2-25-13917/9 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-13917 N.K hagi Z.I vastu võlgnevuse nõudes. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud KÄPO vahendusel 05.11.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 19.11.2025 hagile vastust esitanud. Täpsustatud hagi viivsenõude osas on kostjale kätte toimetatud KÄPO vahendusel 28.01.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 11.02.2026 ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Hageja palub rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 kohaselt, üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 287-1 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad üürileandja ja üürnik leppida kokku VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras tingimusel, et vastav kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lg 2 sätestab, et kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, on tühine. Hageja palub hagis ja täpsustatud hagis kostjalt välja mõista järgmised nõuded: 06.12.2024 sõlmitud üürilepingust tulenev põhivõlgnevus summas 509,52 eurot, seadusjärgsed viivised VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras seisuga 26.01.2026 summas 22,05 eurot; seadusjärgsed viivised VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras alates 27.01.2026 kuni nõude kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 509,52 eurot kokku ning kahjuhüvitis summas 63,54 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 06.12.2024 sõlmitud üürilepingust tulenev põhivõlgnevus summas 509,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,05 eurot, kahjuhüvitis summas 63,54 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.01.2026 põhinõudelt 509,52 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 509,52 eurot kokku. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot (hageja palub enamtasutud riigilõivu summas 175 eurot kohtul tagastada ja 175 eurot kostjalt välja mõista) ning õigusabikulud 360 eurot. Hageja

õigusabikulu lepingulisele esindajale (tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta, on kokku summas 360 eurot) koosneb edastatud dokumentidega tutvumisest ja kliendiga konsultatsioonist 1 tundi ja hagiavalduse koostamises 2 tundi (kokku 3 tundi). Hageja palub kohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Tsiviiltoimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 350 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 646,83 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu summas 175 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna riigilõiv summas 175 eurot. Kohtu hinnangul ei ole lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-21-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 3 tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 360 eurot (120*3). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 535 eurot (360+175). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. Hageja palub kohustada kostjat tasuma menetluskulud hageja esindaja Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr EE947700771005126959, AS LHV Pank, selgitusega tsiviilasja number ja võlgniku nimi, viitenumber 102340029128. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtulahendi täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele (Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr EE947700771005126959, AS LHV Pank, selgitusega tsiviilasja number ja võlgniku nimi, viitenumber 102340029128). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine Lisa 1 kohaselt hagihinna puhul kuni 750 eurot tuleb tasuda 175 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud summas 350 eurot hagiavalduse esitamisel, st hageja on tasunud riigilõivu rohkem 175 eurot. Tulenevalt eeltoodust taotleb hageja kohtult enam tasutud riigilõivu summas 175 eurot tagastamist.