötas menetluse kestel lühiajaliselt ettevõtetes Sihtasutus Exxx Txxxxxxx ning OÜ Mxxxxxxxxxx. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada väikelapse kasvatamist mõjuvaks põhjuseks, miks võlgnik alates 2023. aasta sügisest on töötanud vaid lühiajaliselt. Alates 04.10.2024 on võlgnikul määratud puuduv töövõime, mis ei ole võimaldanud tal tulutoova tegevusega tegeleda. Kohus leiab, et arvestades võlgniku tervislikku seisundit menetluse kestel, lapse hooldamise vajadust ning Riigikohtu seisukohta ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
12.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud nii kirjalikult kui ka mitmel ärakuulamisel ning puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, toimetulekutoetus, lähedaste rahaline abi, peretoetus, vanemahüvitis, töötasu ning omavalitsuse sotsiaaltoetus. Võlgnikul oli menetluse alguses kaks, alates 01.09.2023 kolm ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Arvestada tuleb, et võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat, kelle osas tuleb samuti arvestada mittearestitava tulu osaga. Ehkki võlgnik ei ole ka vabatahtlikult näidanud üles tahet panustada menetlusele eesmärgipäraselt võlausaldajate nõuete rahuldamisse, ei saa seda pidada seaduse järgi loovutamiskohustuse rikkumiseks. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
12.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, 4/6
keeldub kohus vabastamast.
võlgnikku
pankrotimenetluses
täitmata
jäänud
kohustustest
Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võttes arvesse võlgniku tervislikku olukorda ja asjaolu, et võlgnikul sündis menetluse ajal laps, ei saa seada menetluses ebarealistlikke ootusi tulu teenimiseks. Võlgniku sissetulekuks on olnud erinevad toetused ja vähesel määral töötasu, mida võlgnik on saanud lapse hooldamise kõrvalt lühiajalisel töötamisel. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
14.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud oma sissetulekuid eesmärgiga jätta võlausaldajatele nõuded maksmata või jätta süüliselt väljamaksed tegemata. Võlgnik on töövõimetu isik, kelle igakuine sissetulek on kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud alla arestimisele kuuluvat määra ning ta on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
15.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et K.L. tuleb juhindudes PankrS § 1933 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus märgib, et seaduse järgi vabastatakse kohustustest ka need võlgnikud, kes ei ole omanud täitemenetluse seadustiku järgi arestimisele kuuluvas määras sissetulekut ja ei ole suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses.
16.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 5/6
17.PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. K.L.-i pankrotimenetluses tunnustatud ja käesolevaks ajaks täitmata nõueteks on muuhulgas S.P. nõue summas 5323,67 eurot ning Maksu- ja Tolliameti nõue summas 588,49 eurot. Mõlema nõude aluseks on Pärnu Maakohtu 22.04.2019.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-107512 välja mõistetud ning K.L.-i poolt tasumata jäänud elatis ning riigi poolt makstud elatisabi. Kohus märgib, et tegu on PankrS § 176 lg 2 nimetatud elatise maksmise kohustusega, millest ei ole võlgnikul võimalik vabaneda. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikku vabastada kohustustest S.P. ning Maksu- ja Tolliameti ees.
18.Võlgnik vabastatakse teistest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest: võlausaldajate B2 Impact OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital, kohtutäitur Aive Kolsar, Advokaadibüroo LMP OÜ, kohtutäitur Jaanika Pajuste, Creditstar Estonia AS ning Aktiva Finance Group OÜ tunnustatud nõuded.
19.Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded K.L.-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
20.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
21.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 16.10.2025 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks. K.L.-i saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.